Qapzirgi uaqytta qazaq tili әlipbiyining erteli-kesh pe latynshagha kóshetini – basy ashyq mәselege ainaldy. Latynshagha kóshudi qazaq qoghamynyng kópshiligi qoldap otyrghanmen, jazu mәdeniyetine selqos qaramaytyndardyng pikir-úsynystary әrqily. Bireu bilip aitady, bireu bilmey aitady degendey, aralarynda ertengi el sauaty qalay bolady degendi esten shygharyp, HIH-HH ghasyrlardaghy Y.Altynsariyn, A.Baytúrsynúly sekildi XXI ghasyrdaghy qazaqtyng jana әlipbiyin týzushisi bolghysy keletinder de bar. Bireuleri: «Latynshagha kóshsek, kompiuter tilin onay iygerip, ghalamtorgha shyghuymyzgha keng jol ashylady» dese, endi bireuleri: «Latyn әripteri arqyly kýlli týrki júrtyna ortaq jazu qalyptastyramyz. Bir-birimizding jazba әdebiyetimizdi tәrjimәsiz nemese deldal (orys) tilsiz týpnúsqadan oqy beretin bolamyz» degendi jeleu etedi. Tipti: «latynsha әlipby – aghylshyn tilin tez mengeruge ýlken septigin tiygizedi» deushiler de barshylyq.

Al tilimizding qamyn әriden oilaghan keybir tilshi ghalymdar «Latynshagha kóshu tilimizding ózindik bolmysyn saqtap qalu ýshin qajet, latyn jazuyna negizdelgen ózimizding tól әlipbiyimizdi qúrastyryp alghan son, tilimizding tabighatynda joq, orys tilinen jәne halyqaralyq terminder degen jalghan jeleumen orysshalanyp engen bóten sózderden arylamyz. Sóitip, qazaqsha balamasy tabylmay jýrgen ózgetildik sózderdi óz tilimizding dybystarymen jazyp-aytyp, óz sózimizge ainaldyryp, tilimizding tabighy bitim-bolmysyn qalpyna keltiremiz» degen ústanymdy (pozisiya) basshylyqqa alyp jýr.

Alghashqy pikirlerding qay-qaysysynyng bolsyn, ózindik azdaghan manyzy bar ekeni ras, solay bola túra, biz ýshin songhy pikirding salmaghy erekshe-au degen payymgha kelip otyrmyz. Mәselen, birinshi pikirge keleyik, kompiuterde júmys isteu, eng aldymen, ózimiz ýshin kerek emes pe, jazuymyzdyn, yaghny tilimizding әueli ózimizge qyzmet etuin qamtamasyz etip almay túryp, әlemge tanyludy, әlemdik ghalamtorgha shyghudy kózdeu tipten aqylgha qonbaydy. Ekinshi pikirge de aitar datymyz (pretenziyamyz) bar. Aytalyq, týrikter HH ghasyr basynda jasap alghan óz latynshasynda qaldy, әzerbayjandar men týrikmender óz әlipbiylerin týriktikine sәl ghana úqsatty. Al ózbekter latynshany ózderine layyqtap jasap aldy. Basqa týrki halyqtary da ózderining dybystyq jýiesin basshylyqqa aluda. Sóitip, býkil týrki júrtyna ortaq dybystar әrqaysynda latyn әrpimen týrlishe tanbalanyp jatyr. Bәrimiz bir mәmilege kelip, ortaq sheshim qabyldap jatpaghan son, solay bolatyny sózsiz edi. Demek, kezinde kýlli týrki júrtyna birshama týsinikti әri ortaq bolyp, sonau XVI-XIX ghasyrlarda keng qoldanysta bolghan «shaghatay tili» siyaqty jazudy qalyptastyru endigi uaqytta qiyn sharuagha ainalghanday jәne әrkim ózining jeke últtyq mýddesin kózdegen mynaday almaghayyp zamanda sonyng bir jýzege asa qongy da ekitalay-au! 

Qazir bizge, eng әueli, últtyq lingvistikalyq mәselelerdi retteuge asa mәn bere otyryp, osy baghytta mandytyp júmys isteuimiz qajet siyaqty. Al latynsha jazugha kóshsek, kompiuterde júmys isteu onay bolady, ghalamtordy jetik iygeremiz, aghylshyn tilin tez ýirenemiz, shetelderdegi qandastarymyzben jәne týrkitildes bauyrlarymyzben tyghyz baylanys ornatamyz deu qúr әsheyin janyghu ghana. Mәselen, qazaq tili әlipbiyin ózgertu, osy, kimge kerek? Shetelderdegi, onyng ózinde Europadaghy aghylshyn, fransuz, nemis t. b. bolyp ketken azdaghan qazaqtar men QHR, Mongholiya, Ózbekstan, RF-da túratyn qandastarymyz ýshin be, әlde qazaqstandyq orystildi qandastarymyz ýshin be, әlde  qazaqstandyq qazaqtildi qazaqtar ýshin be? Ghalamtorda qazaqsha júmys isteu qazaqqa ma, әlde basqagha da kerek pe? Ghalamtordyng qazaqsha sayttaryna kimder kiredi? Ondaghy qanday da bolsyn bir qarippen (arab, latyn, kirill, runa t.b.) qazaqsha (qazaq tilinde) jazylghan aqparattar men mәlimetter kimderdi qyzyqtyrady? Onyng qanday tanbada (әripte) bolghandyghy kimderge qajet? Aynalyp kelgende, qazaq pen qazaq qana, onyng ózinde qazaqtildi qazaqtar ghana bir-birimen «qat-qabardy (hat-habardy)» qazaqsha alysady emes pe? Bizding oiymyzsha, búnyng jalghyz jauaby – qazaq tili qazaqsha sóilep-jaza alatyndargha ghana kerek. Sondyqtan aldaghy uaqytta biz bir sheshimge kelip, latynshagha kóshetindey bolyp jatsaq, qazaq tilining tól dybystyq jýiesining últtyq tabighy bitim-bolmysyn qatang eskere otyryp, últtyq әlipby qúrastyruymyz qajet.  Búlay etuimizge әli de kesh emes. Óitkeni QR Preziydentti Qasym-Jomart Toqaev osy juyrda ghana: «Álipbiydi latyn qarpine kóshiru turaly tarihy sheshimning qabyldanghanyna eki jylgha juyqtady. Biraq qarpimizde әli de olqylyqtar bar. Til mamandary jana әlipbiydi jetildirui kerek. Mәdeniyet jәne sport ministri A.Rayymqúlovagha tiyisti tapsyrma berdim. Aldymyzda auqymdy júmys túr» [https://qazaly.kz/kogam/11794-toaev-latyn-lpbi-turaly-l-de-olylytar-bar.html], – dedi.

Qazirgi qazaq әlipbii men emle erejelerin basshylyqqa alyp, tәrbiyelenip ósken úrpaqtyng sanasynan ózgetildik dybystardy óshiru qiynnyng qiyny bolyp ketti. Qarapayym qazaq týgili, qazaq tilining maytalman mamany deytinderding ózderi solargha bauyr basyp ketkeni sonshalyq – qazaq tilining latynshagha negizdeletin bolashaq jana әlipbiyining (QR Preziydentti Qasym-Jomart Toqaevtyng jogharyda atalghan pikirinen keyin qabyldanghan qazirgi әlipbii ózgeredi degen oidamyz) qúramynda ózgetildik dybys-әripter bolmauy kerek deseniz ýlken qarsylyqqa tap bolasyz. Áirese «v», «f», «h» dybystary tilimizge ornyqqan, olardy aitugha tilimiz keledi, sondyqtan da olar jana әlipbiyding qúramynda bolu kerek deushiler tym-aq kóp!

Osy rette Á. Jýnisbektin: «... Álipby auystyrghanda tilimizding tabighatyna say kelmeytin v, f, s, ch, i, , h, h, i, u, e siyaqty dybys-әripterdi alyp baratyn bolsaq, onda әlipby auystyrudyng týkke de qajeti joq» [Qazaq fonetikasy. –Almaty: Arys, 2009, 12-bet],– degen sózi kóp nәrseni anghartady.

Al, biz bolsaq, bireulerding jeke basynyng bedelinen asa almay nemese sol adamnyng aty-jónindegi «ev» pen «ich» degenderding bar ekenine jaltaqtap, solardy qazirgi әlipbiyimizge endirip jiberdik. Latyn әripteri jýiesindegi «u» tanbasy dýniyejýzining barsha tilderding latynsha әlipbiylerinde krilding «u» dybysynyng әrpi bolsa, bizding latynshalaghan jana әlipbiyimizde «ú» dybysynyng әrpi bolyp bekitildi. Búl da bir adamnyng esim-soyyn aghylshynsha jazsang da, latynshalap qazaqsha jazsang da birdey dybystalyp oqyluyn qamtamasyz etu ýshin jasalghan jaghympazdyqtyng jemisi ekeni anyq.

Bekitilgen qazirgi latynsha jana әlipbiyimizde 32 dybys-әrip bar ekeni kórsetilgen. Alayda olay emes. Onda 34 dybys-әrip bar. Qazaq tilining tól dybystaryn tanbalaytyn әripterden (28) tys, onda «v», «f», «h», «ch» sekildi ózgetildik  dybystarymen qosa orys tilining «u», «i» dauysty dybystary da bar. Bir qaraghanda orys tilining «u», «i» dauysty dybystarynyng bar ekeni bayqalmaydy. Óitkeni olargha qazaq tilindegi dauyssyz «u», «y» dybystaryna berilgen tanba (әrip) bekitilgen. 

«Búl jaghday emle erejelerin dayyndau barysynda oghan qalay әser etedi» eken degen oimen  qabyldanghan latynsha әlipbiyimiz boyynsha emle (orfografiya) erejelerin dayyndap jatqan, N. Uәly bastaghan, Q. Kuderinova qostaghan ghalymdar tobynyng ghylymy maqalalaryna sholu jasaghan kezde bayqaghanymyz, olar – «v», «f», «h», «ch» dybystary qoldanylatyn ózgetildik sózderding jazyluyn sol qalpynda qaldyryp qana qoymay, qazaq tilining ýndi dauyssyz «u», «y» dybystaryn orys tilindegidey dauysty dybys dep te engizudi qalaytyndaryn anghardyq. Óitkeni olar jazudaghy ýnemdilik zanyn algha tartyp, qazaq tilindegi «u» ýndi dauyssyz dybysynyng aldy-artynda (úuúq, auúl t.b.) aitylatyn әri estiletin «ú/ý» dybystaryn, sonday-aq qazaq tilindegi «y» ýndi dauyssyz dybysynyng aldynda keletin «y/i» dybystaryn jazbaudy úsynyp jýr. Búl, endi, orys tilining shylauyna erip jýre bereyik, sóitip, óz tilimizding ózindik ereksheligin birtindep joghaltayyq degendikpen birdey ekeni sózsiz. 

Bir qaraghanda aitylatyn-estiletin sol dybystardy jazudaghy ýnemdilik zanyn eskeru maqsatynda jazbay-aq qoyghan dúrys sekildi bolyp kórinui әbden mýmkin. Alayda múnyng óte zalaldy ekinshi jaghy bar. Sebebi qazaq tilining ýndi dauyssyz «u», «y» dybystary orys tilindegi dauysty dybys sekildi oqylyp-aytyluy qalyptasady әri orys tilinen jәne orysshalanyp ózge tilderden engen jat sózderding qúramyndaghy sol dybystardy búrynghysha sol qalpynda jaza da, oqy da, aita da  betetin bolamyz. Búl óz kezeginde ózgetildik sózderding sol búrynghysha týk ózgerissiz, qazaq tili zandylyqtaryna baghynbay ene berulerine keng jol ashady, yaghny ózgetildik sózderding emin-erkin enuine pylastarym (plasdarm) bolady.

Bizding oiymyzsha, qazaqtyng latyn qarpine negizdeletin bolashaq әlipbiyine atalghan dybystardy kirgizbey qoysaq ta, qazaq jazuy ýshin ýlken jenis bolmaq. Osy dybystar qazaq sózderining jeke sóz (leksikalyq) retindegi maghynasyna esh әseri joq artyq dybystar ekeni aiqyn bolsa da («h», «f» dybystarynan bastalatyn on-on bes jasandy sózder bar, eger olar qazaq tiline tәn bolsa, qazaq sózderining barlyq ornynda qoldanyluy kerek), olardyng sózdik qúramymyzdy shúbarlaghannan basqa, tilimizding damuyna esh iygi yqpaly joq ekenin týsindire qoiydyng ózi de óte qiyn bolyp ketti. Búl mәseleni biz talay maqalamyzda birshama taratyp aitqan bolatynbyz. 

Degenmen qazaq tilin topan suday qaptaghan jat sózderding tasqynynan qorghap qalyp, keyingi úrpaqqa, onyng ózinde mektepti latynsha bastaytyn úrpaqqa taza qalpynda jetkizu ýshin әlipbiyimizge zorlyqpen engizilgen bóten dybystardan qútyluymyz qajet-aq. Alayda búl jerde osynday jat dybystardy qazaqsha dybystaghanda olardyng qaysysyna qazaq tilining qay dybysy sәikes keledi degen mәseleni anyqtap alu qajet. Álbette, «h», «f» dybystaryn «q» men «p» tolyqtay almastyra alady. Al «v» dybysyna birde «p» men «b», endigi bir rette «u», yaghny [úu/ýu] almastyrady. Ózimizding tól sózderimiz (iyne, uyz t.b.) ben qazaqshalanbaghan ózgetildik sózder qúramynda (instagram, uran t.b.) qoldanylatyn «i» men «u» dauysty dybystary mindetti týrde nemese qazaqtildi qogham әbden bauyr basyp ketkenshe (aksentpen sóilegenshe) uaqytsha bolsyn «yi/iy», «úu/ýu» týrinde jazyluy kerek. Jazyp-syzudaghy (grafikadaghy) ýnemdilik zany qanshalyqty qajet bolsa da, búl rette  kirilshe jazu kezindegi sózder qúramyndaghy «i» men «u» әripterin latynshalanghan qazaq әlipbii boyynsha «yi/iy», «úu/ýu» týrinde taratyp jazu – ózgetildik sózderdi ózimizding sózge ainaldyru ýshin asa qajet.

Zaman talabyna oray, aghylshyn әlipbii qúramyndaghy әripterdi qazaq tili dybystaryna barynsha sәikestendirip aludyng qajet ekenin biz de moyyndaymyz, biraq aghylshyn әlipbii qazaq tilining latynsha әlipbiyin qúrastyrugha qanshalyqty qajet bolsa da, qazaq tilining tól dybystaryn tanbalaugha jaramay jatyr. 

Biz qazir, kóp jaghdayda, qazaq tilining tól bir dybysyn tanbalau ýshin aghylshyn әlipbiyindegi bir әripti qosymsha belgiler arqyly sәl ózgertip paydalanghymyz kelip jýr. Latynsha nemese aghylshynsha әripti sәl ózgertse bolghany, ol – latynnyng da, aghylshynnyng da әribi bolmay qalatynyn әlipby qúrastyrushylardyng eshqaysysy qaperge almay keledi. Sóitip, olar latyn/aghylshyn әripterining joghary jaghyna bir belgi qoyyp, aghylshyn tilining 26 әribimen (tanbasymen) qazaq tili dybystaryn tanbaladyq dep qate jolgha týsip ketken. Sóite otyra, aghylshyn tili әlipbiyining 26 әribin de tolyq paydalana almaghan. «W», «c», «x» tanbalary mýldem eskerusiz qalyp, kerisinshe latyn әripteri jýiesinde qosymsha tanbalar retinde paydalynylatyn әripter, yaghny kompiuter oqymay qoyatyn әripter (ɪ, ý) enip ketken.

Qoryta aitqanda qazaq tili dybystyq jýiesinde qansha dybys bar ekeni jәne olardyng saralanuy, dauysty-dauyssyz bolyp jiktelui, bir-birinen dybystalu, qoldanylu jaghynan aiyrmashylyqtary anyqtalyp, bayaghyda jasalyp qoyylsa da (A.Baytúrsynúly), qazaq tilining dayyndalyp bekitilgen (19.02.18) latynsha jana әlipbii últtyq sipat alaghan joq. Kompiuterde erkin qoldana alatyn әlipby de bola almay qaldy. Tóbesine noqat (akunt) qoyghan tól dybystarymyzdyng әripterin jәne tóbesine noqat qoyylghan «ý», noqaty joq «i» әripterimizdi aghylshyn til әlipbiyine negizdelgen qazirgi baghdarlama (kompiuter) qabyldamaytyn, yaghny oqymaytyn boldy.

Bizding oiymyzsha, búdan shyghudyng bir joly  bar. Ony Ábil-Serik Áliakbar osy saytta jariyalanghan «Kirillisany týzep almay latyngha kóshu qatelik...» degen maqalasynda bylay dep kórsetken: «W jәne C әripteri tól U jәne Sh dybystaryn tanbalaugha beyim. Ax, nx, ix, gx, ux, ox dep ә, n, i, gh, ý jәne ó dybystaryn tanbalauymyz dúrys». 

Demek, bizge aghylshynnyng 26 әrpin tolyqtay paydalanyp, kompiuterde emin-erkin júmys isteuimiz ýshin qazaq tiline tәn dybystardy latynsha tanbalauda qaytadan digrafqa oraluymyz qajet siyaqty. Latynshalap jazghan mәtinimizdegi sózder biraz dybystar qos әrippen beriletin bolghan song úzaryp ketetini dausyz. Taghy da qaytalap aitamyz, jazudaghy ýnemdilik zanyn osy maqsatty jýzege asyru ýshin eskermeuimiz kerek. 

Ishan Beybit Jәlelúly,
f.gh.k., dosent

Abai.kz