15 qyrkýiek - Oral oqighasynyng 20 jyldyghy

 

Tarih bizge keleshegimizge  arqau bolar tәlimdik taghylymdarynan sabaq alu ýshin kerek. Kenester Odaghy dep atalatyn әkimshil-әmirshildik óktem jýiege negizdelgen alyp derjavanyng tarqauynyng nәtiyjesinde Qazaq eli de ózining derbestigin jariyalady. Endi tәuelsizdik jolynda sol bir jyldardyng songhy ailarynda qazaq eline qatysty qoghamdyq-sayasy ahualdyng alqynyp baryp basylghan keybir oqighalaryna qysqasha hronologiyalyq sholu jasayyq.

15 qyrkýiek - Oral oqighasynyng 20 jyldyghy

 

Tarih bizge keleshegimizge  arqau bolar tәlimdik taghylymdarynan sabaq alu ýshin kerek. Kenester Odaghy dep atalatyn әkimshil-әmirshildik óktem jýiege negizdelgen alyp derjavanyng tarqauynyng nәtiyjesinde Qazaq eli de ózining derbestigin jariyalady. Endi tәuelsizdik jolynda sol bir jyldardyng songhy ailarynda qazaq eline qatysty qoghamdyq-sayasy ahualdyng alqynyp baryp basylghan keybir oqighalaryna qysqasha hronologiyalyq sholu jasayyq.

Áygili TJMK - dan song Qazaqstannyng demokratiyalyq kýshteri, sonyng ishinde «Azat» partiyasynyng ókili J.Quanyshәlinnin 21 tamyzda Qazaq SSR Jogharghy kenesining sessiyasynda respublikalarmen búdan bylayghy jerde konfederativtik qatynasta boludy kóterui kremlige jaqpasa da, búl iydeya Qazaqstan halqynyn, onyng qoghamdyq úiymdarynyng basym bóligining qoldauyna ie boldy. Azattyqtar konfederativtik qatynas shynayy tәuelsizdikke әkeletin naqty qadamnyng bastauy dep qabyldady. Onyng ýstine Ukraina parlamenti de jana odaqtyq shartqa qol qoyar kezde ayaq astynan memlekettik shekara jóninde óz zanyn qabyldap, «naryqtyq ekonomikagha ótu jolynda respublika baylyghy men menshigin qorghau qajet» degen syltaumen Mәskeuding kelisiminsiz óz jerindegi búrynghy odaqtyq menshikke qarap kelgen óndiris oryndaryn qaulymen-aq Ukrainanyng menshigine ótkizip, endigi jerde kórshi memleketterge eshqanday territoriyalyq talaptarynyng joq ekenin mәlimdep, tәuelsizdikke degen naqty qadamyn jasady.

Ukraina men Qazaqstannyng búl minezi Reseydi biraz әbigerge saldy. Osy kezde Resey tarapynan ashu shaqyryp, azu kórsetken mәlimdemeler borady. Resey jaghy: «Osobenno trevojit nametivsheesya rezkoe rashojdenie vo vzlyadah dvuh stolpov budushego Soiza Rossiy y Kazahstana. Stoli protivorechivye tendensiy obiyasnyaitsya v pervui ocheredi, stremleniyem Kazahstana distansirovatisya ot RSFSR», - dep shoqty qayta ýrley bastady. S.Sartaevtyng aituynsha mәskeude «Odaqtyq shartty» talqylaushylardyng bir jiynynda ýzilis kezinde dәlizde túrghan qazaqstandyq delegasiya qasyna Jirinovskiy jetip kelip: «Rano radueteis, ne byvati suvereniytetu Gruzii, Azerbaydjana, tem bolee Kazahstana ...» - dep dau shygharypty.

Minezi aua rayynday qúbylmaly Resey Preziydenti B.Elisiyn ózin qayranda qalar kemedey sezindi me, әlde odaqty әr túsynan shulaghan shovinistik baghyttaghy separatisterding jel sózine jelikti me ayaq astynan: «Budete ot nas ubegati - vam je doroje stanet», - degen mәlimdeme jasady (28.08.1991). «Tendik sening ne tenin» - degendey «RSFSR men shektesip jatyrghan respublikalar odaqtan ketkisi kelse, onda shekara dauy shyghuy әbden yqtimal», - dep, Resey Preziydentining baspasóz hatshysy P.Voshanov ta ony qúptay sóiledi. Múndayda kazak - orystar qarap jatatyn ba edi, P.Voshanovtyng mәlimdemesine oray kazaktardyng «Yayskaya volya» gazeti: «Sonshama nesine shulaymyz, sebebi bolishevikterding bólisine qol súghyldy. Voshanovtiki dúrys. Búl Oral oblysyna ghana qatysty emes, Kavkaz, Orta Aziyagha qatysy bar» - dep ony qoldaytyndyqtaryn jazdy (№3. 1991).

Osy jyldary Qazaqstannyng әr týpkirinde neokolonialist kazaktardyng quatty toptarynyng kóbeyui, olardyng Qazaqstannyng Reseymen shekaralyq ónirlege shoghyrlanuy, tuyndaghan dauly mәselelerdi ýnemi qoqan-loqqy, soghys qúraldarymen sheshuge úmtyluy, kazachestvony memleketimizding egemendigine qauip әkeler yqtimal әskery kýshting kózi retinde aighaqtay týsti. Jel dauyldyng shaqyrushysy - olardyng búl mәlimdemeleri atqa minuge dayar túrghan kazak-orystardy jelpindire týsti.

Búl kezde Oral kazaktary ózderining avtonomiyasyn, «egemendik deklarasiyasyn» jariyalap ýlgergen edi. Olar 1920 jylghy 26 tamyzdaghy Dekretimen Oral oblysynyng Qyrghyz avtonomiyalyq respublikasy qúramyna ótkeni zansyz dep tabylyp, kýshi joyylsyn, jana «Odaqtyq Shartqa» qol qoyylar kezde orys halqynyng mýddeleri eskerilip, Oral kazachestvosynyng búrynghy jerleri týgeldey Resey qúramyna qaytaryluy tiyis. «Eger talaptarymyz eskerilmeytin bolsa, biz KSRO preziydenti M.S.Gorbachev kórsetkendey, «ózning tarihy otanynan tysqary túryp jatyrghan últtardyng erkin damuy» turaly zanymen bekitilgen qúqyqtarymyzdy qorghau ýshin barlyq mýmkindikterimizdi paydalanamyz» dep, Qazaq KSR Jogharghy Kenesine «Ýndeu hatpen» shyqty. KSRO preziydentining 1989 jyly jasaghan «Partiyanyng últ sayasaty turaly» bayandamasynan alynghan: «Últtar jinaqy túrghan jerlerde últtyq audandar, territoriyalyq avtonomiyasy joq sany jóninen iri últtardyng olaqtyq sovetterin qúru mýmkindikteri bar» degen sózin ózderine baghyt-baghdar etip aldy. Oral kazaktarynyng atamany A.Kachaliyn ózderining tәuelsizdigi jolynda qajet bolsa qantógiske de baratynyn resmy kezdesulerde әldeneshe ret óz auzynan aitty.

«Oral kazaktarynyng egemendik deklarasiyasynan» keyin BAQ qúraldary: «Komsomoliskaya pravda» gazeti qosylyp, 27.08.1991 jylghy sanynda «Qazaqstan Reseymen odaqtaspasa Soltýstik Qazaqstan oblysynyng kazaktary avtonomiya qúrady nemese Reseyge qosylady», - degen habar taratyp, Qazaqstannyng soltýstik oblystarynyng Reseyge qosylu niyeti baryn anghartty. Búghan KSRO memleketteri qauipsizdigining kepili dep taghdyryn qolyna senip tapsyrghan odaq preziydenti M.Gorbachevtyn ózi qosyla: «Ya mogu skazati, chto esly Soyz budet rushitisya, to eto obernetsya bedoy, tak kak granisy u nas opredelelyalisi proizvolino», - dep bastalghan teketiresti onan sayyn ushyqtyrdy. Onyng aitqan búl sózi 1990 jyly qarashanyng 21 kýni RSFSR men Qazaq SSR arasyndaghy Qazaqstan territoriyasynyng tútastyghyn moyyndaghan, eki memleketting egemendik deklarasiyasyna sәikes qol qoyylghan kelisimderdi moyyndamau edi.

Búghan jauap retinde Qazaqstan halqy, onyng qoghamdyq úiymdary Almatyda 28.08.1991 jyly Sh.Uәlihanov eskertkishi janynda Resey memleketi basshylarynyng mәlimdemelerine oray narazylyq mitingisine jinaldy. Mitingide «Azat» qozghalysy, «Jeltoqsan», Ukrain mәdeniyet ortalyghy jәne qazaq radiosy ókilderi sóz alyp, Resey tarapynan shyghyp jatyrghan mәlimdemelerge memleketter arasyndaghy beybit baylanysty ushyqtyru, arandatu degen baghasyn berdi. Jiynda respublika basshysy múnday qoqan-loqqylargha ózining jauabyn beruge tiyistigi aityldy. Olar sayasy tendik prinsipteri moyyndalmayynsha, qalyptasqan shekaralardyng myzghymastyghy turaly mәsele aiqyndalmayynsha aldaghy josparlanghan respublikalar arasyndaghy «Odaqtyq Shartqa» qol qoymaudy talap etti. Áytpese, demokratiyalyq kýshter óz shekarasyn qorghau maqsatynda eriktilerden últtyq әskery jasaqtar qúru qareketterine kirisetinin eskertti. Sonday-aq, demokrattar men qoghamdyq úiym ókilderi mitingide Semey poligonyn týpkilikti jabudy kóterdi. Resey men Qazaqstan arasynda bir sәt boljauy belgisiz ýreyli kýnder qayta tudy.

Qazaqstan jaghy ishki qoghamdyq kýshterding búlay bas kóteruin kýtpegen boluy kerek, songhy kezge deyin odaqta qaludy qoldap kelgen Nazarbaev ta sasty bilem: Do nastoyashego vremeny ne prozvuchalo  chetko vyrajennyy otkaz Rossiy ot territorialinyh prityazaniy k soopredelinym respublikam. A v Kazahstane nachal nabirati obshestvennyy protest s nepredskazuemymy posledstvmiyami. Eto mojet vynuditi respubliku prinyati anologichnye s Ukrainoy mery. Osobennosti v tom, chto Kazahstan yavlyaetsya yadernoy respublikoy», - dep Reseyge qolynda basar nýktesi joq bolsa da, «qoymasandar» - dep qoltyghyndaghy shýrippesiz (baghyttaushylyq mýmkindigi joq bola túra) oqtúmsyqty kezendi.

Qazaqstannyng qoghamdyq úiymdary men demokaratiyalyq kýshterinin, «Azat» partiyasynyng mәlimdemeleri ýlken qozghau tughyzdy. Resey demokrattary da qarap jatpady. Olar Resey ýkimetine narazylyq aityp, olardyng mәlimdemelerine ózderining sayasy baghasyn berdi. «Takie vyskazyvaniya, kak my beremsya dokazati, brosaiti vyzov zdravomu istoricheskomu soglashenii y nedavnym dogovoram Rossiy s Ukrainoy y Kazahstanom. Ony sposobny oslojniti polojenie nasionalinyh menishinstv, prejde vsego samogo russkogo naroda y uj nikak ne pomogait prochno obespechiti  prava etih menishinstv. My reshiytelino otvergaem lubye politicheskiye, klonyashiyesya k zayavke na preobladaiyshuiy roli Rossiy v SSSR. Opasnee vsego utverjdenie o vozmojnosty territoriyalinyh y imushestvennyh pretenziy v sluchae raspada SSSR», - dedi olar. Búdan tys qalghan biylikting sol kezdegi «sosialistik partiyasy» men «kommunister» ghana boldy.

Áli esimizde, osyghan baylanysty respublika preziydentining B.Elisinge joldaghan jedelhatynyng jelimen, 30.08.1991 j. Almatygha jedel jetken A.Ruskoy men Qazaqstan basshysynyng arasynda: «Qazaq KSR-i men RSFSR arasyndaghy shekaralyq belgilerding myzghymastyghy ózgermeytindigin» kórsetken eki jaqty «kommuniykege» qaytara qol qoyyldy. Sóitip, A.Ruskoy eki el arasyndaghy bir jyl búrynghy 1990 jyly 21 qarashada qol qoyghan kelisimning búzylmaytynyn, kóterilip jatyrghan territoriyalyq talaptardyng negizsiz ekenin aityp kónildi ornyqtyrghanday boldy. Múnday qoqan - loqqyny Ukraina da basynan ótkerip, olar da dýrligip baryp basyldy. Qazaqstandaghyday Kiyevte de 28.08.1991 kýni Resey men Ukraina arasynda osynday eki jaqty qújatqa qol qoyyldy.

Degenmen búl sayasy janjal úrysqa kirer aldyndaghy әskery dayyndyqtyng kerney ýnindey bolyp, bir dayarlyqtyng diyirmenin ainaldyrghanday boldy. Solay boldy da, Oral kazaktary 1991 jyly qyrkýiekting 15 kýni qalada toy degen syltaumen «Býkilodaqtyq kazaktardyng sezin» ótkizip, osy kýni batysta Atyraugha (Guriev) deyingi jerdi alyp jatyrghan «Jayyq kazaktary avtonomiyasynyn» qúrylghanyn jәne Reseyge qosylatynyn resmy jaghdayda jariyalap jibermekshi boldy. Al, búl kezde kórshi Samara oblysynyng shekarasynda Prednestrovie ssenarii boyynsha general Makashovtyn tank әskeri Oral qalasyna «bitimgershilik» jeleuimen marsh brosok jasaugha dayar túrghan edi (qaranyz: «Azat» azattyq jolynda» kitaby, 102-bet. S.N.Q. 2008 jyl). Almatyda «Alash azamattary» basqarghan «Attanayyq Jayyqqa» shtaby qúrylyp, «kazaktardyng arandatu toyyn ótkizdirmeymiz, últaraqtay da jerimizdi bermeymiz» dep elimizding әr týpkirinen eriktiler jasaghy Oralgha aghyldy. Qalada tórt kýnge sozylghan (13-16 qarkýiek aralyghy) ýlken qarsylyq aksiyasy ótti. Sәtine qaray Azattyqtar bastaghan Qazaqstannyng әr oblysynan jinalghan halyq ókilderi separatisterding jeligin basyp, niyetterining zansyzdyghyn әshkereley otyryp, halyqty qantógiske jibermey, búl sharany boldyrmady.

Sóitip, kenes halyqtarynyng arasynan qazaq halqy alyp imperiya búghauyna 1986 jyly jeltoqsanda Almatyda alghash bolyp aldaspan siltese, 1991 jyly jer daulaghan neokolanialisterding shengelin endi kótere almastay etip shegelegen, songhy nýkteni qoyghan Oraldaghy qyrkýiek kóterilisi boldy. Tәuelsizdik jylnamasyndaghy Almaty (1986) men Oral kóterilisterin «tәuelsizdik atty qarlyghashtyng qos qanaty» deytinimiz de sondyqtan.

Núrlybay Qoshamanúly,

10.08.2011.

Aqtóbe qalasy.

Oqighagha qatysty beyne derekter

Ortalyq alanda Aysúlu Qadyrbaeva 15.09.1991 jyl

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

14.09.1991 jyl. Mitingi ótip jatqan kez. Pavlodardan kelgen azamat  sóz sóileude. Onyng arghy jaghynda (ong jaghynda) túrghan azamat ta Pavlodarlyq әrptesi Qaliyev Maqsot.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15.09.1991 jyl. Maniyfestanttar «Zeniyt» mәdeniyet ýiining aldynda.

 

 

.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15.09.1991 jyl. Ishki ister bólimining arnauly jasaqtary orys kazaktarynyng «merekelik sharasyna» (sezine) qarsylyq bildirushi halyqtyng ekinshi bóligin «Zeniyt» mәdeniyet ýiine jibermey, olardyn  joldaryna tosqauyl boldy.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15.09.1991 jyl. Kazaktardyng әskery jasaqtary «Zeniyt» mәdeniyet ýiining aldynda. Olar «Oral kazak respublikasynyn» qúrylghany jóninde qúryltay ótkizuge jinalyp jatty.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Amanjol men Jasaral jinalghan halyqqa sessiya nәtiyjesin habarlap túr.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

«Basqaru shtabynyn» bir top mýsheleri