Qazaq «Erding eki sóilegeni - ólgeni» deydi. «Uәdege opa qylmau - múnapyqtyng belgisi» degen Payghambarymyz Múhammed s. gh.s.-nan qalghan hadis te bar. Búl - qarapayym adamgha, qatardaghy músylmangha qoyylatyn talap. Al eki sóilep otyrghan - bildey bir diny úiymnyng ókili, úiym bolghanda da qazaqstandyqtardyng basym kópshiligining basyn qosyp otyrghan QMDB-nyng baspasóz hatshysy bolsa, ne deuge bolady?!

Qazaq «Erding eki sóilegeni - ólgeni» deydi. «Uәdege opa qylmau - múnapyqtyng belgisi» degen Payghambarymyz Múhammed s. gh.s.-nan qalghan hadis te bar. Búl - qarapayym adamgha, qatardaghy músylmangha qoyylatyn talap. Al eki sóilep otyrghan - bildey bir diny úiymnyng ókili, úiym bolghanda da qazaqstandyqtardyng basym kópshiligining basyn qosyp otyrghan QMDB-nyng baspasóz hatshysy bolsa, ne deuge bolady?!

Ýstimizdegi jyldyng 14 shildesi kýni Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng baspasóz hatshysy Onghar qajy Ómirbek «Salafiya» - Qazaqstandaghy qauipti diny aghym, búl tyiym saludy qajet etetin aghymdardyng biri» dep mәlimdegen bolatyn («Tengrinews.kz», «Interfaks-Kazahstan»). Elimizding batysynda bolyp jatqan lankestik әreketterden abdyrap, kim ne aitady dep, jan-jaghyna qarap, jәutendep otyrghan halyq Onghar qajynyng oiyn ong baghalap, «әp-bәrekelde!» desken. «Kesh te bolsa ýn qatty-au әiteuir» dep, shýkirshilik jasaghan. Elding ishin emin-erkin jaylaghan ruhany dertting emi endi tabylar, qúqyq qorghau organdary, QMDB bolyp birigip, bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, uahhabizm, salafizmmen kýresip, kespirsiz kesapattyng aldyn alar, shanyraghymyzdy shayqaltpay, tynyshtyghymyzdy saqtar dep ýmittengen. Ýmittenbey qaytsin, Onghar qajy «Qazaqstanda salafitter keninen etek jayyp, emin-erkin oiqastady» dep, ondyqqa tiyetin oy aityp, «Biraq bizding biylik oghan nazar audarmady» dep tipti biylikti kinәlap jatsa... Sóitken hatshy-qajy arada ay ótpey jatyp, qúbylyp, solqyldap, salafiylerding soyylyn soghady dep kim oilaghan?!

Tamyzdyng 3-i kýni «Tengrinews.kz» saytynda QMDB-nyng baspasóz hatshysy Onghar qajynyng súhbatyna negizdelgen jana habar jariyalandy. Onda keshe ghana «Salafiya - qauipti aghym» dep jar salghan hatshy-qajy qúbylyp, salafitterding ústanymyna sayma-say uahhabittik, salafittik sarynda sarnap, Qúdaygha únaytyn jaqsy amaldardyng biri - ziyaratty joqqa shygharyp, ony bilimsizdikke, nadandyqqa jatqyzypty. «Qazaqtar ýshin Týrkistan qasiyetti oryn siyaqty... Biraq men múnymen kelise almaymyn. Músylmandyq qasiyetti tek ýsh-aq oryn bar» dep, Mekke qalasyndaghy Qaghbany, Mәdinadaghy Payghambar meshitin, IYerusalimdegi әl-Aqsa meshitin atapty. Búl oryndardyng qasiyetti ekendigine eshkimning talasy joq. Biraq iysi músylman ýshin osy ýsh orynnan basqa qasiyetti jer bolmauy kerek degen úghym Onghar qajynyng sanasyna qaydan singen? Býkil týrki júrtynyng Ruhany Astanasy bolghan, qazirgi kýni de Elbasymyzdan bastap esi býtin barsha jan Ruhany Astana dep esepteytin, qasiyetin moyyndap elimizding týkpir-týkpirinen jәne alys-jaqyn shetelden jylyna jýz myndaghan ziyaratshy keletin Týrkistan, ondaghy týrkilerding Piri, әuliyelerding Súltany - Qoja Ahmet Yasauiyding Kesenesi qasiyetti oryn emes dep QMDB-nyng baspasóz hatshysy qalay aitady? Týrkistan qalasy jәne Qoja Ahmet Yasauy kesenesi Onghar qajy oilaghanday qasiyetsiz bolsa, onda halqymyzdyng iygi jaqsylary, әuliye, danyshpandary, el basqarghan handary men biyleri, batyrlary kózining tirisinde ózining әziz sýiegin Áziret Súltan kesenesine qoidy amanattar ma edi?! Al úrpaqtary sol amanatty oryndau ýshin mәiitti arqalap, myndaghan shaqyrym jer jýrip, Týrkistangha keler me edi?! Sol asyl babalarymyzdyng bәrin aqymaq sanap, últymyzdyng úly tarihyna týkiretindey Onghar Ómirbek kim eken?! Qaydan shyqqan «danyshpan» ol?

Ózin din ghúlamasy sanaytyn QMDB-nyng baspasóz hatshysy múnymen de shektelmey «Áriyne, kim din mәselesinde sauatsyz bolsa, ony Arystan bab, Qoja Ahmet Yasaui, Beket ata kesenelerine barsan, Qúdaydyng meyirim-shapaghatyn iyelenesin, sauap bolady dep sendiru onay. Biraq, búl olay emes...» deydi. Al onyng oiynsha Týrkistan qazaq handyghynyng astanasy ghana, onda turist retinde ghana barugha bolady, әuliyege ziyarat jasau - oghan qúlshylyq etkenmen teng eken. Al endi salafit kim, keshe ghana «Salafiya - qauipti aghym» degen Onghar qajy kim, ajyratyp kóriniz. Ajyraghysyz, bir pikir, bir ústanym.

Múny «Múrtqa ókpelep jýrgende saqal shyqty» degenning keri demeske laj joq. Keshe ghana týrkistandyq aqsaqaldar «tegin qajy bolamyz dep tegin satyp, Týrkistandy tildegen arsyz aqyndargha shara qoldanylsyn» dep shyryldap, Elbasygha Ashyq hat jazyp edi, endi mine, ata saqaly auzyna týsken qajeken, adasqan júrtqa tura jol kórsetuge tiyisti QMDB-nyng bildey ókili týrkistandyq aqsaqaldardy qoldap, quattaudyng ornyna, júrtty odan beter shatastyryp, adastyryp, sergeldenge salyp, salafitshe sayrap otyr. Onghardyng oiynan qajetin tapqan uahhabiy-salafiyler QMDB jauapty ókilining sózin alaulatyp, jalaulatyp, shiybóridey shulap jatyr.

Keshe «Salafiya - qauipti aghym, oghan tiym salu kerek» dep, býgin sol ózi qauipti aghym dep otyrghan salafiyanyng ústanymyn ústap, ongharylmay qatyp otyrghan Onghar qajynyng bir-birine qarama-qayshy eki pikirining qaysysy ózine, qaysysy QMDB-gha tiyesili? Úzaq jyl kommunistik partiyanyng organy «Sosialistik Qazaqstanda» júmys istep, ateistik ústanym sýieksindi bolyp qalghan Onghar qajydan endi ondy jauap kýtu - júmsartyp aitqanda әbesteu bolar. Sondyqtan biz bas mýftiyding ózinen jauap kýtkendi jón kórip otyrmyz. Bas mýfty Á.Derbisәlining ziyarat baghytyndaghy ústanymy baspasóz hatshysynyng ústanymymen bir me, әlde bólek pe? Bir bolsa, ózi salafiylik ústanymdy ústap otyryp, salafiylermen qalay kýrespek? Jyn-shaytan shynjyrlanghan qasiyetti Ramazan aiynda júrtty jyn-shaytannan beter shatastyra bermey, bas mýfty shúghyl týrde ashyq jauap berui tiyis dep bilemiz. Óitkeni, bir adamdy adastyru - barsha adamdy adastyrghanmen teng qylmys. Al qazir bir adamnyng emes, bir últtyn, óz últymyzdyng taghdyry tarazygha salynuda. Halqymyzdy «qasiyetsiz mýshirik» dep qorlaushylardyng qataryna bas mýftiyding baspasóz hatshysy da qosyldy. Al bas mýfty qay jaqta? Halyq jaghynda ma, әlde... Búl súraqtyng jauaby eldegi diny ahualgha, әsirese, uahabiylerding elge salghan lanyna uayym jep, Elbasygha ashyq hat joldaghan qaraghandylyq, týrkistandyq, manghystaulyq elge tanymal azamattar ýshin de kerekti aqparat bolar edi. Óitkeni atalghan ónir azamattarynyng ashyq hattary BAQ betinde jariyalanyp, júrttyng qoldauyna ie bolyp otyrghanyn kórip otyrmyz. Sonymen osy saualgha jauapty Á.Derbisәli hәziretting ózinen kýtemiz.

Múhit JETIRU