Senbi, 23 Qarasha 2024
Qazaqtyng tili 4321 20 pikir 13 Qarasha, 2019 saghat 12:08

Cauatty jarnama tildik sanany ózgertuge yqpal etedi

Býgingi qoghamnyng latyn grafikasyna kóshu belsendiligin eldi mekenderdegi, әleumettik jelilerdegi jarnamalardy, mekeme, úiym mandayshalaryn, kóshe, ónim ataularyn  jana әlipbiyge qarqyndy týrde auystyruynan angharugha bolady. Áriyne búl quantarlyq jaghday. Jarnama – qoghamdy aqparattandyrudyng jazbasha qúraly bolghandyqtan, qoghamnyng jana latyn әlipbiyinen de praktikalyq túrghyda aqparat alatyny sózsiz. Osyghan oray jana әlipbiymen jazylghan jarnama mәtinderining mynaday tiltanymdyq artyqshylyqtary bar:

birinshiden, jana grafikany tanuda lingvopsihologiyalyq kedergiden onay ótuge mýmkindik beredi. Qala kóshelerindegi ýlkendi-kishili bannerlerde jarnama mәtinderindegi nemese mandayshalardaghy jana emlemen jazylghan jazular jarnama qabyldaushylardyng kózdaghdy, oqylym әreketterin beyimdeydi. Professor Q.Kýderinovanyng aituynsha, latyn grafikasymen jazylghan jazular adam sanasynda grafikalyq portret bolyp ornalasady. Bir beyneni nemese tiptik beyneni qaytalap kóre bergen kóz sol obrazdy «suretke týsirip», sanagha eles retinde salyp qoyady.

ekinshiden, әli de qoghamda «óz tilimizdi jetildirmey túrghanda latyn tilining qanday qajettiligi bar» degen siyaqty ara-túra latyn әlipbii men latyn tilimen shatystyratyndargha jarnama mәtinderindegi jana әlipbiymen jazylghan qazaq sózderi  latyn әlipbiyine til auyspaydy, tanba auysady degen grafikalyq aqparat beriledi.

ýshinshiden, elimizdegi latynsanaly sheteldikter ýshin qazaq tilin praktikada onay mengeruge septigin tiygizedi. Kiril tanbalaryn tanymaytyn sheteldikter mandayshalardaghy qazaq sózderi men sóz tirkesterin oqy otyryp, ony sanaly týrde praktikada mengeredi. Mysaly, «Sen sulý» shashtarazy degen tirkesti sóileu barysynda «Sen sulý» shashtarazy bar. «Sen sulý» shashtarazyna bardym degen tildik konstruksiyalardy praktikada qoldana alady.

tórtinshiden, әleumettik jelilerde otandyq ónimder ataularyn jarnamalauda tek respublika kóleminde ghana emes, halyqaralyq dengeyde taralu aimaghy keneyedi.

Endi kezekte jana grafikany reformalauda kirill jazuymen bolghan jarnama mәtinderindegi kemshilikterdi qayta boldyrmaudyng әdistemelik joldaryn izdestirip, qoghamnyng jana әlipbiydi jarnama isinde sauatty paydalanuyna jaghday jasalu qajet.

Jalpy biz tek jarnama mәtinderindegi sauattylyqty ghana emes, kólikterdegi auyzsha habarlamardyn, әleumettik jelilerdegi audio- jәne beynejazbalardyng da sauattylyghyna da asa kónil bóluimiz qajet. Sebebi qala kólikterindegi qazaq tilining mәrtebesine jәne tildik zandylyghyna qayshy keletin auyzsha habarlamalardyn  qazaq tilining orfoepiyalyq zandylyghyna sәikes dybystalmay jatqan jaghdaylar da kezdesedi.  Sonymen qatar býgingi kýni orys orfoepiyasymen aitylyp jýrgen orys tili arqyly engen shettildik sózder jana emle boyynsha  qazaq tilining dybystyq әuezine sәikes iygerilip jazylyp jәne aitalatyn bolsa, shetteldik sózderding jazylym men aitylym normalary da qatar mengertilu kerek.

Naryq zamany bolghandyqtan, jarnama berushi óz ónimderine júrtshylyqtyng nazaryn audaru ýshin jarnamalaugha mýddeli. Degenmen osynday grafikalyq kenistiktegi jarnamalardyng kópshiligi qatelerge túnyp túr. Búdan býgingi zamanauy qoghamnyng jarnama mәtinderin úsynu barysynda tiltanymdyq mәdeniyetining tómendigin angharamyz. Osy boyynsha jana emlemen jazylatyn jarnama mәtinderi men auyzsha habarlamalar men beynejazbalardy әzirleu barysynda mynaday mәselelerdi eskerudi qajet dep sanaymyz:

- qazaq tilining tazalyghyna jauap beretin jәne sauatsyz jarnamalardy aldyn alu ýshin «Monitoring» ortalyghyn qúru;

- jana emlemen týzilgen jarnama mәtinderin әzirleu barysynda tiltanushy mamandardy qatystyru jәne jarnama jasaushylargha әdistemelik kenester beru;

- jana emle boyynsha auyzsha habarlamalardyn, audio jәne beynejazbalardyng orfoepiyalyq zandylyqqa sәikes dayyndaluyn qadaghalau;

- jarnama mәtinderining orfografiyalyq normagha sәikes sauattylyghy A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng lingvistikalyq saraptamasynan ótkizu;

- jarnama – kópaspektili lingvistikalyq qúbylys. Osyghan oray jarnama berushiler jarnamanyng pragmatikalyq, kommunikativtik, lingvomәdeniyettanymdyq, estetikalyq, poligrafiyalyq tústaryna erekshe kónil bólinui kerek. Sebebi oqyrmandar ýshin jarnama mәtinderining orfografiyalyq jәne stilidik normalarymen qosa estetikalyq qúndylyghy, grafikalyq bezendirilui, verbalidy komponentterinin, paralingvistikalyq qúraldarynyng berilui adam sanasyna vizualdy týrde yqpal etedi;

- jana emle boyynsha jarnama mәtinderining birizdi jazyluyna baghyttalghan núsqaulyqtar men anyqtaghyshtar jariyalanyp, elektrondy formatta әrbir qoghamnyng mýshesine qoljetimdi etu;

- telearnalar arqyly jarnamalar men habarlamalar, audio-, beynejazbalardyng qazaq tilining jazbasha jәne auyzsha normalaryna sәikes sauattandyru boyynsha nasihattau júmystaryn kýsheytip, oqu sabaqtaryn jýrgizetin arnayy telebaghdarlama qúru;

- elimizdegi jarnama agenttikterine, jarnama ortalyqtaryna jana emle boyynsha arnayy kurs sabaqtaryn jýrgizu;

- jylyna bir ret respublikalyq dengeyde «Ýzdik jarnama» bayqaulary men «Qazaq tilining tazalyghyna» qatysty jalpyqalalyq, audandyq aksiyalardy jii úiymdastyru.

Qazaq elindegi qazaq tilining shynayy bet-beynesi jarnama mәtinderinen kórinis tabady. Jana grafikagha kóshu tiltanymdyq reforma bolghandyqtan, jarnama jasau isindegi basty mәselelerdi nazardan tys qaldyrmay, asa mәn beruimiz qajet. Sebebi jana emlemen jazylghan sauatty jarnama qoghamnyng tildik sanasyn ózgertuine ong yqpalyn tiygizedi.

Aynúr Seyitbekova,

A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng Til tarihy bólimining jetekshi ghylymy qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5489