(Núraddin Sadyqovtyng «Álipbiydi shet tilin bilmeytin shaldar emes, jastar jasauy kerek!» maqalasynan keyingi oi)

Aytuly filolog, doktorant, sportshy, kәsipker, «Qazaqstan fighter» jobasynyng avtory әri azamattyq pikiri men pozisiyasyna berik azamattyng biri – Núraddin Sadyqov ózine tәn órlikpen jazyp, Abay kz-ke «Álipbiydi shet tilin bilmeytin shaldar emes, jastar jasauy kerek!» degen atpen  jariyalaghan maqalasynda til men jazu týzudegi jónsizdikter tónireginde barsha kemshilikti ashyp berdi. Bizde bauyrymyzdan keyin kókeyde jýrgen oiymyzdy algha tartpaqpyz. 

Eng әueli bauyrymyzdyng «Álipbiydi shet tilin bilmeytin shaldar emes, jastar jasauy kerek!» degen sózinen shygharyp aitarymyz: «Bizge әlipbiydi filolog emes, әlipby týzeytin fonolog pen kamptyq baghdarlamashy jasap berui kerek!»

Tól jazu – últtyng jan jýregi. Ózge últ qazaqsha bilmese de, әriptik-dybysty biletindigining arqasynda sózimizdi oqy alady, týsinbegenin súrastyryp biledi. 

Tól jazu – últtyng Memlekettik tilden, Eltanbadan, Tudan, Últtyq aqshadan, Ánúrannan da joghary túratyn, olardy órnekteytin úrpaghyna tilimen birge mәngige amanattaytyn boytúmary. Osy Alty birdey asyl qazynamyzdyng ishindegi esh ózgeriske týspeytin jauhary. Latyn, Arab jәne Orys jazuy degen úghym sanamyzda bolmauy kerek. Alash balasy ýshin Tek qana qazaq jazuy bar. «Ol – 28 әripten ghana túrady» degen týsinikte boluymyz shart.

IYә, Qazaq tól jazuy bar bolghany – 28 әripten túrady. Babadan úrpaghyna berilip jalghasyp kele jatqan qazaq tilinde a, ә, y, i, ý, ú, o, ó, e syndy 9 dauysty, q, n, gh, z, sh, g, n, k, u, p, r, l, d, j, b, t, i, m jәne s syndy 19 dauyssyz dybys bar. Osy shart Ahmet Baytúrsynúlynda ghana eskerildi. Bizge eshkim de basqa jaqtan óz ayaghymen kelip, latynsha ózgeshe tanbalanudy kerek etetin tól dybystarymyz: ә, i, n, gh, ý, ú, u, i, q, j sh, y, z, g jәne ó dep kilәvәda (klavatura) qalay tanbalauyn jasap bermeydi. Jazu – últtyq әlipby týzu  komissiyasynyng qúramyna kirgenderding «qazanshynyng erki bar, qaydan qúlaq shygharsam» deytin әkesinen qalghan múrasy emes. Songhy kezde kamptyq baghdarlamamen júmys isteytin bizge birinshi jazu núsqasy qatty únady. Biraq odan keyin keybir noyystar noqat qoyyp, jazuymyzdyng tóbesin eki ret isirdi.  

Kirilldi týzep almay latyngha kóshu dalbasalyq. Oghan arab pen eski latynda jәne qoldanystaghy kirilde jiberilgen qateler kuә. 

Birinshiden biz 42 әripten әli qútyla almay otyrmyz. Onyng sebebi bir kezderi tilden ghylymy dissertasiya qorghaghandardyng óz enbekterin qyzghyshtay qoruynan, aitatyn syltaulary til qysqalyqty sýiedi. Osy arqyly qazaqta joq: dauysty u, esh kereksiz ch jәne y qosarlaryn zandastyrmaq. Halyqaralyq lingvistikalyq zandylyq boyynsha f, v, h dybystary, tsh (ch) qosary tilimizde ornyghu ýshin osy әrip-dybystardan bastalatyn qazaqtyng tól sózderi bolu kerek. Orystar jibergen bir qatelik bes qosar dybystardy: Yo,ng,Ya,Sh,S,Ch dybysty әripke ainaldyryp, elde joq ýrdispen sózdikke kirgizip otyr, sózdikten oryn bergenderi.  Mysaly: Yo,i,Ya-lar IY-ding Io, Iu jәne Ia bolyp aityluy. Ch men S bolsa, T dybysynan keyin keletin sh men s.  Latyndy syltauratpay, kópke deyin qoldanugha mәjbýr bolatyn orys әlipbiyine negizdelgen tól jazuymyzdaghy osy dybystardy, әripterdi alyp tastasaq, tilimizde Baytúrsynov әlipbiyindegidey 28 әrip oinap shygha keledi. 

Búl ýshin danyshpan boludyng keregi de joq. Tek jana kirillisa ýshin jana baghdarlamagha aqsha bóle bilu kerek. Sonda orys әlipbiyining qazirgi ýstemdiginen qútylamyz, әri kózge sýieldey kórinetin qosymsha artyq tanbalaudan da artylyp, kampta basu jenildeydi. 

Tóbede qonaqtaghan ә, i, n, gh, ý, ú, q jәne ó kilәbәdaghy búrynghy ojar kirme әripter qonaqtaghan oryndy basady da bolshaq latyngha danghyl jol ashylady. 

Biz baba týrki, bir tanbalyq janarghan Baytúrsyn әlipbiyin, jana latyn jәne janarghan kirildi jarysa qoldanugha bolatyn 28 әripke negizdelgen birin-biri oqityn baghdarlama jasasaq, bәri óz ornyna keledi. Ol ýshin El Preziydenti tórt әlipbiyge de ortaq әrip tanbasyn bekitip bergeni lәzim. Latyn men kirilde basylghan sózder baba týrki men tóte jazugha ainalyp shygha keledi. Onyng ýstine tórt әlipbiydi oqytatyn «QAZAQ JAZUY» kursy tegin oqytylyp, kitapshasy tegin taratylsa, kóp nәrse útamyz! Ári latyngha kóshude sóileu tili ýshke jarylghan ózbektegidey ruhany auyrsynbay ótemiz. Baba týrki jazuy últtyq jadymyz óshpeui ýshin kerek. 

Jalpy jazuymyzdyng arghy tarihyn sóz etpegende, bodandyq kezende ýlken reformatorshyldyqpen әri otarlaushy elding sayasatynyng yghyna jyghylyp, Qazaqqa jazu syilaghan ýsh ghalym bar: Ahmet, Qúdaybergen әm Sәrsen. Olar qashanda Qanday qúrmetke bolsyn layyq. Endi, bir ghana tildik jazudy menshiktep alghan, zamanmen de, kamptyq mamanmen de sanaspaytyn filolog-tiltanushylardyng qoljaulyghy etpey, úrpaghymyzgha mәngilikke amanattaytyn jana әlipby men janarghan kirildi ómirge әkelu ýshin halyq bolyp, mamandyghymyz ben jasymyzgha qaramay júmyla atsalyp,  jónge saludyng jolyna kóshuimiz kerek. 

Biraq latynnyng «Jazu tildi býldiredi» degen úlaghaty barlyghyn Ústazymyz Saparhan Myrzabekov marqúm auzyan tastamaytyn,  sony shәkirti retinde esten shygharmay kelemiz. Ghylymda pende qatelespey túra almaydy. Ahmet Baytúrsynúlynyng «Tóte jazudy» ómirge әkelgendegi jalghyz qatesi ekinshi buyndaghy erindikter: ó,ý men ú-ny, y, e jәne i dep jazyp jibergeni boldy. Osy qate Qúdaybergen Júbanovtyng birinshi latynshasynda, Sәrsen Amanjolovtyng qazaq orys tilin tez ýirenedi dep «yo, y ,, i, ch, sh, ya, yu, e»-lerdi engizgen dalighan kirillinde qaytalandy. 28-33-42 әriptik tanbalau ómirge endi. Sóitip, sóileu tili bir jaqta ata-apalar әuezesi bolyp qana qalyp, jazu tili – oryssha maqamdaugha auysty. Osy mәsele júrtty oilantty. Birinshi bolyp últyna adal dybystanushy ghalymdar KSRO yzgharyna qaramay, sóileu tilinen aiyrylyp baramyz dep dabyl qaqty. Átten, osyny azattyq alghan shaqta kirildi birden 28 әripke kóshiretin ne biylik, ne ziyaly orta peyil tanytpady. Biz sózdi qazaq retinde tek 28 әrip tanbalanghan dybys arqyly qabyldaymyz. «Halyqaralyq termiyn» degen úghym da, týsinik te joq, tek kirme sózder degen ghana bar.  

Qazaq tiline transkripsiya engizudi Saparhan Myrzabekov pen Álimhan Jýnisbekter bastaghan ghalymdar toby 1980 jyldardyng basynda kótergen bolatyn. Óitkeni, tilimizdi týzgen ýsh ghalym boyynsha jasalghan orfografiyalyq, orfoepiyalyq erejelerde  júrnaqtar men jalghaulardaghy erindik ýndestigi sóz etilmey, ghylymy qoldanysqa mýldem enbegen edi. Ári tek dybystanushy sanauly ghylymdardyng ghana enshisindegi dýnie bolyp qalyp, qalghan tilshiler búl salagha pysqyryp ta qaramady. Sonyng nәtiyjesin jana latynnyng ýsh qúbyluynan kórip otyrmyz. 

Qazir óristegishter bolyp jazylatyn, órýstógýshtór sózi tek órýstegishter bolyp qana aitylady. Búghan sebep  ór siyaqty erkindik etistikterge (bir buyndy erindik әlpettegi basqa sóz taby sózderine) jalghanatyn júrnaqtar men jalghaular eskerusiz qaldy. Onday júrnaqtar men «lór, tór, dór» syndy jalghaular týri bar ekenin, tilshi ghalymdar men ústazdardan ózge qazaq balasy bilmeytin de boldy. Osyny der kezinde týzetpesek, «Solay bolyp, Qala beretin de shyghar!?» Biz dәl qazir «qalay aitylsa, solay jazylsyn» degen fonetikalyq arnayy ereje jasap, ony bekituge qol jetkizbesek te, orfografiyada әlipby týzushiler tarapynan jiberilgen qatelikter nәtiyjesinde últtyq sóileu tili búzylghan tragediyalyq ahual etek jayghanyn jalpaq qazaq bilui kerek. Búdan ýsh alypqa esh qayau týspeydi. Bәr kinә olardan tәlim alghan shәkirtterding ghylymy shalaghaylyghynan. Oryssha jazylghan sózge qazaqsha transkripsiya jasap, ózimizshe aitamyz dep, tól jazuy bar armyan men gýrjidey túryp alsa, bireu olardy atyp óltirmeydi ghoy!? Endi bәri kesh, ótkenge topyraq shasha almaysyn. Biraq Azattyq kezdegi tól jazuymyzdyng orny bólek. Ol meyli orys meyli latyn әrpimen bolsyn 28 әrip-dybystan túruy kerek. 

Sol sebepti dәl qazir is pen ys júrnaghynyng erindik ýs pen ús varianty barlyghyn shyndyghynda tilshilerden ózge eshkim bile bermeydi. Búny әlipby týzgen ýsh alybymyz jazudyng sóileu tilin búzatyn býldirgi әreketin әlipby týzu jolyndaghy tarihy asyghystyqtan eskermedi. 

Endi eshkim ýshinshi jәne odan arghy buyndarda erindikterdi aitqanymen jazbaydy. Osy jazbaudy týzeuding bir joly ekinshi buyndaghy búryn y, i jәne e bolyp jazylghan ó, ý, ú erindikteri endi aityluy boyynsha jazylady degen bir ghana ereje. Sonday-aq, órler, ýnder, ýshter siyaqty bir buyndy erindikten bastalatyn sózderden keyin jalghanatyn: kóptik jalghaulary lór, dór, tór dep oqylady degen ereje qajet. Osy órge, ýnde, ýshte siyaqty bir buyndy erindik sózderge jalghanghan septik jalghauy da erindik bolyp: órgó, ýndó, ýshtó dep oqylady degen qaghidat kerek-aq. 

Nemese erindikten bastalatyn ór, ýn, ýsh syndy bir buyndy sózderge jalghau men júrnaq erin ýndestigin saqtap jalghanady degen arnayy ereje shygharghan jón. Óitkeni, bir buyndy erindikterden keyin ezulikting jazyluynan qútylatyn is-әreket qajet-aq. Búl ýshin Birizge týsken transkripsiya kerek. Itti «Shoshqa» dep jazyp, ony It dep oqyp, aityp jýrgenimiz sanauly. Orys tildi qazaqtar «laq» sózin «ylaq» dep emes, «laq» dep aitady. Búl transkripsiya kerektigining bir ghana mysaly. Taghy bir mysaly Dauyl, Dәuren sekildi sózderdegi au men әu tirkesiminen keyin aitylatyn ú men ó әripterining әli kýnge y men e bolyp jazylyp kele jatqany jana әlipby týzude eskerilse eken. Nemese qazirgi kiril ýshin U dybysynan keyin keletin ú men ó búryn y men e  dep jazyldy degen ereje de qajet. 

Olay etpesek, erindikterdi janasha jazuda býkil jazu jýiesin býldiremiz. «Itti» «Shoshqa» dep jazyp, oqyp, aityp jýrgender óre týregeledi. Bylayghy til mamany emes júrttyng basy qatady. Jana kirilde transkripsiyagha jol berilip, ol mektep oqulyqtaryna kiristirilse, útar edik. Bizge bir ghana tildik dýmpuli reforma kerek. Ol U-dan, L-dan, R-dan, Y men E-den sóz bastalmaydy degen arnayy ereje de kerek-aq. Amal ne bar kýnimiz tilshilerge týsip otyr. Olar dýniyening bәrin býldirip boldy, «Bizge filolog emes, әlipby týzeytin fonolog kerek! Álemdik ghalamtorgha qazaq tili erkin enetin kamp baghdarlamashysy jasaghan Apostrofsyz – Akutsyz әlipby qajet!». Elding kenesine qúlaq týre biletin fonolog pen kamp baghdarlamashysynyng birlesken júmysy ghana tyghyryqtan shygharady.

Al, latyngha orys jazuyndaghy tól dybysymyzdyng transkripsiyasy negiz boluy kerek. Sonda útylmaymyz. Oryssha әrippen «qúlyn» dep jazyp, [qúlún] dep transkrisiyasyn kórsetsek, latyn әlipbiyinde «qulun» dep jazamyz. Al, býgingi kýni bizge latynshasyn da «qulun» dep jaz dep otyr. Ne betimizdi aitayyq búndaygha!?

«Álipby jasauda últtyq jazu ýrdisine әrip kiru ýshin ol tanbalaytyn dybystan bastalatyn sóz boluy kerek» degen Álemdik ghylymy qaghida bar. Ári «sóz bastalmaytyn tól әrip» degen bar. Qazir oghan tek «N» әrpin ghana jatqyzamyz solay ma? Joq oghan L, R, U, IY dauyssyzdary jәne E dauystysy kiredi. E dauystysy sóz basynda IIYE triftongisi qúramynda alghashqy ekeui әlsiz songhysy ekpindi bolyp aitylady. Osy aitylym joyylyp, E әrpi jeke dybysqa ainaldy. Al, týrik pen әzerbayjan tilinde jazudyng kesirinen i men ng dybystary joyyldy. 

Sondyqtan latyngha kóshken kezdegi sózdiktede Y men I jәne Ú men Ý әripterinen bastalatyn sózderden keyin Yl, Il, Yi, Ii, Úl, Ýl, Úu, Ýu týrindegi sózderimiz jeke týzilui kerek. F men V bolsa, ony latyndyq kilәbadan alyp tastay almaymyz.   Tek kirilde F men V bastalghan sózder P men B bolyp oqylady degen ereje әm F men V tek aghylshynsha qysqarghan sózder jazylady degen qaghida kerek. 

 «Latyn әlipbiyinde til auyspaydy, tanba ghana auysady» degen Sh.Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytudyng ýilestiru-әdistemelik ortalyghynyng diyrektory Erbol Tileshov jobany dayyndau barysynda eng aldymen qazaq tilining dybystyq mýmkindigi eskerilgenin aitqan bolatyn. Diagraf jalpy tilge qolayly, әri latyn jazuyn tútynatyn әlemning bar elinde qazaq jazuy onay oqylady. 

Osy mәseleni «Árip jetispeu nemese qoyyrtpaqtalu problemasy. Myna núsqada da dәl aldynghydaghyday, klassikalyq 26 әripten túratyn Ss, Hh, Ww әripteri әlipbiyde mýldem joq. Búlay bolghanda, Coca-Cola, Cadillac, Camry, Corolla sekildi sauda markalaryn qalay tanbalap, dybystaymyz?.. Oxford, Lexus sekildi brend ataulary men jalqy esimderdi jazyp, ataghanda, ohugen sekildi himiyalyq elementterding jartysynan kóbinde kezdesetin Hh әrpin qalay tanbalap, elektr quatynyng ólshemin bildiretin Watt (W) termiynin qalay belgileymiz?..

Sosyn kirilshe Ii men Iy әripterining jana núsqadaghy bas әripteri birdey I bolyp tanbalanady. Olay bolghanda, IYnelik-Inelik, Ilgish–Ilgish, IYne-Ine, IYt-It, Isker-Isker, Ilim-Ilim, Ishu-Ish'u, In-In, t.b sekildi sózder bas әrippen jazylatyn jaghdayda qalay oqylady?» dep Núraddin Sadyqov oryndy kótergen.

Al, songhy eki núsqada akut pen apostrof mәselesi kóterildi. Taghyda basy artyq әrip qosugha jeteleytin iydeyalar aityla basady. Núraddin Sadyqov aitqany oryndy bir jaqty etuimiz kerek dep bylay óz yoyn óriltedi: «Baghdarlamalau tilindegi problemalar. Apostrofty – akutqa auystyru búl eshqanday da kreativtilik emes, amalsyzdyqtan jýzege asqan shara. Sebebi, búl «kreativti» jobany úsynushy «Últtyq aqparattyq tehnologiyalar» AQ ókilderi Aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligi ótkizgen júmys tobynyng jiynynda akuttyng (ekuiyt) Unicode kodtau jýiesindegi naqty orny turaly anyqtap týsindirip bere almady.». 

Qazirgi latyndyq negizdegi kilәbәda (klavatura) 26 әriptik perne bar. Endi kilәbәdaghy Q W E R T Y U I O P A S D F G H J K L Z X C V B N M әripterine búrynghy Á, n, gh, ý, ú, q, ó, sh, y, j, u, i, z, g-men tanbalau qosylady. Kilәbәda tek óz ornyn a, e, t, I, o, k, i, n, m, d, b syndy 11 әrpimiz ghana esh ózgerissiz tauyp túr. Biraq qalghan 17 әrip qayyra tanbalanu kerek. Osy qayyra tanbalanu kezinde X men S men W dybystyq tanbasyz jeke әripterge ainalmay, mýldem bos qalyp qoyghan. Sonda «H//h» әrpin «Sh» men «Ch»-ny SH, CH dep tanbalaugha qighandar tól y men kirme y әrpine bir tanbany beredi. Ne sol kirme y-di alyp tastau kerek dep te aitpaydy. Núraddin oryndy sóz etken tanbalaudan tys qalghan qazirgi bos әripter H, W jәne C әripteri jәne endigi jerde qazaq ýshin  bos әripter bolyp tabylatyn V men F jiyny osy beseuining problemasy týpkilikti sheshilui kerek. H, W jәne C әripteri әlemdik qalyptasqan qysqarghan sózderde, sauda markalarynda t.b. tanymal sózderde shyghu tórkini boyynsha jazylyp, qazaqsha әuezelenedi degen arnayy ereje kerek. 

Latynda qazaq ýshin V men F jәne H últtyq sóileu tilimizde joq, әlipbiyimizge kirmeytin bos әrip bolyp tabylady. Osy dybystary bar ózge tilde sóileytin bolsan, V men F jәne H aityp, sóilep jaza ber. Eshkim qolyndy qaqpaydy. 

Songhy delinetin núsqada H, W jәne C bos qalyp otyr deydi Núraddin Sadyqov. Al osy әripterding biri h diagrafqa súranyp túr. Búlay deytinimiz әrip basqan kezde qol kilәbәdaghy ýsh perne qatardan auytqymau kerek. Odan auytqysa, adamnyng basu mýmkindigi tómendeydi. W jәne C әripteri tól U jәne Sh dybystaryn tanbalaugha beyim. Ax, nx, ix, gx, ux, ox dep ә, n, i, gh, ý jәne ó dybystaryn tanbalauymyz dúrys. Óitkeni, jana qazaq әlipbii ýshin h bos әrip. Orsysha atar bolsaq «i». Ómiri orysqa elikteumen kelemiz «»  men «i» bar solardan bir ýlgi alayyqshy!

Kamptyq  baghdarlama tili ekinshi jәne ýshinshi núsqadaghy әripterdi oqymaydy. Ári olardy qayyra baghdarlamalaudyng mashaqaty kóp. Qosar әrip búryn bolmasa endi boldy, arab jazuynda bir әripti sóz basy, sóz ortasy әm sóz sony dep ýsh týrli jazdyq emes pe? Nesine qosar әripke ýrke qaraymyz?!

Tól jazu – tәuelsizdikting belgisi, 28 dybys últtyq kelbetimiz, ony ata-babamyz aitpaghan dybystarmen qoyyrtpaqtau, әri alashqa kereksiz әripti bilgishtikting jóni osy eken dep tyqpalau qúldyq sananyng kórinisi. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz