Birinshi dengeyli taldau: Osy ólendegi aqyn

Aqyn kóterip otyrghan әleumettik taqyryp, psihologiyalyq synay, arqau shyndyqty shygharma namy aiparalap túr. Búl jayly jattandy ýrdiste sóz jazbaqty ózimizge minәsip kórmedik. Maghlúm jay.

Tuyndy qúrylysy jәili tipten solay. Eki qoldyng salasyn qayta-qayta sanay bergennen ilim baraqat tauyp, jýrek lәzzәt almasqa kerek. Hosh.

Bir aitarymyz – taqyryp tandau mәselesi. Yaghny neni jazu, neni jazbau turasynda. Osy tústa Abay jalpy shygharmashylyghynda kóp qatelik jibermegen aqyn. Dәl osy óleng túrghysynan, ashyghyraq bayandasaq, bozbalalyq kimde bolmaydy, bәrining basynan ótedi. Ángime ótkeninde emes, kim búl kezendi qalay ótkizgeninde. Aytpasa da belgili, qay buyn bozbalalyghyn qalay ótkizse onyng keler kýnderi (saldary, zamany) solay bolmaq, ómiri solay kómkerilip, adamdyghy solay órbimek. Demek, keyin de ol sol kezennen daghdysynda qalghan jolymen jar qúshyp, bala tudyryp, ony tәrbiyelemek degen sóz.

Alayda, ólende aitylghan qatelikterdi der kezinde jazbasa, azamattar uaqytyly arylmasa, kemshilik úrpaqtar sabaqtastyghyna úlasuy, últ odan juyq arada aryla almauy mýmkin edi. Búl dertten biz býginde qúlan taza arylyp, adalana qoyghanymyz shamaly.

Búnday taqyryp jazugha túrmay ma? Túrghanda qanday! Kópke kerek, uaqyttyng úzaq synyna shydas beretin zamangha zәru taqyryp.

Poyaziyanyng úly missiyasy, ýlken jýgi de sol adamgha (adamzatqa, halyqqa, kópke) qyzmet etu ghoy. Sol ýshin de Abay sózin týzep, endi tyndaushy týzel degen joq pa? Endeshe, ózi bastan keship, yaky kózben kórip, jýrekpen qorytyp, aq-qarasyn aiyryp alghan elge zәru taqyryp Abay nazarynan tys qalmaghan. Sonyng ýshin de jazu kerekti irkilmey jazghany.

Sosyn, bir túshynyp oqitynyng – óleng missiyasy anyq.

Shygharmada avtordyng ózining aqyndyq missiyasyn jete týsinui, aqyndyq jauapkershiligin, qalamgerlik qyzmetin jete bilui jәne iske asyruy ashyq kórinis tapqanyn bayqaymyz. Óleng ónerining basty ghylymy osy der edim. Ólenning degdarlyghy da, uaqyt jeline shayqalmay, zaman kerueninen qalmauy da osyghan baylanysty.

Qaranyz, tandauly taqyrypty jazghanda da Abay bozbalalyqty «men bylay ótkizdim, anany istedim, mynany býldirdim, mynany tyndyrdym» dep kór-jerdi shúqylap arzandamay, keler zaman eskerse eken degen, asa zәru, el shalys basqan, bolashaq týzeui kerek tústardy eske alu, jay kenes týrindegi oy destelerimen, túnyq jýrek sózin «bóten sózben (detalimen de) bylghamay», ózi arzandamay, syryn shashyp, úyatqa qalmay, oy tastau sarynynda, ómir qorytyndysy esebinde beredi. Búl detali taldaudaghy súnghylalyq.

Mine, osy ólendegi, tipti tútas poeziyasyndaghy Abaydyng abaylyghynyng basy –osy. Taqyryp pen detalidaghy talghampazdyq.

Aqynnyng aqyndyghynyng eng bir aiqyn kórinisi neni jazyp, neni jazbauynda jatyr. Ol aqyn ýshin, jalpy jazarman qauym ýshin asa zәru әdet. Búl әdet esti oqyrmangha da kerek ekenin Abay óz ólenderinde somdaghan. «Sóz týzeldi, tyndaushy, sen de týzelinin» semantikasy da kóp nәrseni menzese, sonyng biri – osy әdet.

Qanday talghammen, nendey múratpen qalam alghanyn Abay «Birinshi qara sózinde»: «Aqyry oiladym: osy oiyma kelgen nәrselerdi qaghazgha jaza bereyin, aq qaghaz ben qara siyany ermek qylayyn, kimde-kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, iә oqysyn, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki dedim de aqyry osyghan bayladym, endi múnan basqa eshbir júmysym joq» deydi. Yaghni, Ruhany jauapkershilikting el baghu, mal baghu, bala baghu, ghylym baghu isinen joghary ekenin bilgennen tughan múrat.

Býgingi aqyn óz karierasyn sol tórt baghudyng birinen izdep jýrgen joq pa? Al, eng úly qalam baghu isi qayda qalady sonda?

Ol is – qalamgha tazalyq, jazugha talgham, ómirding mәni, elge qyzmet dep týsinip, sol biyikte qalam terbeu basqa da, olay qaramau – mýlde basqa! Basqa sózben aitsaq Abay ólenining karierasyna júmys jasady, ony baqty, baptady, sonylady, tynnan iz qosyp, janadan oy shalyp, alysqa ozdyru qamyn jasap, biregeylikke talpyndyrdy. Al, býgingi birshama aqynnan, tipti kóbinen aqyndyq quatyn, odan tughan ólenin erteng joq bolar ózining kerierasyna júmys jasatyp jýrgeni bayqalady. Yaghni, óleng júrtqa tanyludyn, qyzmette ósudin, bireuding (qyzdyn, bastyqtyn, arnaghan әlde kimsening tipti ýkimettin, jýienin) kónilin tabudyn, at shygharyp, ataq aludyng qúraly retinde esebi qysqa bap. Ólenning suaruy, shynauy, bir qaynauy jetpey qalatyny, ghúmyry qysqa, jaryq etpe, suy kóp, qoyy az, syldyrlaghan jenil, poetikalyq iyirimi nәrsiz bolatyny sodan-au dep oilaymyn. Ony әr aqynnyng óleninen úghugha bolady.

Nege, kim ýshin óleng jazghanyn jәne ózining óleng jazu mashyghyn (taktikasyn, ólenning ghylymyn) «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy» óleninde («Segiz ayaq» óleninde de) birshama keninen bayandaydy. Ony oqyp otyryp óleng jazudyng ermek emes ekenin bayqaysyn. «Kókiregi sezimdi, tili oramdy» keler úrpaqqa ónege beru missiyasy baryn, onyng «talapty úghar, tasyr úqpas» kýrdeliligi (kóbinde oidaghy sonylyq, degdarlyq) bolatyny syndy elementterin bayqaymyz. Búl da aqyndar týrtip alatyn Abay shygharmashylyghynyng esti túsy.

Agha buynnyng ini buyngha qamqorlyghy, ýlkenning degdarlyghy, bolmystyng bekzattana bastaghan jylylyghy, janashyrlyq jauapkershiligi ólenning ón-boyynan esip túr. Bir pansynu, ne qomsynu, yaky ózin kórsetu, menin aldygha salu joq. Jazu stiylindegi óskelendik degen osy. Daralyqtyng túmasy da osynda. Yaghny kenen keudening óz kemengerligin qalay kórsetip, qazynasyn qalay ýlestiruinde. Búl jerde de avtordan aqyndyq sheberlik ýlgisin kóremiz.

Óleng sonyndaghy «Áyteuir aqsaqaldar aitpady dep, jýrmesin dep az ghana sóz shyghardyq» deui de sol aqyndyqtyng missiyasyn, jauapkershiligin, qyzmetin jete týsingen jýrek maqsúty.

Búl óleng de sol jerlerde jazylghan múrat, maqsúttargha sәikes týsip túr. Búl shygharma eng әueli osynysymen qúndy.

Osy aragha az sóz qystyrsaq, býginde kýnde kórgenin kerekti-kereksiz jaza beretin aqyndardyn, tipti ózining sezimining úiqaspen jazylghan shejiresi men oiynyng úiqasty jazbasyn oqyp otyryp, kópke qanday keregi boldy eken dep bas qatyrasyn, adamzatqa, zamangha nege kerek ekenin tappaysyn! Keler úrpaqqa da kók tiyngha keregi joq taqyrypty shiyrlap otyrghan aqyndardyng aqyndyq jauapkershilik, aqyndyq mindet, aqyndyq missiya degendi qalay qabyldaghanyn týsinu qiyn.

Ekinshi dengeyli taldau: Ólenning tili

Shyntuaytynda, búl ólende aitylghan bergi oilardy әmme júrt biledi jәne kýndelikti aityp jýrgeni. Alayda, sóz qúdiretin, qazaq sóz jasamy men til oramynyng keremet mýmkindigin shamasy qaptal jetip erkinshe paydalanghan aqyn Abay ony sony tirkespen tiriltip aitady. Osynday bilgendik, kórgendilik, degdarlyq nil singenining arqasynda kýndelikti әrkimning auzynan shyghar jadaghay sóz jalt-júlt etip qúbylyp, basqasha týlep, jana túrghydan qylang bergende, sana jatyrqay qaraydy, keyde Ahang (Ahmet Baytúrsynov) aitpaqtay birden qoryta qoymaydy. Sonan da oqyrman qansha esti bolsa da Abay sózi (tili) «...basqa aqyndardyng sózindey emes. Olar sózinen basqalyghy sonsha, әuelgi kezde jatyrqap, kópke deyin tosansyp otyrasyn. Sózi az, maghynasy kóp, teren. Búryn estimegen adamgha shapshang oqyp shyqsan, týsinip, kóbining maghynasyna jete almay qalady». Degenmen esti kónil den qoysa jatsynbay qúp alarlyqtay til oramymen, tirkes destesimen beredi. Kózinning aldynan kópting kókeyinde bar jatyq oy jýlgesi jýni jyltyrap, qargha neshe aunap әbden qúlpyrghan sóz týlkisi bop qúiryghyn búlandatyp, kózinmen kónilindi qosa eleng etkizip ótip bara jatqanda osy enbekting iyesine (avtorgha) aiyzyng qanyp, eriksiz tәnti bolasyn!

Aytyp aitpay ne kerek, jastyq dәurenning az ghana kýndik qyzyq ekenin, bozbalalyqtyng da ótpeli «kemdi kýndik» «ghúmyryn» kim bilmeydi. Hangha ayan bolghanynday qarashagha da mәlim jay ghana ómir aqparaty. Oy qabyl alyp, aqyl qúptarlyq tújyrym. Degenmen, Abayday oy quaty joq adam osy oidy bolbyr tirkespen, boshalang sóilemmen bereri – anyq. Al, Abay «Bir dәuren kemdi kýnge – boz balalyq» deydi.

Al, ary tamannan, detali jýgelesek...

Óleng ilki joldyng atymen atalady. Úzyn. Biraq, kóp tanymgha jetelep túrghan bir auyz sózdey jinaqy. «Bir dәuren kemdi kýnge – bozbalalyq». Ár sóz óz ornyn dәl tauyp túr, olay-bylay jyljymaq emes. Olay etseng sózding sәikesi ketip, oy qiiy qashyp, ishki iyirim boshalandap, tirkes tәltirekteytin týri bar. Asa sәtti poetikalyq iyirim somdaghan sóz túlghasy. Eriksiz moyyndatady. Aqyndyq qaptal shamanyng qúdireti de osynda jatyr-au deysin.

Basqalay aityp kórelik, «Bozbalalyq – az kýndik bir dәuren» dese de aitar oiy pәlendey alasara qoymas pa edi. Joq, aqyn ýshin jәne týzelgen oqyrman ýshin oy destesi men sóz qúnary oisyrap qalatynyn kórip otyrmyz. Búl tirkeste jadaghaylyq basym. El qatarly bir sóz. Aqyn múnday túlghada aitudy mise tútpaghan. Búl tirkesting semantikalyq maghynasyn qanday sóz túlghasymen aityp kórseng de óleng ghylymyndaghy oy ýsteu, maghynalyq temp, úghymdyq renk jaghynan abaylyq tirkes әriyne oq boyy ozyq túr. Mine, osydan aqynnyng sóz saptaudaghy, sóiley biludegi birtuarlyghy, sheberligi andalady.

Qauzay týseyik, avtor «jastyq», «jas dәuren» demeydi. «Bozbala» deydi. Nege?

Búl jalqy sóz maghynany sýirep túrghan mator ekenin, aitpaq oiy men shashpaq ónegening kilti tap osy sózde ekenin sergek aqyn jýregi dóp basyp bilip túr. Sosyn da «jastyqqa» qaraghanda kemistigi men shalalyghy bir mysqal kóp, albyrttyghy men jenildigi molang jәne sol kemshinning bәrin júrt kóz júmyp, keshirimmen qaraytyn «bozbalalyqty» qabyl kórip, ólenge iltipattaydy. Kerek bolsa úiqas ýshin tandady dep aitudyng ózi tanymastyq. Maqsatty týrde alyndy deuge layyq.

Aqyn pikirinde «bozbalalyqtyn» boluyn zandylyq dep bilgenimen, ornymen boluyn algha tartyp, kýlki kýilegen, «ehe-eheni (1911 jylghy alghashqy jinaqta «epe-epe»)» әdet etudi keshirmeydi. Óitkeni bozbalalyq – jastyqtyng aldy, jastyq – esti ómirding basy. Onyng kemshiligi joyylyp, adalanbay, ómirge es kirmek emes. Ol degdar bolmay ghúmyr abat bolmaq emes. Osy oidy jetkizu ýshin «bozbalalyq» Abaygha auaday kerek, óleng soghan tilenip túrghanyn avtor jazbay tanyp otyr. Búl avtordyng sóz súryptaudaghy sezimtaldyghy.

Týzelgen tyndaushy («Sóz týzeldi, tyndaushy, sen de týzel») ólenge alghash nazar búrghanda aqyldy bir silkip, jýrekti sharpyp ótetin aqynnyng oy quatynyng bolmashy jarqyly. Alayda, bolmashy bolsa da kóp ónege jatqanyn andap otyrmyz. Ólendegi «ehe-ehe» sózi de osynday bozbalalyqtyng albyrttyghy men qyltyn-syltynyn basqa sóz ornyn ala almastay, bay maghynaly bir sóz. Senbeseniz ornyna basqa bir aiqyndauysh ne metafora (teneu) qoyyp kóriniz, abayylq tirkestey biyik, sәuletti, óristi bolar ma eken...

Búnday aqyndyq minez Abay óleninde kóptep jýzdesedi. Múnday tirkesterdi sóz iyesining sintagmalyq tirkesteri (avtordyng ózine ghana tәn sóz tirkesteri) qataryna qosugha bolady.

Jalpy, óleng mazmúnynda sóz jinaqylyghy adamdy tәnti etedi. Bozbalalyq dәurenning jaman tústaryn nemese kemshilik, núqsanyn beyneleytin birsypyra tirkesterdi kónil shalady. Endi sol «samaratory sary altyn» tikesterge az-kem oy búrayyq:

«Bir dәuren azdy kýnge». Shynynda ruhany jәne tәndik jaghynan qatty ózgeriske úshyraytyn, ne býlinudin, ne kisilik qalyptasudyng basy bolghan fiziologiyalyq jәne psihologiyalyq «ótpeli kezendi» eki auyz sóz qamtyp jatyr. Múny kórkem әdeby tildegi әdemi sózben kestelep, qadiri men qymbatyn úlyqtaydy. Yaghny kóp adam oisyz, yjdaghatsyz, qareketsiz uysynan shygharyp alatyn altyn kezenge degen ókinish, baghalamaghan kónilderge renish, keler kýnge eskertui bәri syiyp jatyr.

«Kókirek zor, uayym joq». Negizi «uayym – er qorghany, esi barlyq» edi. Ruh zarlyghy, el qamy, zaman múny joq, alayda, qolynan bәri keletindey lepirme sezim qay jasta bolmady. Sony dәldi týsip aityp otyr.

«Kórse qyzar, kýnde asyq». Albyrttyqtyn, jýgendelmegen sezim men shideri joq aqyldyng ershimdi sipaty.

«Sýikimi, iykemi joq shaldyuarlyq». Jýrek tolqytar er minezdi bylay qoyghanda, suyq aqyldyng mýddesinen shyghar isi az. Tiyanaghy, aqylgha suat bolar qylyghy әli kem, bayandy isining júrnaghy tapshy bozbalalyq núqsany.

«Qaljynbassyp ótkizgen Qayran dәuren». Qaljynbas bolghysy kep bolghansidy deydi. Kóp bozbalanyng búl dәureni әr iste pispegen, shala, ómir tәjiriybesi kem, óresi tayaz bop ótkenine degen ókinish bar. Sipaty shynynda da adam ókinerlik.

Qay-qaysysy da qanday dәl aitylghan. Avtor ózi sipattap otyrghan kezenge dúrys diagnoz qoyghan. Bәrin birlestire qarasang qúr gói-góimen esh paydasyz ótken boz balalyq dәurenning kisi opyndyrar tiypi jasalyp túr. Yaghni, aqynnyng oy qyrany bozbalalyq aspanyn arylta sharlap, óz oljasyn qapylyssyz tauyp aitylmysh kezende adam balasynyng jiberetin basty qatelikterining ýstinen dәl týsedi. Arydan izdep ne kerek óz bozbalalyghymyz-aq osy sipattardyng qasymyzdaghy kuәgeri.

Abaydan keyin Abay nege tumay jatyr bizding qazaqta? Abay abaylyghyn bir jaghynan enbektenip tapqan kisi edi ghoy.

Abay halyq әr dastarqanda aityp otyratyn, әrkimning auzynda jýrgen oidy alyp qúlpyrtyp, qalay tosyn ghyp beredi, qalay sony oy aitady, siz ben bizding tilimizde bar sózden alyp az sózge qalay ghana kóp maghyna, úshan oy salady.

Endi, әr aqyn «men ne jazyp jýrmin jәne qalay jazyp jýrmin», «Abay bergen oy men sózin men oqyrmangha qalay berip jýr ekenmin?» dep bir sәt óz shygharmashylyghyn arymen tize qosa otyryp, azamattyghyn shaqyryp, kisiligin keltirip, aqyndyq jauapkershiligin qasyna otyrghyzyp, aqyndyq mindetimen bettestirip, uaqyttyng sotynyng ólshemine sauyn aityp (qoly jetse) bәri alqa qotan otyryp bir tekserip shyqsa eken.

Ýshinshi dengeyli taldau: Oy oram

Jinaqylyq degennen shyghady. Avtordyng kәnigi óleng mashyghyndaghy az ghana sózge kóp maghyna, biryspyra oy syighyzuynyng ónegesi búl ólende da sayrap jatyr. Búl da – abaylyq oram.

Mәselen;

«Toy bolsa, ton kiyelik, jýr, baralyq,

Birimizdi birimiz audaralyq.

At aryqtar, ton tozar, qadyr keter,

Kýlkini onsha kýilep shulamalyq», - deydi. Múndaghy toy toylau, ton kii, audaryspaq oinau búl ýsheui – ýsh iri kategoriya. Ýsh iri simvol.

Toy toylau – әr kimning basyna keler ómirding qyzyqshylyghy, eshkim ainalyp óte almas kópke ortaq dәstýrli ómir joralghysynyn; ton kii – ózin jasau, syrtty syrlau, boy týzeu, ózin jaqsy kóruding simvoly. Al, bir-birin audaryp audaryspaq oinau – oiyn-sauyq, sәn-saltanat qúru, dәurendeuge qúshtarlyq simvoly.

Aqyn búl ýsh jaghdaydy «kýlkini kýileu» dep baghalaydy. Endeshe «kýileu» degen qazaq úghymynda ansary aughan rahatty qatty qalau, sol ditine jetpey qoymau, toyat alghansha qayta-qayta ansap, soghan әreket ete berudi aitady. Salstyrmaly oilasaq simvoldyq mәni bar ýsh is te kerekti, biraq tym kóbeyse paydadan ziyany mol ister.

Alayda, aqyn týsiniginde aitylmysh isterge kóp mýmkindikti sarp etuge, mol quat shyghyndap, asqyn kýsh júmsaugha bolmaydy eken. Ony «at aryqtar, ton tozar, qadyr keter, kýlkini onsha kýilep shulamalyq» dep jetkizedi.

Búnda da avtor «kýlkini kýileu» isterining ýsh iri saldaryn menzep otyr.

Áuelgi «toy kýileudin» saldarynan «at aryqtar» deydi. Al, at qay kezde aryqtaydy? Áriyne, baghymsyz qalghanda. Onda at baghu degen ne? Ol – kәsip, tirshilik, qareket. Aty aryqtaghan kisi ne bolady? Kóliksiz bolady, kóliksiz kisi jolda qalady. Demek toydy kóp toylau, yaghny әr kimning basyna keler, әmmege ortaq, daghdyly, saryndy isterge kóp ainalshyqtau tirshilikte, kәsipte, qareket qyluda adamdy jolda qaldyrmaq eken. Demek, aqynnyng halyqqa aitar oiy bozbala shaghynnan-aq kópting daghdysyndaghy, saryndy (janalyghy joq), bolsa da, bolmasa da, kemerinen asyrmay-aq ortasha atqarsang da bolatyn, odan bir jering kem bop qalmaytyn isti kóp quyp esil ómirdi qor etip, ómirinning ynyrshaghyn shygharma, kýiin ortalatpa, aghynan aryltyp, qyzylyn qysyratpa degen biyik oy aitady.

Tonnyng tozuy neni bildiredi? Onyng týbi tozbay qoymaytyny, eskirui zandy, shartty is ekenin úghyndyrady. Endeshe, «ton» degen sózding túlghasy. Al, semantikasy (ishki maghynasy, sóz astary) jogharyda aitqanday syrtyn syrlau, sylandap boydy ghana jasau, elge syrtynmen únaugha qyzmet etu degen sóz. Hakimning ózinin, Shәkәrimnin, Mәshhýrding leksikonynda «syrtymen sopysynyp» demeushi me edi, tura solay. Al, aqyn múny «tozady» dep oqyrmanyna dabyl qaghady. Yaghny adamzatqa, kópke, halyqqa bylay túrsyn ózine paydasy tiymeydi, keregi, kәdesi bolmaydy degeni. Tonmen tapqan abyroydyng ton tozghanda oralmaytyny siyaqty syrtymen jasaghan obrazdyng da halyq aldynda, jadynda kóp saqtalmaytynyn eskertedi.

Sol arqyly aqyn sol dәuirdegi jәne keleshek oqyrmandardy erte eseyip, oy jinaugha, ishti qondandyryp, ruhaniyatqa den qoigha, «bilsem eken, kórsem eken degen adamnyng balasy» (hakimning qara sózinen) bolyp, «jan qúmarlyghymen» әure bolugha, erteng ghana shynyn aityp, týkke keregi bolmay, eshkimge paydasy tiymeytin ispen әure bolmaugha kereksiz degen oiyn jetkizip otyr.

IYә, bir-birimen kóp audaryspaq (oynaghan, alysqan, tartysqan...) adamnyng óz arasynda «qadyr ketedi» eken. Endeshe, qadiri ketisken adamdar ne bolady? Áueli, birin-biri syilamaydy. Kishisi ýlkenin tyndamaydy, ýlkeni kishisin ayamaydy. Sodan baryp, júrttyng syilastyghy setinep, býtindigi búzylmaq. Eng sonynda bәri de el boludan ketpek. «Aqylgha birlikti» bylay qoyghanda «at ortaq, as ortaqtyqtan» da ketispek. Onyng mysalyn kezinde Kenes Odaghynda mәdeniyetti damytu degen syltaumen sәn-saltanatpen aldap, ghylymnan, bilimnen, ruhany kemengerlikten aulaqtatqanyn, sol arqyly el boludan ajyratugha tyrysqany esinizde me?

Aqyn osy arqyly «toydy» «audaryspaqpen» ghana bezendiru, ony kóp «kýilep», әdetke ainaldyru qauipti degen oy aitady. Yaghny kópke daghdyly, saryndy ómir saltynyng mazmúnyn tek óter-keter qyzyqshylyqqa ghana qúrmau kerek ekenin ol eldikten ketirip, birlikti býldirip, ruhany keselge dushar etetinin jetkizedi.

Endi tamsanbay kóriniz. Bir shumaqty búlay taldap oiyn ashyqtaghanda maghlúm boldy; búl ólendi osy tәsilde qúmnan iyne izdegendey zerdelesek, bir kitapqa jýk bolayyn dep túr.

Shyn mәninde búl ólenning әr eki joly – bir aforizm. Rasynda da, aqyn sóz jinaqylyghy, oy sonylyghyn óleng qúnaryna, oy qabattary men mazmún kýrdeliligine qalay adal qyzmet ettiredi.

Búny Qúday Abaygha berip, basqa aqyngha qimaytyn nәsiptey kórmeu lazym. Aqyndyq daryndy ondy úshtay bilgendik әseri dep bilu kerek. Sol arqyly qol jetkizgen aqyndyq quat ekenin eskerui kerek.

Sonynda aqyndargha az sózimiz mynau:

Býginde kóp aqyndarymyz tyng oy aitudy, sanany tosynnan eleng etkizudi ózge týgil ózi týsinbeytin sujetterden, tosyndyghy sonshalyq halqymyzdyng sóz qoldanysyna mýlde jat tirkester men ózi de týsindirip bere almaytyn úghymdardan izdep jýr eken. Bizshe ol – kýrdelilikting formasy ghana, mәni emes.

Ásirese, Abaydyng osy ólendi jazdy degen jasyn jasap jýrgenderding jәne olardyng aldy-artyndaghy birqatar aqyndarymyzdyng bir derti – osy.

Óz basym búl dertting emin Abaydan tauyp otyrmyn.

Orazbek Saparhan

Abai.kz