Jaqynda qazaqtyng foliklorlyq muzykasynan edәuir habary bar, dombyra tartyp («oynap» emes!), terme, qissa-jyr aitatyn bir inimizdi kórip qaldym.
–Au, dombyrandy arqalap qayda tarttyn?
–Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray «Qazaqfilimde» filim týsirilude eken…
–Akter bop ketting be?
–Joq. Filimde Oraq, Mamaydyng jongharlarmen soghysy turaly jyrdan ýzindi oryndaymyn.
–Ne dep túrsyn? Oraq, Mamay jongharmen emes oryspen, orys knyazdikterimen soghysty ghoy. Olar qalmaq, jonghar degendi kórgen emes qoy,–desem iyghyn qiqang etkizedi. Ol ketkesin «apyr-ay, búl qazaqqa ghasyrlar boyy kimnen qorlyq-zorlyq kórgenin, elin, jerin, baylyghyn qay últ, qay memleket tonap, jas úrpaghyn tilinen, dilinen, últtyq sanasynan qay memleket ajyratyp mәngýrttendirgenin ashyq aitatyn tarih oqulyqtary men filimder qashan shyghar eken» dep ishimdi it tyrnaghanday kýige týstim. Tipti, tәuelsizdik aldyq dep qansha jerden atoylap jýrsek te әli kýnge býkil ata-tarihymyzda jonghar degennen basqa jau bolghan joq, qazaqty orys qyryp-joyghan joq, qazaqty adam etken orys degen siyaqty sanasyzdandyru sayasaty oqulyqtarda oqytylyp, kinolarda kórsetilip, baspasózde aitylyp ta, jazylyp ta keledi. Nesin jasyramyz, sonyng kesirinen qazaqtyng sana-sezimi bayaghy Reseyge bodandyq, tәueldilik psihologiyadan әli de tolyq aryla qoyghan joq. Áli kýnge sheyin eki qazaqtyng biri «qazaqty adam etken orys» dep túrghanyn jii úshyratamyz. Ol bayghústarda ne kinә bar?! Óitkeni, Mәskeuden azattyq aldyq degen jyl ishinde ne tarihy oqulyqtarda, ne kinoda, ne zang ayasynda qazaqty onyng Qazaq SSR gimnindegi «kóp rahmet aitamyz, úly orys halqyna» degen qúldyq, otarlyq psihologiyadan aryltatyn birde-bir әreket jasalghan joq.

Sol әreketti osy kýni qazynadan milliardtap qarjy bólinip jatqan kino salasynda da bayaghyda qolgha alugha bolatyn edi.

IYә, «Barlyq óner týrining ishinde biz ýshin eng manyzdysy –kino»-dedi bir kezde proletariat kósemi V.Leniyn. Ol ózining artynda qalghan búl sózdi Europa men Aziya kenistigin jaylaghan toqsan týrli últtar men úlystardy Resey imperiyasynyng uysynda ústau ýshin búl últtardyng sanasyn ulaytyn kýshti qúral–kino ekenin jaqsy bilgendikten aitqan edi. IYә, kino óneri sol zamanda Mәskeuding ózge últtardy atyp-shabu, basyp-janshu, әsirese qazaqtar men ukraindardy qoldan jasalghan qughyn-sýrgin, asharshylyqtar arqyly –materialdyq ta, ruhany da tonaushylyqqa úshyratudyng ózin eng dúrys jol dep kórsetetin óte quatty qaruy boldy. Sol kezdegi býkil kino– orys degen últtyng eng aqyldy, eng kýshti, eng bilikti, basqalargha ýlgi bolarlyq «úly últ» – «velikiy russkiy narod» ekenin «dәleldeumen» boldy. Býgingi Reseyde týsirilip jatqan filimder sol bir «úly orystyq», imperialistik pighyldy әli de basty iydeya tútynatyny jәne ras.

Al sol Reseyden tәuelsizdik alghan shiyrek ghasyr ishinde Qazaq Elinde týsirilgen filimder she? Olarda qanday-qanday mәseleler qozghalyp, qanday iydeyalar basty ústanym bolghan? Búl filimder býginde ne ótirik,ne ras ekeni nәgýmәndau tәuelsiz qazaqtyng osy jolda bastan ótkergen qorlyq-zorlyqqa toly tarihyn býgingi úrpaqqa ashyq aita alyp jýr me? Qysqasy, әlgi proletariat kósemi aitqanday kino býgingi elimizding «eng manyzdy óner týri» bolyp otyr ma? Baj etkishter baj etsin, biraq búl súraqtargha «Átten, olay bolynqyramay túr ghoy!» der edik. Bir tandanarlyq nәrse sol Mәskeu basqaryp túrghan kezding ózinde «Ózbekfilim» studiyasy týsirgen filimderding ózinde ózbek últynyng salt-dәstýri, últtyq tәrbiyesi, últtyq dýniye-tanymy, últtyq ruhy ap-ayqyn kórinip túratyn. Búl orayda qyrghyz, týrkimender de óz-aghannan qalyspay, kenestik iydeologiyanyng bir oghymen qos qoyandy qatar qaghyp týsiretin filimder az bolghan joq. Al biz she?

Mәskeuden tәuelsizdik alghannan beri qazaq kinosy dýniyege әkelgen tuyndylar turaly aluan-aluan pikirler, kózqarastar az aitylghan joq. Ásirese, qazekemning kóp filimderi әli de orys tilinde týsiriletini adamnyng úyattan qyzarmaghan jerin qaldyrmaytyn óreskeldik. Búl da әli de bolsa qúldyq psihologiyadan aryla almay jýrgenimizding bir dәleli shyghar, sirә?! Ásirese, býgingi jaryq kórip jatqan filimderding kóp orayda últtyq bolmysymyzdan, últtyq tәlim-tәrbiyeden, últtyq ruhtan alshaqtap, shyghandap shyghyp ketetini turaly kóp aityluda. «Kelin», «Qayrat chempion», «Anshy» filimderindegi últtyq namysty taptap, halqymyzdy eng bir jabayy maqúlyq qyp kórsetetin, әlem aldynda úyatqa qaldyratyn kórgensizdikter talay-talay ashu-yzagha toly әngimelerge arqau boldy. Biraq oghan qúlaq asyp, búnymyz qate boldy degen filim týsrushini kórgen de, estigen de emespiz. Tipti, onday ataly sózge ashu shaqyryp búl filimder shet elderde joghary bagha aluda dep órshelenip ketkenderdi de kórdik. Osylay degenimde әdebiyetten de, ónerden de ilim-bilimi mol bir ghalym dosymnyng qazirgi qazaq kinosy haqynda aitqany әli esimde:

–Jaraydy, sen aityp otyrghan filimder úyatsyzdyqty, jabayylyqty nasihattaytyny anyq kórinip túr. Biraq sen onday ashyq anayylyqtary joq bola túra býgingi jas-kәrindi de, ertengi úrpaghyndy da namyssyz, sanasyz últsyz, dinsiz dýbәra bir tiri jangha ainaldyratyn jәne sol aramzalyq sayasatty bildirmey, jymysqylyqpen jýzege asyryp jatqan filimderdi shynymen bilmeysing be? Tәuelsizdik aldyq dep úlarday shulaghan sonau alghashqy jyldary týsirilgen әnebir «Perekrestok» degen serial-symaqty-aq alyp qarashy, alysqa barmay-aq. Qanshama efirlik uaqytty alatyn, qanshama qarjy júmsalghan, ne óz tili joq, ne dini joq, bir-birimen tek oryssha sóilesetin, biz qazaqpyz ghoy degen synar auyz sózi joq, sol «Perekrestoktyn» ózi-aq qazaqty últtyq nyshan degennen júrday dýbәra halyqqa ainaldyrugha molynan jetip jatqan joq pa?! Abay Qarpyqov degen qazaq týsirgen búl telehikaya telejәshikten әli de kórsetiledi. Búl filimning janaghylardan aiyrmashylyghy osy zaman adamdaryn surettegen bolyp otyryp, qazaqtyng tilin, salt-dәstýrin, últtyq tәrbiyesin saqtamay-aq býkil qazaq eli de, qazaqtyng qalasy da, dalasy da, baylyghy da ózge júrt ataulygha ortaq ekenin, sóitsek ózge últ, ózge júrt ataulynyng da kónilin tapqysh jәne orys tili dep atalatyn bir ghana ortaq tili bar әri mәdeniyetti, әri órkeniyetti aty-jóni joq últ bolamyz degendi qazaqtyng jas úrpaghynyng sanasyna bildirmey, bayqatpay siniretindiginde»,–dep edi dosym.

Sodan beri teledidardan qazaqtar týsirgen basqa da «zamanaui» serialdardy kórgen sayyn dosymnyng sol aitqany esime týsedi. Ásirese, «Qúdalar» degen hikaya-symaqtaghy qanday jaghdayat bolyp jatsa da týri esh ózgermey beti men kózi ne kýlmey, ne jylamay qimylsyz sazbettenip túra beretin, akterlik sheberlikten júrday, tek oryssha, ne eki sózining biri oryssha jandardy kórip otyryp býgingi qazaq osylay kete berse, kóp úzamay kimge, qanday tirshilik iyesine ainalaryn oilaghanda zәreng úshady. Al arghy-bergi tarihymyzda bolghan, múraghattarda aty-jóni jii kezdesetin túlghalarymyz turaly týsirilgen filimder she? Kitap betin ashpaytyn býgingi qazaq balasy solardy kórip bolghasyn:

Ói, abylay, sartay, súlu jibeging osy bolsa… dese ne betimizdi aitamyz? (Dep te jýr ghoy).

Ángimeni, «Qyz Jibek» filiminen bastap kórinizshi. Qyz jibekting әkesi –Syrlybay da, Bekejan da 18-ghasyrdyng orta sheninde ómir sýrgen. Resey múraghattarynda aty-jóni birneshe jerde kezdesetin jandar. Syrlybay – Kishi jýzding bedeldi biyi. Ol Resey elshisi Tevkelevting býkil aram pighyly qazaq jerin orystargha qosu sayasaty ekenin týsinip, oghan qatty qarsylyq kórsetken. Filimde búl turaly lәm-mim joq. «Qyz Jibek» jyrynyng ekinshi bólimi – el qorghany bolugha, otanshyldyqqa, jaugershilikke toly pәrmeni kýshti pafospen jyrlanady. Múnda Qyz Jibek ata-baba ýrdisimen Sansyzbaygha әmengerlik jolymen jengeley tiygen әiel ghana emes. Ol –әri-ana, әri sýiikti jar, әri Sansyzbaygha qosylyp Qorenge qarsy azattyq kýresining beldi túlghasy retinde keremet kórkemdikpen suretteletin edi. Mәskeuding kónilin tabu ýshin baspadan shyqqan epostan da, operadan da, filimnen de Sansyzbaydyn, yaghni, әmenger kýieuding «kózin qúrtqasyn» filimdegi Qyz Jibek te búl qasiyetterinen júrday etildi. Sóitip, qazaqtyng eng bir úrpaqshyldyq, tәrbiyeshilik, әiel zatynyng últtyq ýrdiske adaldyq turaly mәngi ýlgi-ónege bolugha jararlyq búl ruhany asyl qazynasy baryp túrghan onbaghan, keritartpa, «úly orys halqy» bastaghan jarqyn ómirge qayshy jabayylyq dep týsindirildi. Aqyrynda, býgingi úrpaq Bekejan degen bir qanisher dep biletin boldy da el ýshin, jer ýshin, qazaq últy ýshin janyn jalau etip jýrgen Sansyzbay degen bolghanynan beyhabar, tipti onyng esimin estimegen úrpaqqa ainaldy. Qyz Jibek aru o zamanda bú zaman qazaq halqy estimegen ózin-ózi óltirushi, býgingi teledidardaghy «Janalyqtar» tilimen aitqanda suisid jasaushy bolyp shyqty. Búl sol kezde ata-baba әruaghynan, Qyz Jibektey ananyng әruaghynan qoryqpay, Mәskeudegilerding qas-qabaghyna jetim kýshiktey jәutendegen Qazaqstan basshylyghynyng tapsyrmasymen jasaldy.

Búl filim Mәskeuding milliondaghan qazaqty әdeyi jasalghan asharshylyqpen qyruy men sayasy qughyn-sýrgin zamanynan qyryq jyl ótken D.Qonaev basqarghan kenshilik zamanda týsirilip jatqanyna qaramastan, búl ersilik turaly sol kezdegi eng auzy dualy Sәben, Ghabender, kózi tiri Ábdijәmil Núrpeyisovter bir auyz qarsy sóz aitpaghanyna renjiymiz. Tipti, qughyn-sýrgin kezender ótip, «halyq jauy» atanghandar aqtalghannan keyingi jyldary da sol kezde abyroy-ataghy jer janghyrtyp túrghan Ghabit Mýsirepov býkil Orta jýzge qasiyetti islamdy ýlgi etken ardaqty Nauan haziretti býgingi úrpaqqa súmpayy, jeksúryn qyp, al Múhtar Áuezov "Ayman-Sholpan" piesasynda Resey otarshylyghyna qarsy kýresken әri kósem, әri әulie Kótibar batyrdy әuleki, jyndy-sýrey bireu qyp kórsetti. Búl óz aldyna bir әngime.

Al, óz tizginimiz óz qolymyzgha tiygen song týsirilgen «Kóshpendiler» she? Búl filimning últtyq ruhtan mýlde alshaq jatqan tústaryn, naqty tarihy túlghalardyng týr-túlghasy ashylmaghandyghyn, ózge de qyruar kemshilikteri men ersilikterin,oghan júmsalghan,bireuler 30, bireuler 40 million dollar dep jýrgen qarjy-qarajattyng qayda ghayyp bolghanyn aitpay-aq qoyalyq. Al múndaghy Abylaydyng kisi kýlerlik týr-týsin, han deuge kelmeytin jýris-túrysyn aitpaghanda sol Abylay hannyng qyzdyng astyndaghy atqa mingesip qashyp bara jatqanynyng ózi-aq aqylgha simaytyn, әri anau-mynau emes qazaq tarihynda óz orny bar atyshuly handy qorlaugha mol jetip jatqan joq pa? Kelisseniz de, kelispeseniz de dәl osy epizod sheteldin, әsirese, Gollivudtyng bir erkekting qasynda mindetti týrde әiel ne bir negr býki qiyametti birge kórip, shyryldap jýretin shym-shytyryq filimderinen kóshirme deuge әbden bolady. Kóshirse kóshirsin, biraq qazaqtyng Abylayday hany týgil jәy erkegi basyna qansha kýn tuyp jatsa da qatynnyng artyna mingesip jaudan qashpaytynyn rejisser T.Temenov biluge mindetti edi. Jalpy, «Qazaqfilim» týsirgen búl «Kóshpendilerdin» ne tarihi, ne kórkem, ne anyz filim ekeni týsiniksiz. Kezinde ol turaly osynday talay-talay pikir aitylghanda aqsaqal dep jýrgen akterimiz Asanәli Áshimovtyng «O-oy, búl filimning prokaty keremet bolayyn dep túr» degen, «sәuegeyligi» de qúr sóz ekenin kórip otyrmyz.

Osyndayda «filimderimizdi týp-týgel týkke túrghysyz etip auyzdy qu shóppen sýrte bermeyik, «Jau jýrek myng bala» she? degenderdi de estip qap jýrmiz. Endeshe, sol «Jau jýrek myng balagha» kenirek toqtalayyq. Áp degennen aitarymyz, búl filimning basty keyipkeri Sartay batyr tarihta óz orny bar, ýlken túlgha bolghan. Ol turaly múraghat derekteri de jetkilikti. Biraq ol myna «Jaujýrek myng bala» filimindegidey 16 jasynda opat bolghan joq. Ol jasy 90-nan asyp óz ajalynan ólgen әri batyr, әri by bolghan adam. Búl filimdi qoishylargha osyny jәne onyng janyndaghy 1000 baladan túratyn jasaq turaly aitqanymyzda «O-oy, búl kórkem filim ghoy» dep bet baqtyrmady. Búl bilmestikti juyp-shay ýshin ghana aitylghan, әri tym qolapaysyz syltau ghana. Óitkeni, ol jәy kórkem filim bolghan jaghdayda onyng basty keyipkerining esimin Sartay demey basqasha atap jәne myng bala degen sóz de bolmauy kerek edi. Al myna kýiinde búl filim Sartay batyr men ol qúrghan myng baladan túratyn jasaq turaly tarihy shyndyqqa qansha qaynasa da sorpasy qosylmaytyn ship-shiyki jәne shylghy ótirik dýniya. Sondyqtan búl filim jonghargha da, Reseyge de tәuelsiz azat el bolu ýshin qan tókken Sartay men onyng dostaryna, yaghni, aruaqtargha jasalghan ýlken qiyanat boldy.

Sonymen, әueli Sartay batyr kim ekenine toqtalayyq. (Onyng Jylqaydar, Jylqaman, Býkirek batyrlar siyaqty qandykóilek dostary jayly múraghat derekterine sәl keyinirek toqtalamyz). Sartay batyr esimi kishi jýzge ayan Áyteke biyding ýzengiles serigi Bayjan biyding balasy edi. Shejire boyynsha Bayjan kishi jýz Jaqayym ruynyng Aqbura atalyghynan. Osy Aqburanyng kishi әielinen Asan, Asannan Qosqúlaq, odan Bayjan, Bayjannan Sartay tuady. Batyr, әri by bolghan Sartay 1711 jyly tuyp, úzaq ghúmyr keship dýniyadan ótken. Onyng 16 jasynda myng baladan jasaq qúryp Ábilhayyr hannyng әskerine qosylyp jongharlargha qarsy, keyin Resey basqynshylyghyna qarsy kýreskeni turaly jazba maghlúmat óte kóp. Bir ghana Tevkelevting «Kýndeliginde» Syrlybay (Qyz Jibekting әkesi), Sartay bastaghan kishi jýz Shekti ruynyng jigitterinen ózine qatty qauip-qater tóngeni turaly jazbalar bar. Bir ghana maqalada Sartay batyr turaly tolyp jatqan tarihi, múraghattyq derekterge týgel toqtalyp shyghu mýmkin emes. Ol turaly osy Tevkelevting kýndeliginde әldeneshe ret, Devid Kestliding jol jazbasynda, 1732-1817 jyldar aralyghyndaghy Resey múraghattaryndaghy qújattarda, әsirese hattar men siyrek kezdesetin әdebiyetterde, Á.Kekilbaevtyng «Ýrker», Yu.Sergeevting «Peterburgskiy posol» romandarynda Jaqayym ruynyng Syrlybay, Sartay, Bayghara, Bәbiy,Jylqyaman, Jylqyaydar, Býkirәli batyrlar, qaraqalpaq Orazay, Niyaz súltan, Taymas (bashqúrt) tarhan, tama Eset, tabyn Bókenbay batyrlar, biyler turaly derekter óte kóp. Al, Sartay batyr turaly ataqty aqyn Núrmaghambet Qosjanúly (Bólebay úly dep te aitylady) dastan jazghany ýshin 1937 jyly atylyp ketti. Óitkeni, últ azattyghy ýshin ghúmyr boyy janyn shýberekke týiip ótken osy babalarymyz ben birge Sartay batyr da Resey tarihy oqulyqtary men kórkem shygharmalarynda «úry-qary», «baskeser», «qaraqshy» dep kórsetilgen. IYә, Resey Resey bolghannan bastap kýni býginge sheyin bauyrlas halyqtardy bir-birine aidap salumen keledi. Orystar 1733 jyly bashqúrt Taymas batyrgha 3000 adamdyq әsker berip kishi jýz jerine joryqqa attandyrghanda olardy Sartay men Jylqaman bastaghan qazaq jastary oisyrata jenedi. Búl turaly 1734 jyly 1 mamyrda I. Krylovtyng Anna patshayymgha joldaghan aqparatynda da kórsetilgen deydi tarihshylar. Osy «Sartay batyr» dastany marqúm әri tarihshy, әri jurnalist-jazushy Ómirzaq Jolymbetovtyng jetekshiligimen 1996 jyly «Sanat» baspasynan jaryq kórerde ózim oghan redaktor bolghan edim. Átten, biyligi jaghynan da, batyrlyghy jaghynan da, Resey otarshyldyghyna qarsy kýreskerlik jaghynan da iysi qazaqqa ortaq túlgha retinde tóbemizge kóteruge әbden layyq túlgha Sartay batyr Bayjanúly býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynan da óz biyigine kóterile almauy janyndy kýidiredi.

Mine, býgingi qazaq kinosy, onyng ishinde «Jaujýrek myng bala» filimi turaly әngimelegende bizding tarihshylarymyzdyn, әsirese kino salasyndaghy azamattardyng naghyz últtyq ruhymyzdy kóteruge tiyisti filimder jasaugha kelgende birese zamana jeline qaray qamystay mayysyp, birese shetel filimderining әuenimen ketip, tipti tәuelsiz el atanghannan beri de Resey qalay qaraydy degen synaydaghy jaltaq, ýrgedektigin sayasy tayyzdyghyn dәleldeu ýshin Sartay batyr turaly derekterge kóbirek toqtaldyq. Shynynda da Sartayday kórnekti tarihy túlghany búl filimde 16 jasqa jeter-jetpeste «óltire salu» ata-baba ruhyna, últtyq tarihymyzgha qiyanat emes pe? Búl bir.

Ekinshiden, «Jaujýrek myng bala» filimi qazaqtyng últtyq salt-dәstýrine, últtyq tәrbiyesine, dýniyetanymyna degen qarama-qayshylyqqa túnyp túr. Áriyne, ómirde ne bolmaydy, bәri bolady. Qazaqta qyz bala ata-anasynyng ýiinde otyryp buaz bolyp qaluy boldy ma, bolmady ma kim bilsin. Al bola qalghan jaghdayda onday qaueset o zamanda masqaralyq, dýzqaralyq, azghyndyq retinde o sheti men bú shetine úshqan qústyng qanaty talatyn qazaq dalasyna tarap keter edi. Osy «Jaujýrek myng balada» әli túrmysqa shyghyp, basqa ýiding bosaghasyn attamaghan Zere-qyz Sartaydan ekiqabat bolyp qalady. Meyli, әri jelding ótinde, jaudyng betinde jýrgen Sartayday batyrdyng kýni erteng qaza boluy mýmkin ekenin eskergen qariya búl ekeuining bolashaqta erli-zayypty boluyna batasyn bergen-aq delik. Biraq, bata eki jasqa býginnen bastap tósekke jatyndar, ata-baba saltyn osylay búzyp, basqalargha, ertengi úrpaqqa betsizdik ýlgisin kórsetinder degen sóz emes.
Filimdegi ýshinshi bir soraqylyq mynau: Filimning sonynda Sartaydan buaz bop ishi kәdimgidey bilinip qalghan Zere shanyraq tigip jatady. Búl qansha jerden simvolikalyq sәt deseniz de qazaq últynyng qalyptasqan ýrdisine (tradisiyasyna) ashyqtan-ashyq qayshylyq, tipti, qarsylyq der edik. Óitkeni, qazaq qazaq bolghaly ýy tikkende әielge shanyraq kótertpeydi. Ýrdis boyynsha «Bismillahy ir rahmany ir rahimi» dep alyp shanyraqty qaruly er-azamattar, jigitter baqanmen kóteredi. Ondayda shanyraq qúlap, ne bir jaghyna jantayyp ketpeui kerek. Ol jaman yrym dep esepteledi.
«Qyz Jibek» filiminde Bekejangha ýsh jýzding әr aqsaqaly óz jýzining atyn atap túryp «Ólim!» degen jazasyn aitatyn edi de, sosyn birneshe qatyn-qalash Bekejannyng betine bir-bir týkirip ótedi. Jyrdy bylay qoyghanda osy filimning ózinde de Bekejan–el qorghap jýrgen batyr. Endeshe qansha qylmysty bolsa da qazaq qatyndaryna batyrdyng betine týkirtpeydi. Shanyraqty da kótertpeydi. Al ýsh jýzding aqsaqalynyng әlgindey «missiyasy» jyrdan mýlde alshaqtap, jәy «jýzge bólgenning jýzi kýisin», «birlik bolmay tirlik bolmas» degen siyaqty әldekimder oidan shygharghan arzan úran-maqaldy dәripteuding óte orasholaq týri. Múny aityp sheginis jasaghan sebebimiz, osynday arzan úranshyldyq «Myng balada» da kórinip qalady. Múnda birneshe balang jigit «biz ana jerdenbiz, biz myna jerdenbiz» dep, endi bireuleri ózderining ru, taypasynyng atyn atauy da bizding kino týsiru kezinde de úranshyldyq sayasatqa týsip ketetinimizdi anghartyp qalady.

Áriyne, belgili bir shygharmany, ne tarihy uaqighany sahnagha shygharghanda, kinogha týsirgende onyng tolyq óz qalpyn saqtap qalu qiynnyng qiyny. Alayda, negizgi jeliden auytqyp, basty keyipkerding jaratylysyn, tarihy jelini tu-talaqay etip ózgertu qay jaghynan da aqtaugha kelmeytin әreket. Al bizding rejisserlargha osylay desen, «búl kórkem filim» nemese «kórkem sahnalyq dýniye» ony qalay týsiru, qalay sahnalau óz erkimde degenge sheyin barady. Bar aitar dәleli de, uәji de sol ghana. Oghan kóp rette shygharma avtorynyng kelispey, rejissermen kerildesip jatqanyn da kórip jýrmiz.

Búl jerde bizding aitpaghymyz mynau: Eger últtyq tarihta aty-jóni әigili túlghalar turaly filim týsiriletin ne sahnagha shygharylatyn bolsa, olardyng ómir jolynan bastap aqtyq demi bitkenge sheyingi taghdyryn, azdy-kópti ghúmyryndaghy minez-qúlqyn, maqsat-múratyn qoldan kelgenshe eshqanday zaman jelisining yghyna qaray búrmay, әr rejisser ózinshe «sheshim shygharmay», qoldan kelgenshe tarihy shyndyqtan tym shyghandap ketpeuge kýsh salsa eken degimiz keledi.

Al óituge bolmaghan jaghdayda Abylaydy «Kóshpendilerdegidey» alasúrghan, qatynnyng artyna mingesken qashaq, Nauan haziretti– qatigez, jauyz, el qorghaghan әri bi, әri batyr, әri әulie Kótibardy jyndysýrey, alanghasar, Qyz Jibekti suisid jasaushy, Sartaydy qyrshynynan qiylghan bozbala etip kórsetkenimiz de jeter dep, onday tarihy túlghalardyng aty-jónin ózgertip beru kerek shyghar?

Áytpese, múnday tarihy túlghalarymyzdy osynday kórkem filimderden, al «Er Tóstik» pen «Aldarkóseni» mulitfilimnen ghana kórgen býgingi, ertengi úrpaq «әkelerimiz auzynan tastamaytyn ata-babamyzdyng týri osy-aq pa» derine sóz joq.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini mynau: ata-babamyz ghasyrlar boyy, әsirese songhy 400 jylda azattyq ýshin kimmen, qay elmen kóp arpalysty? Býgingi kóptegen úrpaghymyzdyng ana tilinen, últtyq namysynan airyluyna qay el, qay últ sebep boldy? Mine, osyny tarih oqulyqtarynda da, kinoda da, tipti mulitfilimderde de ashyq aitpay, әli de kýlbiltelep, sipaqtatudan arylmasaq, últymyzdyng últtyq sanasy úiqyly-oyau kýiinde qala beredi.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz