Danday YSQAQÚLY. Zobalang nemese qapasqa qamalghan ruh
Kenesarynyng esimi patshaly Resey kezinde de, kenes ókimeti jyldarynda da jabyq taqyryp bolyp keldi. Sebebi, Kenesary qolyna karu alyp, qarsy kýresken patsha otarshylarynyng sayasaty jana dәuirde syrtqy formasy ózgergenimen de mazmún-mәni janasha sosial-imperiyalyq sipatta jalghasyn tapty. Óitkeni, «birtútas sovet halqynyn» kýshimen kommunizm kúrudy kózdegen kompartiyagha últ-azattyqty ansaghan Kenesarylar ruhy asa kauipti edi. Kenes ókimeti jyldarynda jýzege asqan halyqtyng últtyq sanasyn óshiru maqsatymen oilap shygharylghan nebir «ghylymy teoriyalar», iydeologiyalyq júmystar óz «jemisin» bermey qoyghan joq, jýzge juyq el tilinen aiyrylyp, últtyq bolmysyn joghaltyp, assimiyliyasiyagha týsip, «sovet halqyna» ainalyp ketti. Áupirimmen qazaq halqy múnday kýiden әren-әreng aman qaldy desek, aman saqtap qalghan - kezinde Kenesarylar tu ghyp kótergen qazaqtyng ómirsheng últtyq ruhy-túghyn.
Kenesarynyng esimi patshaly Resey kezinde de, kenes ókimeti jyldarynda da jabyq taqyryp bolyp keldi. Sebebi, Kenesary qolyna karu alyp, qarsy kýresken patsha otarshylarynyng sayasaty jana dәuirde syrtqy formasy ózgergenimen de mazmún-mәni janasha sosial-imperiyalyq sipatta jalghasyn tapty. Óitkeni, «birtútas sovet halqynyn» kýshimen kommunizm kúrudy kózdegen kompartiyagha últ-azattyqty ansaghan Kenesarylar ruhy asa kauipti edi. Kenes ókimeti jyldarynda jýzege asqan halyqtyng últtyq sanasyn óshiru maqsatymen oilap shygharylghan nebir «ghylymy teoriyalar», iydeologiyalyq júmystar óz «jemisin» bermey qoyghan joq, jýzge juyq el tilinen aiyrylyp, últtyq bolmysyn joghaltyp, assimiyliyasiyagha týsip, «sovet halqyna» ainalyp ketti. Áupirimmen qazaq halqy múnday kýiden әren-әreng aman qaldy desek, aman saqtap qalghan - kezinde Kenesarylar tu ghyp kótergen qazaqtyng ómirsheng últtyq ruhy-túghyn.
Qansha kýshti bolghanymen de sovet ókimeti qazaqtyng últ-azattyq kýreske toly tarihyn óshire almady. Resmy týrde jabyq bolghanymen jýrekterde jazylyp qalghan Kenesary turaly anyz-jyrlar neshe úrpaqtardyng últtyq sana-sezimderin oyatyp, ruhany jaghynan bayyta týsti. XIX ghasyrda tughan kóptegen jyr-dastandardy bylay qoyghannyng ózinde kenestik kezende de Kenesary turaly birneshe enbekter jaryq kórdi. Solardyng ishinde M.Áuezovting «Han Kene» (1934) piesasyn, E.Bekmahanovtyng «XIX ghasyrdyng 20-40 jyldaryndaghy Qazaqstan» (1947) atty monografiyasyn, I.Esenberlinning «Qahar» romanyn erekshe ataugha bolady.
Soghysqa deyingi dәuirde KSRO-ny mekendegen halyqtardyng barlyghynda derlik últtyq batyrlar bolmady. Ol, әriyne, joqtyqtan emes. Últtyq batyrlardyng boluy sovet ókimetining últtardy mәngýrttendirip, baghynyshty etip ústau sayasatyna qayshy kelgendikten de resmy týrde olardyng barlyghy da eskishil, kertartpa dep jariyalandy. Osynday sayasattyng saldarynan qazaqtyng bay auyz әdebiyeti, onyng ishinde, әsirese batyrlar jyry týgelge juyq halyqqa ziyandy dep tanyldy. Eluinshi jyldardyng sonyna deyin «Qambar batyr» jyrynan basqalary týgeldey derlik reaksiyashyl sanalyp keldi. Orys otarshylaryna qarsy kýresken Kenesary týgili, epostyq jyrlardyng kýiining ózinen-aq sol kezdegi әdebiyet, mәdeniyet, ghylym salasyndaghy iydeologiyalyq sayasy ústanymdy tolyq angharugha bolady.
Ótkennin, últtyq ataulynyng barlyghyn sypyryp tastap, aldymen sosializm, sonynan kommunizm qúramyz dep, halyqty jyltyr sózben jylytyp, semirtip jatqan kezde Úly Otan soghysy bastalyp ketti. Jaudy jenu ýshin sovettik patriotizm turaly qúrghaq sózderding azdyq etetindigi bayqaldy. Qiyn-qystau kezderde halyqtyng ruhyn kóteretin úly kýsh últ batyrlarynyng el qorghaudaghy erlikterin ýlgi etu qolgha alyndy. Osynday maqsatpen búryndary «jabyq» bolyp kelgen últtyq batyrlar taqyryby jedel qolgha alynyp, nasihattala bastady. Qazaq jauyngerlerine Alpamys, Qobylandy siyaqty batyrlardyng el qorghau jolyndaghy erlikteri ýlgi etildi. Mine, osynday kezde qazaqtyng últtyq batyry retinde orys otarshyldaryna qarsy kýreste eren erlikter jasap, janqiyarlyq ister atqarghan Kenesary Qasymúlynyng esimi de jarq etip shygha keldi.
Otan soghysy bastalghanda, bir top orys tariyhshylary Almatygha qonys audaryp, enbek etti. 1943 jyly jaryq kórgen «Qazaq SSR tarihyn» jazysugha belgili orys ghalymdary Grekov, Drujiniyn, Kuchkiyn, Bernshtam, Pankratova, Vyatkin atsalysty. Onyng redaksiyasyn M.Ábdiqalyqov pen A.Pankratova basqardy. M.Ábdiqalyqov sol kezdegi Qazaqstan kompartiyasy Ortalyq komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy da, al A.Pankratova KSRO Ghylym akademiyasy Tarih institutynyng jetekshi ghylymy kyzmetkeri, ghylym doktory (1951 jyldan akademiyk) belgili ghalym bolatyn. Avtorlar újymynyng qúramyndaghy M.Áuezov, S.Múqanov, E.Ysmayylov, B.Kenjebaev tarihtyng týrli taraularyn jazysty. Osy kitaptyng Kenesary Qasymúly bastaghan qozghalys turaly tarauyn jazghan Voronej pedagogika instituty joghary partiya mektebinde oqyp kelgen jas tarihshy, ghalym Ermúhan Bekmahanov edi.
«Qazaq SSR tarihy» shyghysymen-aq últ respublikalarynyng tarihyn túnghysh zerdelegen eleuli enbek retinde odaqtyq ghylymda jyly qabyldanyp, birden Stalindik syilyqqa úsynyldy. Biraq shovinistik ruhtaghy professor A.Yakovlev bastaghan birsypyra tarihshy ghalymdar qarsy shyghyp, kitap syilyqqa ilinbey qalady. Búghan narazy bolghan A.Pankratova partiyanyng Ortalyq komiytetine hat jazyp, enbekti qayta talqylau ýshin jetekshi ghalymdardyng kenesin shaqyrudy úsynady. Búl jiyn 1944 jyldyng mamyr-shilde ailarynda birneshe kýnge sozyldy. Kenesting júmysyna sol kezdegi jetekshi tarihshylardyng kópshiligi qatysqan. Jiyndy VKP(b) Ortalyq komiytetining hatshysy A.Sherbakov jýrgizip, talqylaugha A.Jdanov pen G.Malenkov qatysyp otyrady.
Talqylaudyng barysynda ekiúday pikir boy kórsetti. A.Pankratova, B.Grekov, N.Derjavin siyaqty ghalymdar «Qazaq SSR tarihyn» dúrys zerdelengen manyzdy enbek dep baghalady. Al A.Yakovlev, S.Bushuev bastaghan tarihshylar búl enbek orysqa qarsy jazylghan kitap, óitkeni, múnda Kenesary qozghalysy siyaqty últ-azattyq kýreskeri dәripteledi dep aiyptady. Býkil iydeologiyalyq júmystarda qyraghylyq tanytyp jýrgen A.Jdanov, G.Malenkov, A.Sherbakovtar da songhy pikirding jaghynda ketti. Sóitip, «Qazaq SSR tarihyna» layyqty baghasyn alamyz dep jýrgende, kerisinshe, «orysqa qarsy» degen ýlken sayasy aiyptaudyng shetin shygharyp alady. Búl kez soghystan keyingi iydeologiyalyq qysymnyng qyzuy qaytadan kóterilip kele jatqan tús edi. Múnyng aldynda qazaqtyng ótkendegi batyrlary, epostyq jyrlary turaly birsypyra zertteu, nasihattyq maqalalary jariyalanyp kelse, endi sap tyiylghanday boldy. Múnyng ózi jenetin jaudy jendik, endi últtyq ruhty oyatatyn batyrlardyn, ótkenning epostyq jyrlarynyng keregi joq degendi anghartatyn. Óitkeni, olar әr týrli últtardy kýshpen baghyndyryp otyrghan sovet ókimetining iydeologiyalyq ústanymdaryna qayshy kele bastaghan edi. Soghys kezinde bar kýsh-jiger fashizmdi jenuge baghyttalyp, últtyq tarihty, mәdeniyetti, әdebiyetti zertteuge, damytugha kónil bólip, sol arqyly qiyn-qystau kezde janqiyarlyqpen tirshilik keship jatqan halyqtyng ensesin kóterip kelse, endigi jaghdayda iydeologiyalyq júmystardyng aldyna jana mindetter qoyyla bastady.
1946 jyly kýzde E.Bekmahanov Mәskeude KSRO Ghylym akademiyasynyng Tarih institutynda doktorlyq dissertasiyasyn qorghaydy. Kelesi jyly «HIH ghasyrdyng 20-40 jyldaryndaghy Qazaqstan» atty negizinen Kenesary kóterilisine arnalghan monografiyalyq zertteui jaryq kóredi. Sóitip, E.Bekmahanovtyng alghashynda 1943 jyly shyqqan «Qazaq SSR tarihyna» Kenesary qozghalysy turaly tarau jazuy, osy kitapty talqylau barysynda negizgi syndar últ-azattyq qozghalystargha baylanysty aitylghanyna qaramastan, búl taqyrypty әri qaray terendete zerttep, aldymen doktorlyq dissertasiya qorghap, Mәskeu ghalymdaryna tarihy shyndyqty ghylymy túrghydan tanytuy, sonynan zertteulerining nәtiyjelerin jeke kitap etip bastyryp shygharuy halqymyzdyng últtyq sana-sezimin oyatuda tarihy manyzy bar is boldy.
Qazaq ziyalylarynyng ishindegi últshyldardy, burjuaziyalyq iydeologiyanyng yqpalyndaghylardy «әshkereleu» qarqyn ala bastaghanda, E.Bekmahanovtyng «HIH ghasyrdyng 20-40 jyldaryndaghy Qazaqstan» atty kitabynyng basylyp shyghuy janyp jatqan otqa may qúiyp jibergendey boldy. Últshyldardy qay jerden tauyp qalar ekenbiz dep timiskilep jýrgen әsire sayasatshylar ýshin búl jerden jeti qoyan tapqanday «olja» edi. Jalghan belsendiler jendi týrip, alaqangha týkirip shygha keldi.
Solay bola túra, búl kitap shygha salysymen oghan resenziya jazghan tarih ghylymynyng kandidaty Á.Jiyrenshinning enbekti «Qazaqstan tarihynyng kýrdeli mәselelerining birine arnalghan búl kitap - asa baghaly jәne paydaly enbek», «búl kitap Qazaqstannyng XIX ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy tariyhyn markstik-lenindik ghylymy metodologiya negizinde zertteuding bastamasy bolyp tabylady» («Sosialistik Qazaqstan», 14.HII.1947) dep baghalaghany sol kezding sayasy ahualy jaghdayynda kýtpegen erlik edi. Ol E.Bekmahanovtyng qazaq tarihynyng asa bir kýrdeli kezeni turaly qúndy enbek jazghanyn ghylymy túrghydan dәiektey kelip, Kenesary qozghalysy haqynda da avtordyng konsepsiyasyn qoldaytyndyghyn «Kenesarynyng sayasy talaptary jaghynan alghanda da onyng kóterilisi progresshildik qozghalys boldy. Qazaq handyghyn ornatyp, Kenesary әkimshilik, sot, jer, finans, әsker jóninde reformalar jasady, búl reformalardyng progresshildik manyzy boldy» dep bildiredi.
Kóp kýttirmey-aq «Leninshil jas» gazetining (31.01.1948) betinde M.Aqynjanov pen T.Shoyynbaevtyng «Sayasy qate, ghylymy qúnsyz kitap» atty maqalasy jarq ete qalady. Tarih ghylymdarynyng kandiydattary E.Bekmahanovtyng kitabyn bastan-ayaq qaralaydy. Partiya qaulylaryn basshylyqqa ala otyryp jazylghan resenziyanyng negizgi baghyty Kenesary qozghalysyn feodaldyq-monarhiyalyq siypatta, yaghny kýni ótken handyq qúrylysty qalpyna keltiru ekendigin dәleldeu bolghan. «Bekmahanov Kenesaryny enbekshi halyqtyng qorghany, últ batyry dep madaqtaghan burjuaziyashyl últshyldardy bolishevikshe әshkereleuding ornyna, bile túrsa da kitabynda burjuaziyashyl últshyldardyng sol sandyraghyn tura qaytalady»; «Kenesary halyq mýddesi ýshin janyn qighan, halyqtyng qorghaushysy bolghan dep, avtor naghyz iydealistikke úryndy»; «Kenesary patshalyq Reseyge qarsy kýres ashumen ózining handyq mýddesin qorghap qalmaq boldy. Búl ýshin ol halyqtyng otarshyl sayasatqa narazylyghyn paydalanyp, ol narazylyqty patshalyq Reseyge qarsy júmsamaq boldy», «Azat etkende olar Qazaqstandy basqarudy handar men súltandardyng qolyna berip, qazaq halqyn solargha baghynyrudy kózdedi. Mine, feodalidyq-monarhiyalyq últshyldyqtyng bir týri», «Kenesary Qasymovty sonshama dәriptep, onyng qanaushy ozbyrlyghyn tereng taldaudy jadynan shygharghan. Sóitip, Kenesarynyng handyq mýddesin qorghauyn búqaranyng mýddesin qorghauy dep bilgen. Osynyng saldarynan Kenesary búqaranyng mýddesin korghaghan halyq qamqorshysy bolyp shygha kelgen»; «Kenesary handy «halyq batyry», «búqaranyng kósemi» degen dәrejege deyin jetkizgisi keledi. Búl enbekting basynan ayaghyna deyin Kenesary han dәriptelip, onyng batyrlyghy asyra maqtalady» dey kelip, «Eger Kenesary degenine jetip, handyghy dәuirlese, Qazaqstan Reseyding ozat ekonomikasy men mәdeniyetining damyghan yqpalynan syrt qalyp, tomagha-túiyq tonazyghan bolar edi... Qazaqstangha shyghystaghy kýshti feodaldyq memleketterding basyp alu qaupi de tóngen bolar edi... «Qazaqstan osy memleketterding birining jemi bolyp qúryp ketui yqtimal edi» - dep, negizgi oilaryn bir týiindep tastaydy. Avtorlardyng «Kenesary handyghy naghyz kemeline kelgen memleket bolyp edi deui Bekmahanovtyng anghaldyghy, sayasy qate. Qazaqstanda tәuelsiz memleket - qazaqtyng Sovettik Sosialistik respublikasy túnghysh ret úly Oktyabri sosialistik revolusiyasy arqasynda ghana qúryldy» deulerin shyndyqqa kanshalyqty jaqyn ekenin shyn tәuelsizdikting dәmin tatyp otyrghan býgingi kózi ashyq azamattardyng ózderi-aq aiyrady degen oidamyz.
Alghashqy pikir eki údayda kóringen «XIX ghasyrdyng 20-40 jyldaryndaghy Qazaqstan» turaly talas qyza týsti. 1948 jylghy 28 aqpan kýni KSRO Ghylym akademiyasynyng Tarih instiytutynda E.Bekmahanovtyng monografiyasyna arnalghan ýlken pikiralysu bolyp ótti. N.Drujiniyn, S.Batrushiyn, M.Vyatkiyn, A.Kuchkiyn, S.iyshkin siyaqty belgili tarihshylar qatysqan jinalysty KSRO Ghylym akademiyasynyng Tarih jәne filosofiya bólimshesining akademiyk-hatshysy B.Grekov jýrgizip otyrdy. Talqylaudyng barysynda orys ghalymdarynyng pikiri kóptegen kemshilikterine qaramastan, E.Bekmahanovtyng monografiyalyq zertteui eleuli enbek degenge saydy. Jiyngha Almatydan arnayy kelgen ghylym kandiydaty X.Aydarovanyng sózinde syny pikirler basym týsti. Osy kitap jónindegi T.Shoyynbaev pen M.Aqynjanovtyng jazbasha pikirleri oqyldy.
E.Bekmahanovtyng kitabyn tarihshy ghalymdardyng talqylauy múnymen bitpedi. 1948 jyldyng shilde aiynyng 14-nen 19-yna deyin Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng Tarih institutynda bes kýnge sozylghan qyzu pikirtalas bolyp ótti. Talqylaudyng barysynda ýsh týrli pikir boy kórsetti. A.Nýsipbekov, Á.Túrsynbaev, T.Eleuov, H.Ádilgereev, S. Medvedev, T.Kýlteleev siyaqty ghalymdar kemshilikterin aita otyryp, enbekti negizinen ong baghalasa, IY.Budovniys, B.Aspandiyarov, t.b. syn-eskertpelerdi aitynqyraghanymen de E.Bekmahanovtyng negizgi konsepsiyalaryn qoldady. Al T.Shoyynbaev, S.Tolybekov, H.Aydarova, V.Jiziyevskiy, A.Núrqanov, B.Sýleymenov, M.Aqynjanov bastaghan top monografiyanyng negizgi tújyrymdaryn týgeldey joqqa shygharyp, «burjuaziyashyl-últshyldyq saryndaghy ziyandy enbek» dep baghalady. Pikirtalasudyng sonynda E.Bekmahanovqa sóz berildi. Ol ózine aitylghan keybir eskertpelermen keliskenimen de negizinen óz enbegining basty baghyttaryn, tújyrymdaryn qorghap sóiledi. Ásirese, Kenesary qozghalysyna qatysty sayasy túrghydan aitylghan syndarmen kelispeytindigin ýzildi-kesildi bildirdi.
Osy talqylaudan song tarihshylardyng Kenesary jayly dau-damayy sәl-pәl sayabyr tapqanday boldy. Biraq búl syrttay solay kóringenimen de shyndyghynda sheshushi shayqastar aldyndaghy aldamshy tynyshtyq .
Qyrqynshy jyldardyng sony, eluinshi jyldardyng basyna karay Stalinning jeke basyna tabynushylyqqa baylanysty kýsheye týsken iydeologiyalyq kýres jaghdayynda Kenesary turaly aitystyng ayaghy sayasy sipat ala bastady. Mәskeude, Almatyda ótken ghylymy pikiralysularda óz maqsattaryna jete almaghan keybir tarihshy ghalymdar qalyptasyp kele jatkan sayasy ahualdy óz niyetterin jýzege asyru ýshin paydalanyp qaludyng kezi kelgendigin sezinip, iske kiristi.
«Qazaqstan tarihynyng mәseleleri markstik-lenindik túrghydan bayandalsyn» atty atyshuly maqalanyng «Pravda» gazetinde (26.XII.1950) shyghuy osy teris pighyldy oidy jýzege asyrghanday da boldy. VK(b)P Ortalyq komiytetining organy «Pravda» gazetine olay edi, bylay edi dep eshqanday týsinikteme beruge, pikir aitugha, talqylaugha bolmaytyn, onyng jazghany tek partiyanyng sózi, pikiri retinde jýzege asyrylatyn. Al partiyalyq gazetting atyn, bedelin paydalanyp maqala jazghandar T.Shoyynbaev, H.Aydarova, A.Yakunin bolatyn. Alghashqy ekeui E.Bekmahanovtyng enbegi, Kenesary qozghalysy jayly teris pikirlerimen respublika júrtshylyghyna belgili, Mәskeude, Almatyda ótken ghylymy talqylaularda pikirlerin ótkize almay, jenilis tapqan, baspasóz betinde kitapty ghaybattap maqala jazghan tarihshy ghalymdar edi. Al T.Shoyynbaevtyng E.Bekmahanovtyng shәkirti, aspiyranty bolghandyghyn aita ketken de artyq bolmas.
Últshyldyqty kórkem shygharmanyng taqyrybynan nemese iydeyasynan ghana emes, onyng tilinen de izdeu әreketi búdan búryn da bayqalghan bolatyn. Múqash Sәrsekeevting «Ádeby tilding taza boluy ýshin kýreseyik» («Leninshil jas», 26.01.951) atty maqalasynda birsypyra qazaq qalamgerleri tildi qoldanugha baylanysty synalghan edi. «Últshyldardyng orys mәdeniyetinen, әdebiyetinen boylaryn aulaq ústap, arab-parsy sózderine qúlshylyq etui qazaq әdebiyetine kóp zalalyn tiygizdi... Birsypyra aqyn-jazushylarymyz әli kýnge deyin termin sózderden boylaryn aulaq ústap, qaytse de qazaqshalaudyng sonynda jýr. Olar eski, kóne sózderge, kóbine arab-parsy sózderine kóp jarmasady» - dep biletin avtor Á.Tәjibaev, A.Toqmaghambetov, Gh.Slanov siyaqty jazushylardyng Rossiyany «Resey», Moskvany «Mәskeu» dep qazaqshalaghanyn, Gh.Mústafinning filosofiyany «pәlsapa», pianiynony «kýisandyq», I.Esenberlin men D.Ábilovting parovozdy «otarba», Gh.Slanovtyng komendantty «qorghanbek», J.Tilekovting barlaushyny «jortarman» dep aluyn qoldamaydy.
Kenesary turaly, qazaq әdebiyetindegi últshyldyqqa, «burjuaziyalyq búrmalaushylyqqa qarsy kýres» qyzyp jatqan kez sol jyldyng 16-17 qazan kýnderi Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetining ÝIII plenumy bolyp, onda onyng birinshi hatshysy J.Shayahmetov «Respublikanyng partiya úiymdarynda iydeologiyalyq júmystyng jayy jәne ony jaqsartu sharalary turaly» bayandama jasady. Endi býkil soghystan keyingi eluinshi jyldardyng bas kezindegi respublika ómirining sayasiy-әleumettik jaghdayyndaghy iydeologiyalyq júmystardyng baghyt-baghdary, syr-sipaty aiqyn kórinetin, sol kezdegi qazaq ziyalylarynyng (onyng ishinde aqyn-jazushylar da, әdebiyetshi ghalymdar da bar), auyr taghdyrlaryna tikeley qatysy bolghan, búl kýnderde sarghayghan tarihy kújatqa ainalghan J.Shayahmetovting bayandamasyna kóz jibereyik.
Qazaq әdebiyetinde, onyng ghylymynda Kenesary qozghalysyna baylanysty «últshyldyq», «burjuaziyalyq» búrmalaushylyqtardyng oryn aluyna Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng prezidiumy, onyng preziydenti Q.Sәtbaev jәne Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basshylyghy aiypty dep tapty. «Qazaqstan Sovet Jazushylary odaghynyng preziydiumy, onyng predsedateli Múqanov joldas óz júmystarynyng tiyisti dәrejesinde bola almady. Múqanov joldas jazushylar ortasynda bolisheviktik syn men ózara syndy bastamay otyr. Jazushylar odaghynyng prinsiypi tvorchestvolyq syn men ózara synnyng ornyna tamyr-tanystyq qatynastar, qateler men kemshilikterdi býrkeu ornaghan. Osynday keseldi sistemanyng saldarynan jazushylardyng shygharmalary talqylanbaydy, qazaq әdebiyetin damytudyng ómirlik manyzdy mәseleleri der kezinde kóterilmeydi, dep Jazushylar odaghynyn, onyng basshysy S.Múqanovtyng basshylyq júmystaryn joqqa shyghardy.
Eluinshi jyldardyng bas kezinde qazaq ziyalylaryna qarsy jýrgizilgen sayasy nauqanda sol kezdegi Qazaqstan kompartiyasy Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy Júmabay Shayahmetovting róli jayynda jazushy Gh.Mústafin keyinnen: «Shayahmetov joldasqa jazushylardyng tarqamaytyn ókpesi bar. Ol kisi halqymyz sýigen jas әdebiyetti sýie bilmedi. Eger sýie bilse, pәlen jyl basshylyqta otyrghanda, aitarlyq birdeme istey de biler edi. Túqyrtudy ghana bildi...
Olar әdebiyetti tek әkimshilik jolmen basqaratynyn, әdebiyetting teoriyalaryn zerttemeytinin Kenesary mәselesinde tipti aiqyn kórsetti. Kenesary jayynda halyq pikiri erteden ekiúday bolatyn. Shayahmetov joldas gazet betinde Kenesaryny tipti úrangha qosqan son, júrtshylyq partiya pikiri eken dep qaldy. Ádebiyetting barlyq salalarynda Kenesary tirilip, týregeldi. Qatelespegen әdebiyetshi kemde-kem. Bireu az, bireu kóp qatelesti... Shayahmetov.... aqyry aiypty basqalargha audaryp, ózi shilding búqqanynday búgha qaldy» (Qazaq әdebiyetining jәii jәne mindetteri. «Ádebiyet jәne iskusstvo»,1954, №10), dep jazuynda da ashy shyndyqtyng sarghayghan silemderi kórinedi. Soghystan keyingi qiyn kezde respublika basshysy bolghan (1946-1954) J.Shayahmetovting Stalindik sayasattyng jýrgizushisi bolghany da ras. Týrli qauly-qararlar shygharyp, jogharydan jel berip otyrghan Mәskeuding núsqaularyn oryndamau sol kezde qalyptasqan sayasy ahualda mýmkin emes. Ol respublika basshysy ýshin mindetti bolatyn. J.Shayahmetov te óz qyzmetining mindetterin zamanyna layyqty oryndaugha tyrysty. Ózine jýktelgen qyzmetti oryndau barysynda joghary jaqtyng qaharynan qoryqqan ol plenumda ózin-ózi synaugha deyin bardy.
Kenesarygha qatysty jýrgizilgen sayasy nauqannyng barysynda eng kóp «tayaq jegen» aqyn Qaliyjan Bekhojin boldy. Aqynnyng «Batyr Nauan» (1940) poemasyn jәne «Kenesary-Nauryzbaydyng әdebiyettegi beyneleri» («Ádebiyet jәne iskusstvo», 1941, №5) atty maqala jazuy onyng shygharmashylyghynyng tóbesine qara búltty qonglata týsti. M.Sәrsekeevting «Q.Bekhojin shygharmalaryndaghy últshyldyq saryn», («Sosialistik Qazaqstan», 22.VII. 1951) T.Ismailov pen S.Júmaghaliyevting «Q.Bekhojin shygharmalaryndaghy burjuaziyashyl-últshyldyq» («Ádebiyet jәne iskusstvo», 1951, №10), Múqash Sәrsekeevting «Taghy da Q.Bekhojinning tvorchestvosyndaghy qatelikter» («Leninshil jas», 12.XII. 1951) siyaqty maqalalarynyng negizgi saryny aqyn shygharmashylyghyndaghy últshyldyqty, burjuaziyashyldyqty dәleldeu boldy.
Kenesarygha baylanysty sayasy nauqannyng barysynda bar «pәle-jala» Qazaq SSR Ghylym akademiyasyna, onyng preziydenti Q.Sәtbaevqa da jabyldy. Qanyshtyng «Edige batyr» jyryna alghysóz jazyp, alghash bastyryp shygharuy (1927) ony «últshyldar» qataryna búryn-aq qosyp qoyghan bolatyn. Al Kenesarygha baylanysty ony qudalau tipti asqynyp ketti. Q.Sәtbaevty qughyndaudyng apogeyi 1952 jyly sәuir aiynyng 15-17-si kýnderi bolyp ótken Ghylym akademiyasynyng jalpy jinalysy boldy. Oghan Qazaqstan kompartiyasy Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy J.Shayahmetov qatysyp, úzaq sóz sóiledi. Ol akademiyanyng ghylymy júmystarynda oryn alghan óreskel iydeologiyalyq «qatelikterge» kóbirek toqtaldy. Q.Sәtbaevqa taghylghan negizgi kemshilikter Qazaq SSR Ghylym akademiyasy prezidiumynyng bas ghylymy hatshysy D.Sokoliskiyding bayandamasynda synaldy. Oghan ghylymy mamandardyng jetekshisi retinde alqa aldynda esep bermeydi, ghylym men óndiristing baylanysyn әlsiretip jiberdi, kadr tandaudyng stalindik prinsipterin búzdy, akademiyany iskerlik qabileti joq, sayasy jaghynan senimsiz adamdargha toltyrdy. Sóitip, ókimet qarjysyn dalagha shashty degen aiyptar taghyldy. Búl jerde sayasy jaghynan senimsiz dep otyrghany E.Bekmahanov, E.Ysmayylov, Q.Júmaliyev, E.Dilmúhamedov, A.Júbanov, t.b. bolatyn. Jinalys osynday kemshilikterge jol bergeni ýshin Q.Sәtbaevty qyzmetinen bosatty.
Qazaq qalamgerlerining shygharmalarynda qaptap ketken «burjuaziyalyq búrmalaushylyqtar» ýshin Qazaqstan Jazushylar odaghy, onyng prezidium predsedateli S.Múqanov qatty syngha alyndy. Kóp úzamay-aq jazushylar arasynda kommunistik tәrbie júmystaryn әlsiretip, olardyng sovettik shyndyqty kórkem beyneleuine dúrys basshylyq jasamay, «burjuaziyalyq búrmalaushylyqtargha» qarsy kýresti óz dәrejesinde jýrgize almaghandyghy ýshin S.Múqanov ta qyzmetinen bosatylyp, onyng ornyna Jaymúrzin jayghasty. Aqyn-jazushy da, synshy-ghalym da emes, filosof Jaymúrzinning kelui Jazushylar odaghyndaghy iydeologiyalyq tәrbiye, әshkereleu júmystaryn kýsheytu maqsatyn kózdegen bolatyn.
Soghystan songhy soyqannyng basty «keyipkeri» E.Bekmahanov bolsa, 1951 jyly partiyadan shygharylyp, uniyversiytettegi júmysynan quylghan son, oghan tipti Almaty qalasynda túrugha da rúqsat berilmegendikten, ol Almaty oblysynyng Narynqol, Jambyl oblysynyng Shu audandarynyng mektepterinde tarih pәnining múghalimi bolyp júmys istedi. Aqyry 1952 jyldyng 5 qyrkýieginde E.Bekmahanov tútqyndaldy. Oghan mynaday sayasy aiyptar taghyldy: «1952 jylghy 5 qyrkýiekte Qazaq SSR Memlekettik qauipsizdigi ministrligi Bekmahanov Ermúhandy tútqyndap, oghan antisovettik qyzmeti ýshin aiyp taqty. SSRO-da ornaghan sayasy qúrylysqa qarsy niyette bolghan Bekmahanov Ermúhannyng ózining ghylymy qyzmetker bolghan jaghdayyn paydalanyp, 1942-1952 jyldarda antisovettik júmys jýrgizgendigi anyqtaldy. Ózining «ghylymi» júmystarynda ol Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluynyng manyzyn burjuaziyashyl-últshyl túrghydan týsindirdi. Ózining últshyldyq konsepsiyasyn negizdeude Bekmahanov reaksiyashyl aqyndardyng jәne sovet halqynyng qas jaulary - alashordashylardyng derekterin paydalandy. Onymen birge ózining tanystarynyng arasynda antisovettik ýgit jýrgizdi...
Bekmahanov sovet ókimetine jau pighylda bolyp, 1942-1952 jyldary últshyldyq iydeyalardy nasihattap, antisovettik ýgit jýrgizgeni ýshin... RSFSR qylmystyq kodeksining 58-statiyasynyng 10-bólimining ekinshi bóligine sәikes aiyp taghyldy» (Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng Ortalyq arhiyvi. Qor-23, tizbe-1, is- 447, 1-2 better).
Qazaqtyng sanaly azamattarynyng bәri týrmede shirir me edi, kayter edi, egerde 1953 jyldyng nauryzynda «halyqtardyng kýn kósemi» IY.V.Stalin qaytys bolmaghanda. Biylik basyna kelgen N.S.Hrushev IY.V.Stalindi «jeke adamgha tabynushylyqpen» aiyptap, ol jýrgizgen sayasy qudalaulardyng barlyghyn partiyanyng qateligi dep jariyalady. Kóp úzamay Qazaqstannyng da basshylyghy auysty. J.Shayahmetovting ornyna Ponamarenko Qazaqstan kompartiyasy Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy bolyp keldi. Eki adamnyng onasha sóilesuining ózi kýdikti sanalyp kelgen Qazaqstanda da ong ózgerister jýre bastady. Nәtiyjesinde, 1951-52 jyldary sottalyp, jer auyp ketken E.Ysmayylov, Q.Júmaliyev, Q.Múhamethanov, B.Sýleymenovter týrmeden bosap shyqty. B.Kenjebaev, T.Núrtaziyn, Á.Qonyratbaev, M.Qarataev siyaqty azamattardyng Almatygha oralyp, ghylymiy-shygharmashylyq júmystarmen ainalysuyna mýmkindik tudy.
Uaqytsha Mәskeude boy tasalap jýrgen M.Áuezov respublika basshylyghynyng arnayy shaqyruymen elge oraldy. E.Bekmahanovtyng da isi qayta qaralyp, 1954 jyly 16 aqpanda aqtalyp shyqty. Ol ózining búryn júmys istegen uniyversiytettegi «Qazaqstan tarihy» kafedrasyna qayta oralyp, ústazdyq, ghylymy júmystaryn jalghastyrdy. Qansha auyr bolghanymen de, abaqtydaghy azapty jyldar Erekenning saghyn syndyra almady. Ol ózining búrynghy ghylymy izdenisterin jalghastyryp, 1957 jyly KSRO Ghylym akademiyasynyng «Nauka» baspasynan «Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluy» (orys tilinde) atty irgeli enbegin jariyalady... Ghalymnyng qazaq tarihyn zertteudegi jemisti enbegi ghalymdar tarapynan joghary baghalanyp, ol 1964 jyly Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng korrespondent mýshesi bolyp saylandy. Solay desek te, kezinde E.Bekmahanovtyng esimin Odaq ghalymdaryna tanymal etken, keyinnen ózin ghana emes, býkil qazaq ziyalylaryn qughyndaugha negizgi sebepterding biri bolghan «HIH ghasyrdyng 20-40 jyldardaghy qazaq tarihy» (1947) atty enbegi sovet ókimeti jyldarynda basylym kórmedi. Tek elimiz egemendigin alghannan keyin baryp, orys jәne qazaq tilderinde jaryq kórip, qalyng oqyrmannyng ruhany iygiligine ainaldy.
Sóitip, ótken ghasyrdyng qyrqynshy jyldarynyng ózinde-aq últyn sýigen azamat Ermúhan Bekmahanovtyng otarshyldardyng oiranynan ayaqqa taptalyp qalghan Kenesary-Nauryzbaydyng ruhyn qayta kóterip, halqynyng últtyq sana-sezimin oyatugha baghyttalghan is-әreketining ayaghy býkil últjandy qazaq ataulygha qarsy baghyttalghan sayasy nauqangha әkelip soqtyrdy. Býginde elining eldik namysyn kóterip, otarshyldargha qarsy tu kóterip shyqqan ardager azamattyng esimin bilmeytin, onyng eli ýshin jasaghan ruhany erlikterin maqtan tútpaytyn qazaq joq. Azattyq jolynda Kenesarylar mert bolghan últtyng úly armandary býgingi kýnderi saltanat qúryp otyr. Ony tughan halqy da ardaqtap, últtyq batyry sanaydy desek, qazir Astananyng qaq tórinde, bir kezderde ózi at oinatyp, otarshyldarmen aiqasqan Ertisting jaghasynda Kenesarynyng zәulim eskertkishi asqaqtap túr.
Danday YSQAQÚLY, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.
http://www.egemen.kz/310454.html