Shirkin-ay, shirkin, meni bir kýni preziydent shaqyryp alyp, betimnen sýiip, arqamnan qaghyp, oinaghan bolyp, keudeme týiip-týiip jiberip: «Myjban, sen mening múragerim bolasyn, týsimde  bir blatnoy shal solay ayan berdi...»  dese ghoy....

Shirkin-ay, shirkin, meni bir kýni preziydent shaqyryp alyp, betimnen sýiip, arqamnan qaghyp, oinaghan bolyp, keudeme týiip-týiip jiberip: «Myjban, sen mening múragerim bolasyn, týsimde  bir blatnoy shal solay ayan berdi...»  dese ghoy....

Ólә-ә, kýieu balasynyng ishi  «pojar» bolyp túrsa da, qolymdy qysar ma eken-ey? Júrt sol kisi múrager bolady dep jýr ghoy... Júrt ne demeydi, it ne jemeydi... Bolsa bolsyn, ol da qazaqtyng bir balasy...  Shirkin-ay, shirkin, bir kýni elbasy meni shaqyryp alyp: «Sharshadym, múragerim kim bolar eken dep, tek sony ghana ansadym. Sen elding bolashaq preziydentisin. Sondyqtan, mening kólenkem bolyp, «istәjiróvkadan» óte ber» dese ghoy...  Oppozisiya da, bylayghy sayasatkerler de:  «Múrager Mәsimov bolady»  dep tandaylary taqyldap jýrgende, qaydaghy bir sóileuge erinetin jalqau Myjban Mәndirbaev preziydentting múrageri bolyp shygha kelse she? Premier- ministr Kәrekeng Mәsimov qúshaqtap túryp, arqamdy tyrnap almaydy ma eken-ey? Kim bilgen... Taq talas degen jama-an...  Ólә-ә, men preziydentting múrageri bolyp shyqsam? Biraq, erte túryp, bet-qolymdy juudy aitsanshy... Men betimdi bes jylda bir ret qana juamyn... Auylda auyz su joq. Boq su bar. Onyng ýstine erinemin de, betimdi týkiriktep «jua» salamyn. Preziydent bolsam, el aralau kerek. Jýredi ekenmin de salpaqtap... Onyng ýstine Shymkentten Astanagha kýnde qalay qatynap isteymin? A, ya Astanagha kóshedi ekenmin ghoy. Astanagha kóship barudy aitsanshy. Sharshap ketesin. Mәjilisterde týregep túryp sóz sóileudi aitsanshy. Týregep túryp! Aldyna keshe pisken et qoyyp, qazy-qartadan jep jatyp, jata-jambastap sóileseng meyli ghoy... Sóileuge de erinemin ghoy... Sózime sol jerdegiler bas shúlghyp, qol shapalaqtaghandarymen, bylay shygha bәrin úmytyp ketse she? Ákimder ótirik aqparmen sabalasa she?  Jaman jalqaumyn ghoy, osy sózderdi sizderge jetkizuding ózine erinip túrmyn. Bәrinen de halyq aldyna shyghyp, qol búlghaudy aitsanshy! Qolymdy qalay erinbey kótermekpin? Kóterilgen qolymdy  búlghaudy aitsanyzshy! Týski tamaq... Dәmdi taghamdardy auyzgha erinbey salyp, erinbey shaynau... ólә-ә, ony jútudyng ózi júmys qoy... Sosyn: «Qalaysyn, Obama, shәy iship ketsey! Qalaysyn, Medvedov myrza? Kelsey, shoshqanyng salysyn jep ket...»--dep ózge elding preziydentterimen sóilesuding ózine erinetin shygharmyn. Jamaa-an erinshekpin.

Áyelim Qatipash jýgirip kelip, qúshaqtay aldy:

--Myjban, preziydentting múrageri boluynmen!

--Oybay, qúshaqtama!-deymin men.

--Nege janym?

--Preziydentti qúqshaqtamaydy. Basyndy iyzep, ong qolyndy jýreginning ýstine qoy.

--Mende jýrek joq qoy...

--Kak joq?

--«Saghan bay boludyng ózine erinip jýrmin!»--dep jýregimdi «davno» jaryp jiber­gensin...

--Sen qansha degenmen, bolashaq preziydentting әielisin. Abaylap sóile, mәdeniyetti bol. Bireui qyzyl, bireui aq eki bólek tufly kiyip alghanyng ne?

--Eshki baqqandiki, tóply tapqandiki...

--Órtep jiber. Býginnen bastap, múragerding әielisin! Men múragermin!

Áyelim basyn iyzep, ong qolyn jýregi túsyna qoyyp, dalagha dalaqtay jýgirip, shyghyp ketti... Solay elestetip otyrmyn ghoy endi.  Elestetuding ózine erinip... Qoyshy, preziydent múrageri bolmaymyn!  Ne týske deyin úiyqtay almasam, ne bazar aralay almasam, ne dostarymmen kәiip bolyp, syra ishe almasam, nesine jer basyp jýrmin? Asyqpandar aghayyn, preziydent múrageri aramyzda jýr. Áli-aq, jarqyrap shygha keledi! Men jama-an jalqaumyn ghoy, kerek desenizder, shaytan emespin ghoy, әiteuir bir óletin shygharmyn, sol óluding ózine erinemin. Osy júrt erinbey, qalay ólip jatyr desenizshi... Sharsha-ap kettim...