Putin taghy da ortaq valuta engizudi úsyndy
Resey preziydenti Vladimir Putin Ashhabadta ótip jatqan TMD elderi basshylary kenesinde ortaq valuta engizu mәselesin taghy da úsyndy.
Ortaq aqsha jayly әngimening aitylyp jýrgeni býgin ghana emes. Búghan deyin EAEO-qa mýshe elderge ortaq valuta engizsek dep armandap jýrgender az emes edi. Endi Putin búdan da asyp týsip, TMD elderinde ortaq qarjy naryghyn qalyptastyrsaq, bәrimiz bay-baquatty bolar edik dep tamsanyp otyr.
Onyng aituynsha, ortaq valuta býkil әlemde bolyp jatqan sauda soghystary men tauarlar qozghalysyna әrtýrli shekteuler tap bolatyn mәselelerdi sheshuge kómektesedi eken. Ári múnday ýderister TMD elderining ortaq bәsekege qabilettiligin jogharylatady dep sanaydy.
Resey 2010 jyldan bastap Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ayasynda birynghay valutagha kóshudi úsynyp kele jatqanyn bilemiz. Mәskeuding búl úsynysyn qoldaytyndar joq emes. Biyl jyl basynda Belarusi preziydenti Aleksandr Lukashenko Reseymen arada ortaq valuta engizudi jәne ortaq emissiyalyq (qúndy qaghazdar) ortalyq qúrudy qoldaytynyn aitqan. «Qazir bizge ortaq valuta engizu turaly úsynys týsip jatyr. Biz múny qoldaymyz! Jәne búl valuta – rubli bolady», - degen edi Belarusi basshysy.
Al qyrghyz preziydenti Sooronbay Jeenbekov ortaq aqshany qoldaytynyn ótken jyly aitqan bolatyn.
«Men EAEO bolashaghyna senemin. Bizding mýmkindigimiz joghary. Euroodaqta ortaq valuta bar. Áriyne, biz de soghan kelemiz, biraq uaqyt kerek», degen edi Jeenbekov.
Ortaq valutany qoldaytyn sayasatkerler bizding elden de tabylady. EAEO elderimen birdey aqsha paydalansaq shekemiz shylqyp ómir sýrer edik degen týsinik qalyptasyp ta ýlgergen. Tipti keybir deputattarymyz ashyq aityp ta jýrdi. Ortaq valuta tәuelsizdikke qauipti ekeni aitylghanymen, búl úsynystyng tamyryna әli tolyq balta shabylghan joq. Sol ýshin TMD-gha, EAEO-qa mýshe elder osy bastan qatang týrde qarsylyq tanytpasa, Resey erte me, kesh pe ortaq valuta engizu maqsatyna jetetin bolady...
Abai.kz