Bizding Qostanay mine, bir aidan beri halyqaralyq dengeyde derlik janjaldyng astynda qaldy. Osyndaghy ózderin ózgelerden tym joghary joghary sanaytyn, biz tek saydyng tasynday ghana myqty maman dayyndaymyz dep esepteytin kórshi elding Chelyabi qalasyndaghy memlekettik uniyversiytetting Qostanaydaghy filialynyng basyna qara búlt ýiirildi.

Sonau 2003 jyldyng 18 mausymynda elimizden memlekettik merzimsiz (yaghny mәngilik) liysenziya  alyp, Reseyge asa qajetti mamandar dayyndap kelgen filialdyng liysenziyasy tartyp alynyp, qazirgi qareketi zansyz dep tanyldy. Búghan Bas prokuraturanyng tapsyrysy negizinde Qazaqstan respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligining Bilim men ghylym salasyndaghy baqylau jóninidegi komiytetining arnayy tekserisi týrtki bolghan kórinedi. Al búl zansyzdyqty «Atameken»  kәsipkerleri últtyq palatasy bayqap qalyp, baqylaushy organgha jýgingen. Nәtiyjesi de kóp kýttirgen joq. Qostanaydyng arnayy әkimshilik soty zandy búzghany ýshin is qozghap, atalmysh filialdy kinәli dep tauyp, oghan 25 EAK kóleminde aiyppúl saldy. Óitkeni filial búryn yaghny ashylghannan bastap Kedendik odaq shenberinde alansyz júmys istep kelgen. Alayda elimizde 2007 jyly  «Qazaqstan Respublikasyndaghy Bilim turaly» jana zang qabyldanyp, onda sheteldik joghary oqu oryndarynyng filialdaryn ashugha bolatyndyghy turaly bap alynyp tastalghan edi. Endi elimizde múnday filialdar arnayy memleketaralyq kelisim boyynsha ghana júmys istey alady. Demek, búrynghy berilgen liysenziya boyynsha studentterge bilim berip kelgen filialdar janasha formatqa kóshedi degen sóz.

    Alayda «zang búzushylyq» degen úsaq-týiekke ózgelerge óktemdik jasaugha boyy ýirenip ketken kórshi elimizding múndaghy filialy aiylyn da jighan joq. Sening ministrligine de, sotaryna da pysqyrmaydy. Júmysyn istey beredi, mamandaryn dayynday beredi. Bitti. Eshkim de onyng ishki isine aralasa almaydy. Óitkeni búlardyng tiregi myqty, kókesi әidik. Búlaysha dandaysuynyng da reti bar. Aynalyp kelgende, bar kinә ózimizden desek te bolady. Au, jana zandy sonau 2007 jyly qabyldaghan ekenbiz. Sodan beri attay 12 jyl ótti emes pe? Osynshama uaqyt ministrligimiz qalyng úiqygha berilip, elimizdegi bir emes, bes birdey Resey memleketining osyndaghy filialdarynyng júmysyn nege teksermegen? Búlaysha «Kórmes, týieni de kórmes» degen ústanymnyng astarynda ne jatyr? Qarapayym ghana nemqúraylyq pa, әlde astarynda ózge bir syr bar ma?  Sonda qalay, kórshimizding kólenkesinen qorqyp, zang talabyn oryndatugha da pәrmenimiz jetpey me?

Áriyne, osynday jaltaqtyqty kórgen, filial basshylary nege óktem sóilemesin.

(Chelyabi uniyversiytetining filialy osynday ghimaratta ornalasqan)

-Qalay bolghanda da, bizge Resey bergen liysenziyany eshkim de tartyp ala almaydy,- deydi atalmysh filial diyrektorynyng oqu isi jóninidegi prorektory Nataliya Namezko. -Óitkeni ony bizge Resey Federasiyasynyng Bilim jәne ghylym ministrligi bergen. Al jalpy búl - halyqaralyq qúqyq mәselesine jatady.Ony bir jaqty eshkim de sheshe almaydy. 

Al atalmysh filialdyng diyrektory Raisa Tólegenova múnyng astarynan halyqaralyq qaqtyghys sekildi ýlken qauipti bayqaytyn sekildi.

-Bizge múnyng bәri әdeyi istelip otyr,-dep qorytyndylaydy ol. -Aynalyp kelgende, múnyng bәri bizdegi Resey bilim beru jýiesine qarsy baghyttalghan shabuyl.

Ýkimetke qarsy aibat kórsetude búl filial jalghyz emes. Janashyrlary jeterlik. Mәselen, osyndaghy ózderin tәuelsizbin dep sanaytyn «Nasha gazeta» basylymy osy taqyrypqa arnap sala-qúlash maqalalar basyp, «Búl Resey bilim beru jýiesine shabuyl», «Endi 64 oqytushy men 4030 student qayda barady?» dep kóz jasyn kóldetip jatyr. Tipti  «Eki elding ministrligi kelisimge kelmese, búl mәseleni kýni erteng Omby qalasynda 7 qarashada ótetin eki elding basshylarynyng kezdesuinde kóteremiz» dep dónaybat ta tanytyp qoyady. Ne dersin? «Kýshtining qúiryghy diyirmen tartady» degen osy shyghar.

Al sonda anau mýiiri qaraghayday Mәskeu nemese Sankt-Peterburgtegi uniyversiytetter turaly әngime bolsa bir basqa, al Reseydegi kóptegen qatardaghy jay bir Chelyabi tәrizdi uniyversiytetining filialyna әlimiz kelmese, «tәuelsiz elmiz» dep bórkimizdi aspangha atuymyz beker shyghar. Mýmkin artyghyraq aitarmyz, alayda keyingi kezderi Reseyge degen kiriptarlyq ýrdisi tym ýdep bara jatqan tәrizdi. Ózgesin bylay qoyghanda, sol elge mamandyqtar dayyndap, órkendeuine ýlken ýles qosyp jatyrmyz.

Mәselen, qazirding ózinde ol jerde 80 mynnan astam qazaqstandyq student bilim aluda. Oghan myna bizdegi sekildi týlekterine tek Reseyding ghana diplomyn beretin sandaghan filaldardy qosynyz. Múny az deseniz, bizding shetelden alatyn barlyq tauarlardyng jartysyna juyghyn osy elden ýzilissiz keletindigin de úmytpalyq. Búghan endi olar ózderining esh elde súranysy joq traktorlaryn osynda qúrastyratyn zauyt salghandyghyna, sóitip auyl sharuashylyq tehnikasyna kiriptar etip qoyghandyghyna kýni keshe qatty quanghanymyzdy aitsanyzshy. 

Osydan keyin «biz kórshimizge tәuelsiz emespiz» dep aita alamyz ba?

Jaybergen Bolatov

Qostanay qalasy

Abai.kz