Sayasat sahnasynda úzaq jyldardan beri ózindik ústanymy men jolynan taymaghan, tabandy sayasatkerlerding biri  - konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy «Aqjol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev myrza oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap qatyp otyr.

«Abay-aqparat»

- Sherhan men Kamal aghalarymyzdyng kezinde «Elim saghan aitam, Elbasy sen de tynda» degen «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan hattarynyng birinde «Qazaq halqy altyn sandyqtyng ýstinde jalanash otyr» degen teneui bar edi. Osy teneudi әli de bolsa halqymyzgha keltirip aituymyzgha bolady. Shynynda da jerining mol qazba baylyghyn ózining iygiligine júmsay almay otyrghan qazaqtyng hali ayanyshty. Ayta-ayta jauyr bolghan taqyryp, ol Qazaqstandyq kompaniyalarda qazaqtardyng jalaqysy sol kompaniyadaghy sheteldik әriptesterinen nege tómen boluy kerek?! Óz elinde qaghaju kórip, jetimsiregen osy qara kózderimizding jayyn qashan qolgha alamyz? Osyghan ne deysiz.

Sayasat sahnasynda úzaq jyldardan beri ózindik ústanymy men jolynan taymaghan, tabandy sayasatkerlerding biri  - konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy «Aqjol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev myrza oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap qatyp otyr.

«Abay-aqparat»

- Sherhan men Kamal aghalarymyzdyng kezinde «Elim saghan aitam, Elbasy sen de tynda» degen «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan hattarynyng birinde «Qazaq halqy altyn sandyqtyng ýstinde jalanash otyr» degen teneui bar edi. Osy teneudi әli de bolsa halqymyzgha keltirip aituymyzgha bolady. Shynynda da jerining mol qazba baylyghyn ózining iygiligine júmsay almay otyrghan qazaqtyng hali ayanyshty. Ayta-ayta jauyr bolghan taqyryp, ol Qazaqstandyq kompaniyalarda qazaqtardyng jalaqysy sol kompaniyadaghy sheteldik әriptesterinen nege tómen boluy kerek?! Óz elinde qaghaju kórip, jetimsiregen osy qara kózderimizding jayyn qashan qolgha alamyz? Osyghan ne deysiz.

- Búl mәsele qarausyz qalmaydy. Óitkeni býgingi tanda el ishindegi kóptegen tolqular men qarsylyq sheruleri osy mәselening tónireginen shyghyp otyr. «Atameken» palatasynda júmys jasaghan uaqytymda da Siz kóterip otyrghan mәselege qatysty ózindik oi-pikirimdi bildirip, týrli jiyndargha qatystym. Shynyn aitu kerek dәl osy mәsele boyynsha 10 -nan astam zandargha ózgeris engizuge «Atamekende» jýrgen kezde múryndyq boldyq. Sondyqtan eger parlamentke bara qalghan kezde biz osy әseleni jýieli týrde nazarda ústap, naqty sheshimderge qol jetkizetin bolamyz.

- Azat Túrlybekúly, parlamenttegi genderlik sayasatty damytugha kónil bóliniz. Áyel - ana qansha degenmen kez-kelgen mәselege ýlken jauapkershilikpen, yjdaghattylyqpen qaraydy. Áyel adam kez kelgen mәselege ana kózimen qarap, kez kelgen mәselede ortaq tiyimdi sheshim shygharugha beyim bolyp keledi. Tómengi palata deputattarynyng qatarynda nәzik jandylar kóbeyse, qogham odan útylmaydy.

- Genderlik sayasattyng jaqtaushysymyn. Qyz-kelinshekterimizdi, apa-qaryndastarymyzdy memlekettik basqaru oryndaryna, sayasatqa jәne ózge de elimizding manyzdy salalaryna qyzmetke tartuymyz kerek. Óitkeni qatarymyzda jýrgen nәzik jandylar ainalasyna kórik berip qana qoymay, sonymen birge kóptegen mәselede tyng oi, jana pikirin qosyp jatady. Mysaly «Atamekendegi» qyzmetimde birinshi orynbasarym da әiel kisi boldy. Kóptegen ekonomikalyq, zannamalyq saualdardy qarastyru kezinde, ol kisi әrbir mәseleni jiti qadaghalap, bizding nazarymyzdan tys qalyp qoyghan key problemalardy kóre biletin.

Sonday ózimizding asyl analarymyzdyng әleumettik, basqada mәselelerin biz ózimizding baqylauymyzda ústaytyn bolamyz.

- Oralmandar mәselesine kónil bólesizder me? Búl toptyng seniminen shyqsanyz, partiyany qoldaushylar qatary kóbeyer edi.

- Býgingi tanda  elimizding ekonomikasynyng damu jyldamdyqtary, kórinbeytin bir mәseleni - elimizde júmys kýshining jetispeushilik mәselesin kórsetip otyr. Qazirding ózinde biz shet elden júmys kýshin әkeletin elge ainalyp otmryz. Al endi ózimizding qazaqtar tómen jalaqygha júmys istep otyr, nemese mýldem júmyssyz jýr.

Al syrtta qanshama qazaq «elim» dep Qazaqstangha jete almay jýr.

Aldynda aitqanday, kóptegen iri jәne orta biznestegi kompaniyalar bilikti mamandargha zәru. Osy rette syrtta jýrgen qandastarymyzdy elimizge tartu arqyly mamandar tapshylyghy mәselesin sheshuge bolady.

Elimizdegi oralmandardyng da kezigip otyrghan kýrdeli qiyndyqtary bar. Áriyne, biz óz zamandastarymyzdy mazalaghan mәselelerge bey-jay qaray almaymyz. «Aq jol» partiyasynyng nazarynan oralmandar problemasy tys qalmaydy. Olardyng mәselesin sheshu qazaq dep soqqan jýrekting әrqaysysyn bey-jay qaltyrmaytyndyghy anyq.

Sony