Seysenbi, 19 Qantar 2021
Alashorda 5569 1 pikir 15 Qarasha, 2019 saghat 12:14

Sibirge jol hәm Jýndibaev pen Ybyraevtyng qily taghdyry

Taghdyrlar

Mezgilsiz, merekesiz ketkenderding

әruaghy bizdi de ait dep sybyrlaydy.

Isa Bayzaqov

№3192 Isting qúpiyasy

Últtyq qauipsizdik komiytetining arhiyvinde ondaghan adamdardyng qayghyly ómirin qúpiya saqtap, shang men dymqyl basqan №3192 is jatyr.

Búl — belgili alashorda qayratkeri, osy partiya baghdarlamasyna basqa alty adammen qatar qolyn qoyghan jerlesimiz Ábilhamid Jýndibaevtyng tughan inisi Myrzaghúl Jýndibaevty QK 58-babynyng 10-11 -shi bólimderimen «halyq jauy» retinde aiyptau isi. 1937 jyldyng 9 qyrkýieginde bastalghan is osy jyldyng 19 qazanynda ayaqtalyp, sol kýni ólim jazasyn qoldanugha ýkim qabyldanyp, ýkim 29 qazan kýni jýzege asyrylghan.

Ýkimning sonyna «ýshtik» mýsheleri KP(b) OK hatshysy Musiyn, oblystyq atqaru komiytetining predsedateli Stepanov, ýshtik hatshysy Bahruiyshev qoldaryn qoyghan.

Qújattyng sonynda sonday-aq Qobda audandyq NQVD bólimi bastyghynyng mindetin atqarushy Saylaubaevtyng da aty kórsetilgen.

Myrzaghúl Jýndibaev 1902 jyly Besqopa auyldyq sovetining №9 auylynda dýniyege kelgen. «Qobda» et sovhozynyng esepshisi, bay úly. 1932 jyly OGPU kóshi-qon úiymdastyrghany ýshin tútqyndap, eki aidan song bosanady. Degenmen «Qobda» et sovhozyndaghy A.Naqatekov basqarghan kontrrevolusiyalyq últshyldyq qúrylymdargha qyzmetke tartylghan, dәldep aitqanda №9 auyldaghy Órbisin Kudebasov basqaratyn osynday úiymgha núsqaular men qajetti aqparattar jetkizip otyrghan. Ústalghanda 9 kazanda odan  № A.S. 094094 tólqújaty, 60 bettik ózge qújattar, uaqytsha berilgen №973 jәne 972 tólqújattary da tәrkilengen. Tútqyndalghan jeri: Qobda audany Roppovka poselkesi (qazir Qazaqay auyly).

Ol Aqtóbedegi eki klastyq uchiliyshening 5 bólimshesin tәmamdaghan. Búryn qoldanylghan shara: 1933 jyly OGPU 2 aigha kóshpelilik úiymdastyrghany ýshin jәne jalghan qújattar dayyndaghany ýshin qamaugha alyp, 1 jylgha shartty sottalghan.

Áyeli Batsha 20 jasta, úly Ermekbay 13 jasta, qyzy 1 jasta. Inisi Kәkim Temirghaliyev 30 jasta, №9 auyl — Janajolda júmys isteydi. Qaryndasy Balghanu 25-te, túrmysta, kýieui Sýgir Bolmashev atalghan kolhozda júmysta.

Myrzaghúldyng әkesi Temirghaly Jýndibaevtyng 100-ge tarta iri qara maly, 5 ga jayylma suly jeri, jalshylary bolghan.

13 qazan kýni OGPU tergeushisi Isakovtyng tegeurindi jәne aldyn-ala mýqiyat dayyndalghan arandatushy súraqtaryna jauap bere otyryp, Myrzaghúl ózining 1902 jyly tughanyn, әkesining auqatty bay bolghanyn, onyng eki әieli bolghanyn qaytalaydy. Aghasy Ábdilhamit turaly súraghanda onyng alashordanyng qyzmetine qyzu aralasqanyn, 1918 jyly Orynborda Kirrevkomda qyzmette bolghanyn aita kele, 1920 jyly dýniyeden ótkenin habarlaghan.

Tergeushi:

- Últtyq kontrrevolusiyanyng toptarymen qalay tanystynyz? Onyng mýshelerin atanyz.

Jauap:

- Aqsauyt Naqatekov,  Ussalam Ibraev, Muhamedjan Ashyqbaev - Kirov atyndaghy kolhozdyng sharuashylyq mengerushisi, Abdrahman Nauryzov - barymtashy, bay, 1930 jyly tәrkilengen, Aqay Qúlniyazov - №2 ferma mengerushisi, VKP (b) mýsheliginen shygharylghan.

Tergeu osylay jalghasa kele, Myrzaghúldyng óz qolymen jazghan qolhaty keltiriledi.

«NKVD-nyng audandyq bólimine Jýndibaevtan

Aryz.

Men Qobda audanyndaghy kontrrevolusiyalyq úiymdary jóninde tolyq derekter berudi moynyma alyp, mindettenemin.

Olar tómendegi kórsetulerdi qamtidy:

  1. Osy úiymdardyng jetekshileri men mýsheleri.
  2. Úiymdardyng sovhozdar men kolhozdargha jýrgizgen ziyankestikterin tergeushi súraqtaryna say jauap berip, anyqtaymyn.

13 qazan, Jýndibaev (qoly)»

Tergeu jýrgizushi - OGPU serjanty Salibaev.

Ile-shala aldynghy tergeudegi atalghandar sany taghy ýsh adamgha ósken. Búlar Shangerey Qopashev - (baydyng balasy), Izbay Tolytyrov (baydyng balasy), ekinshi qaytara Aqay Qúlniyazov - VKP (b) qatarynan shygharylghan. Búl isting nәtiyjesi 29 qazanda Myrzaghúldy jәne osy atalghandardy atu jazasy men úzaq jyl bas bostandyghynan aiyru jazalary týrinde aiyptaumen ayaqtalady.

Dәl osy mezgilde kórshi bólmelerde Aqsauyt Naqatekov, Ussalam Ibraev jәne basqalardan da OGPU jendetteri qoldarynyng qanyn jumastan jauap alyp jatty.

Tergeu isterine jýginsek, shyndyghynda tek Aqsauyt Naqatekovtyng ghana azdy-kópti alashordashylargha qatysy bolghan. Ol 1894 jyly Qostanay oblysynyng Semiozernyy audany Aqkýshik auylynda dýniyege kelgen. Roppovka poselkesinde auyl mektebining diyrektory, tónkeriske deyin, odan keyin de týrli qyzmette bolghan. Tútqyngha alynghanda әieli Gýlbanu 29 jasta, úly Saparjan 9 jasta, úly Medet 2,5 jasta, qyzy Klara 1,5 jasta. Inisi Naghadym - 34 jasta, Chelyabide ferrosplav zavodynyng júmysshysy. Inileri Ghaly - Ridderde injener, Temirghaly 28-de, QazPIY-de oqidy.

Tergeude Aqsauyt 19-20 jyly Torghayda uezdik kenesting atqaru komiytetining mýshesi, sonday-aq, jer bólimining uezdik qollegiyasyna da mýshe bolghanyn, osy jyldary alashordashylar Iliyas Baymanov, Almaghambet Qasymov, Tayha Qúljanov, Imanghaly Qarpyqov jәne Kәrim Toqtabaevpen júmystas bolghanyn aitady. Alghashqy atalghan tórteui 1927 jyly Almatygha ketken. Imanghaly Qarpyqov 1932 jyly qaytys bolghan. Osylardy aita kele Aqsauyt әrmen qaray tergeushige jana derekter, beredi.

- Kәrim Toqtabaev 1933 jyly jer audarylghan. 1929 jyly kenesting apparatty tazartu kezinde mening alashordashy ekenim, Torghayda qaruly kóteriliske qatysqanym anyqtaldy, okrugtik sotta birinshi kategoriyamen óttim. Menimen tústas Imanghaly Qarpyqov, Mahmud Tauhin Seyilhan Qarmanov sekildi alashordashylar әshkerelendi.

Men osydan keyin óz auylyma ketip qaldym, onda bir jyl júmyssyz jýrdim. Sonan song Semiozernyy audandyq atqaru komiytetining tóraghasy Jumahat Qojahmetovtyng audandyq kolhozdar odaghynyng hatshysy júmysyna alyndym. Keyinnen sol Qojahmetovtyng qoldauymen rayatkomda hatshy boldym. Uaqyt óte onyng apparatynda jauapty oryndaushy, statist, ekonomist bolyp qyzmet atqardym.

Súraq:

- Aqtóbege qalay keldin?

Jauap:

- Meni eki aidan song ólkelik komissiya qoldauymen RIK halkomy qaruly kóteriliske qatyspady dep aqtap shyqty. Múnday kepildikti men Semiozer atqaru komiytetinde Orazalinnen aldym, biraq alashordagha qatystyghym turaly jasyryp qaldyq.

Qojahmetovpen 1931 jyldan beri jaqsy qarym-qatynastamyz. 1932 jyly Qojahmetov ketu kerek edi. Men oblystyq atqaru komiyteti tóraghasy Qúlsharovtyng shaqyruyn qabyl aldym, shamamen 4 ay ótken song Qojahmetov Almatygha ketti. Sol 1932 jyly men Aqtóbege keldim, oblsotqa barmadym, jalaqysy tómen boldy. Sol sebepti men oblystyq tútynushylar odaghyna bardym. Onda tóragha Asqar Mambetiyarovqa óz qyzmetimdi úsyndym, oblystyq mal ósiru sovhozdary inspeksiyasyna jauapty atqarushy bolyp ornalastym. Osy bólimning diyrektory Ospanovpen tanyspyn, onymen Torghayda 1926 jyly tanysqanmyn. Oblystyq bilim beru bólimining núsqaushysy Biykeevpen de tanyspyn, onymen osy 1937 jyly Roppovkada tanysqanmyn, onda jolym týsip barghanmyn.

Maghan Qazaqstanda últtyq kontrrevolusiyalyq Qúlymbetov basqaratyn top bar ekeni belgili. Osy topqa bizding Aqtóbe oblysynan Jamanmúrynov, Qojahmetov, Asqarov jәne basqa adamdar kiredi. Men búl úiymgha 1936 jyly audan qyzmetkeri Asqar Ahmetov arqyly kirdim. Menen ózge Asqarov arqyly Yhsan Sholanov ta kirdi.

Ózim osy úiymgha bay alashordashy Abdrahman Nauryzov, Myrzaghúl Jýndibaevty, partiyadan quylghan Aqay Qúlniyazovty (№2 ferma mengerushisi) - Kirov atyndaghy kolhozdyng basqarmasy, baydyng balasy Uassalam Ybyraevty, baydyng úrpaghy Múhamedjan Ashyqbaevty tarttym.

Osylaysha NKVD-OGPU ókilderining qoldarymem tez arada Qobdada últtyq kontrrevolusiyalyq top әshkerlendi. Naghyz alashordashy Ábdilhamid 1920 jyly óz ajalynan ólse de onyng inisi Myrzaghúl, ol tanys, ne istes bolghan bir de bir jan osy úiymnyng úzyn ajal qúryghynan qútylmady. Osy 1937 jylghy ister boyynsha, biz tanysqan qújattar negizinde tómendegidey aiypkerler anyqtaldy.

Ábdirahman  Sýiinghaliyn, Múhamedjan Ashyqbaev, Abdrahman Mendighaliyev, Toqtar Múhamediyarov, Moldash Tәnirbergenov - búl atalghandar osy Besqopa auyl sovetining №9 auyly - Janajoldan bolatyn. Myrzaghúl Jýndibaevpen qatar onymen  júmystas bolghandar - Qobda audany atkomynyng tóraghasy, hatshysy bolghandar Qópjan Berjanov pen Ghabdyghazy Jolymov, Aqtóbede oblONO inspektory Oraztay Bekeev, oblONO mengerushisi Ýmbetiyar Asqarov, Aqtóbe qalasynda múghalim Kýlbayram Qojahmetova men Aqtóbe oblysy kenesi atqaru komiyteti tóraghasy orynbasary Júmaghat Qojahmetov jәne kóptegen adamdar ústalyp, jauapqa tartylghan. Olardyng kóbi atylyp ketti, ózgesi úzaq jyl aidauda boldy.

Sibirge jol nemese №3015 is

Myrzaghúl Jýndibaevpen qatar 1937 jyldyng 10 qyrkýiekte Kirov atyndaghy kolhozdyng tóraghasy Uassalam Ybyraev tútqyndalady.

Ómirde  basynan keshkenderin әldekimge ne úrpaqtaryna orynsyz lәm-mim dep әngimelemegen ústamdy jan, ómirining songhy sәtine sheyin ózi siyaqty milliondar ne ýshin sottalghanyn týsinbey ketken.

Ol osy kolhozdy ózi qúryp S.M.Kirovtyng atyn kolhozgha súratyp alghan. Qughyn-sýrginning bir tarauy osy Kirov ólimimen baylanysty bolsa, osy tolqyn onyng esimimen atalghan kolhozdyng tóraghasynda da alyp ketti.

№3015 is bayandaytynday, Uassalam ústalghanda otbasynda 1938 jyly tughan qaryndasy Yrza, 1885 jyly tughan aghasy Baqyt Ybyraev tirkelgen. Qújatqa sensek, onymen birge 20.IX.1937 jyly Ábdirahman Nauryzov ústalghan. Onyng Esmaghambetov degen ekinshi tegi bolsa kerek, 1877 jyly tughan. Barlyq ústalghandardyng deni siyaqty bay dep jazylghan. Uassalamnyng AV№020106 tólqújaty tirkelgen. Qotantal atty №13 auylda 1906 jyly dýniyege kelgen, baydyng qyzyna ýilengen, 1928-1935 jyldary VKP (b) qatarynda  bolyp ýlgergen. Taghdyry aldyn ala anyqtalghan myndaghandar sanynda partiya qatarynda josparly týrde shettetilgendiginde kýmәn joq.

Iste jogharyda aty atalghan Ábdirahman Nauryzovqa kóp toqtalghan. Ol Guriev oblysynyng Jyl-Qosyn audanynyng №2 auylynda dýniyege kelgen, alashorda qozghalysyna belsendi aralasqan. Bestóbe bolysynyng komiytetine mýshe bolghan. Alashorda kezinde osy bolystyng praviyteli bolghan, búl 1919 jylgha jatady. Kóp jyl ótken song Uassalam esine alyp otyratynday osy Ábdrazman Nauryzov Kirov kolhozyna múghalim bolyp keledi. Kolhoz mýsheleri ash-jalanash Ábdrahmannyng otbasyna jerdi ýngilep jertóle salyp beredi. Oghan qosa qoyma mengerushisi Ashyqbaev jәne basqarma Uassalam osy otbasyna ashtan qatpasyn dep, 5 keli dәp beredi. Osy jaqsylyqtar sonynan barqarma men onyng orynbasaryna auyr qylmys bolyp taghyldy.

Jauaptaushy Isakovke týbinde Uassalam Ybyraev osy Ábdirahman Nauryzov pen ózining kolhozyndaghy sharuashylyq bólimining mengerushisi Ashyqbaev ekeui alashordashylyq úiymynyng mýsheleri bolghanyn moyyndaghan.

13 qyrkýiekte tergeushi Saylybaevqa da osyny qaytalaydy. Múnda ózining әkesi Ybyray Tumenev te bay bolghany aitylady. 10 jastaghy inisi Qaulattyn, 1938 jyly tughan Yrza Ybyraevanyn, 1895 jyly tughan aghasy Baqyttyng esimderi atalghan. Baydyng qyzyn alyp (baymen qarym-qatynas), 1935 jyly osy qylyghy ýshin partiya qújattaryn almastyru kezinde partiya qatarynan quylghandyghy aitylghan.

Tergeu qorytyndysy boyynsha Uassalam Ybyraev 10 jylgha bostandyghynan aiyrylyp, aidaugha ketti.

Uәssalamgha eki atadan qosylatyn Qobda auylynyng túrghyny Dosmúrat Tynymgereev keyipkerimizding ata-tegin tómendegidey órbitedi. Búl әngimening Uәssalamgha baylanysty tarauyn Núrjamal apamyz qaytys bolardan az-aq búryn әngimelese kerek. Sóitip, Qydyrýmbetten Bórge, onyng 4 balasynyng ekeui Baysary men Kóshenekting úrpaqtary Qobdada keninen taraghan. Olar negizinen qazirgi Qotantalda meken tepken. Biz osynyng Baysarysynan órbiymiz deydi Dosmúrat. Baysarydan Jolkeldi onan jogharyda aty atalghan bay-Týmen taraydy. Týmennen Ybyray tughan. Ybyraydan Baqyt, Uәssalam jәne Tynymgerey tuady. Endi Jylkeldining taghy bir úly Ábilden Qondybay, onan Múrat pen Dosmúrat ómirge kelgen. Týrli sebeptermen qazaqy dәstýr boyynsha Baqyt pen Uәssalamnyng tuysy Tynymgerey Dosmúratty asyrap alyp, tәrbiyelep ósirgen. Mening familiyam Tynymgerey bolghanmen Ádilhangha tuys bolyp keletinim osy sebepterden, dep ayaqtady sózin Dosmúrat.

Ásirese Aqtóbege jetkizip tergeushi jendetterding kórsetken qorlyghy Uәssalamnyng janyna qatty batty. Qatty soqqydan onyng 4 aldynghy tisteri jerge syldyrlap týsti. OGPU-dyng abaqtysynda jalghyz adam tek týregelep túratyn oryn bolghan. Al jabylatyn esikke ótkir pyshaqtar qadauly túrghan bolatyn. Osy tamúqtaghy adam sәl qimyldaugha mýmkindigi joq. Tang ata janaghy pyshaghy bar esikti ashyp qalghanda jauapker edenge súlq týsedi eken. - osynday qinaulardan keyin qanday da bolsyn qaghazdyng astyna qol qoyasyn, - dep әngimeleytin ótkendi eske alyp, Uәssalam úly Ádilhangha.

Biz, sottalghandardy Krasnoyar ólkesindegi Kanski stansiyasyna týsirip 6 qatardan kolonnagha tizip, qylmysymyzdy óteytin jerge aidaghanda, dep esine alatyn әkesi, 2-3 shaqymday jýrip qyrattan artymyzgha kóz salsam kolonnanyng sony әli stansiyadan shyghyp ýlgermegen eken.

Bizderdi Sibirde ormannan aghash tilip ony ýzdiruge qosty bir-birlep ózenge bórene tastaghanda ózenning betin jauyp ketedi eken, bizder 10 adam sol ózenning boyymen osy aghashtardyng jýzuin baqylaymyz. Artymyzda bir konvoy. Keyde jaghalaugha bir bórene keptelip qalsa, songhylary onyng ýstine shyghyp tau bolyp ýiilip qalady. Sol týpki bóreneni jyljytyp, júmysty әri qaray jýrgizu kezekpen jýrgiziledi. Endi sol eng týbindegi jalghyz bóreneni qozghap jibergende onyng ýstindegi aghashtar kózdi ashyp júmghansha ýstime qúlaytyny taghy bar. Osy qaghymda ýlgerseng tiri qalasyng jәne sening kezeging 10 kisiden keyin qoyylady. Al aghashtardyng astynda qalghan qaza tapqan adamgha bas kiyimimizdi sheship, eske alamyz da júmysty әri qaray jýrgizemiz.

Biz jýzdirgen aghashtar Dikson stansiyasyna sheyin baryp, onan әri keme nemese poezdargha tiyelinetin.

Qayda bolsa da adamdar kózqarastary, mýmkindikterine say top bolyp jýredi. Bizding de tobymyzda onshaqty adam boldy. Tútqyndardyng qolynan kelmeytini joq. Ótkir pyshaq nemese shaghyn nayza dayyndau sheberding qolymen jasalugha týkke de túrmaytyn. Búl qúraldar, әsirese qysta aygha, angha shyqqanda taptyrmaytyn dýniye. Qardyng astynda úiyqtap jatqan aidyng buy shyghyp jatqasyn onyng ornyn dәl tabatynbyz. Ol úiyqtap jatsa da, qardy arshyp, oghan jaqyndaghanda oqys qimyldap tyrnaqtarymen aua tarpidy. Onyng tyrnaqtary tiygen adam sol jerde mert bolady. Degenmen barlyghy oidan shyghyp, sol bizding top angdy soghyp alsaq, onyng eti bir qysqa týgel jetip kóktemge de qalatyn.

Osy azapty on jyldyng songhy saghatyna sheyin ótep,1947 jyly tughan ólkege kelip, Sarbúlaqta jylqyshy bolady.

Bir zúlmattyng ayaghy ekinshi zúlmattyng basy bolatyn. Osy kezde Stalin tútqyndar arasynda «jeti de segiz» dep atalyp ketken 7 tamyzdaghy jarlyghyn shygharady. Onda kimde-kim 10 jyl týrmede otyryp kelse, endi tergeusiz-aq qaytadan osynsha jylgha qayta jóneltu kerek edi.

Sóitip Uassalamnyng sonau Sibirge, Eniysey ózeni jaghasyna ekinshi sapary bastaldy.

Sibirge kelin bolghan qyz 

Uassalam Ybyraev jat jer, jat ólkede jýrgen shaghynda Aqtóbening aruymen bas qosyp, shanyraq kóterdi. Taghy da zandy saual: sonau Sibir jerine kelin bop týsken - Aqtóbening qyzy kim? Ózge mekenge tiytimdey qyzdy ne aidap bardy?..

1941 jyly әkesi ÁnetKete Sәrsen Tenilbaev Úly Otan soghysyna attanghanda Núrjamal oiyn balasy bolatyn. Túlymshaghy jelbiregen kishkentay ghana botaqandaryn qimasa da, әkesi Otan qorghaugha attanudan bas tartyp qalghan joq.

Ákening joqtyghyn bildirmegen Úmsynay esimdi sheshening meyirim shuaghyna bólenip, bir ýiding eki qyz gýldey qúlpyryp ósip kele jatqan edi. Alayda ýsh jyl ótisimen qayyrymsyz ajal qarshaday qyzdardy shesheleri Úmsynaydan aiyryp, qaraly ýide Núrjamal men Beybit jetim  qaldy. Býginde nemere, shóberelerining tәtti qylyqtaryna shýkirlik etip otyrghan Núrjamal әje basynan ótkenderin bylaysha әngimelep berdi.

- Qobda audanyna qarasty Qúmsay auyly manyndaghy Sabyndykóldi meken etkenbiz. Sol jerde Beybit ekeumiz jetimdikting ashy dәmin tatyp, ósip kele jattyq. Auyldyq kenes bizge kómek kórsetip túrdy. 1943 jyly Qobda audanynyng Áliya auylynda әkemning әkesimen birge tuysqan atam bar eken, sonyng Sarsha esimdi әieli bizdi ózi izdep kelip, óz qamqorlyghyna alghysy keletinin aitty. Alayda auyldyq kenesting mýsheleri bizdi sol shesheyimizge bergisi kelgen joq. Búrynnan auylda qyzmet atqaryp kelgen Rahima esimdi әielmen shesheyimiz jaqsy tanys eken, Rahima apa halyqty jinap, bizdi el-júrttyng aldynda sheshemizding qolyna tabys etti. Atamyz ben shesheyimizding bir úl, bir qyzy bar eken, solarmen birge bizdi qosyp, tórteumizdi bir ýiding balasynday baqty. Biraq arada bir jyl ótisimen sinlim auyryp qaza boldy. Sabyndykólde túrghanda bizdi baqqan bir jas kelinshek bolyp edi, sol sinlimning basynan úrghan bolatyn. Kýnder óte basyna jara payda bolyp, aqyry sinlimning ólimine әkelip soqty. Mening janyma osy jay qatty batty, dep Núrjamal әje oigha shomyp ketti. Bala kýninen kózine úyalap qalghan múnynyng әserinen bolar, janary bir nýktege qadalyp, betindegi әjimderi de terendey týsti.

Atamyz Tenilbaydan Sәrsen, Hasen, Qúsayyn atty ýsh úl órbigen. Osy ýsh bozdaq ta Úly Otan soghysyna attanyp birde-biri tiri oralmaghan. Endi mine әkemning aghasy Hasenning jary Sarsha ózining balalary Marjan, Saghynghaligha meni de qosyp alyp asyrap otyr. Uaqyt óte arasynda Núrjamal, Núrqandar bar, osy ýide segiz bala panalaytynbyz.

Sarsha әjeyding aqylyn alyp ósken Núrjamal jasy 13-14-ter shamasyna kelgende shesheyine qolghanat boldy. Siyr sauysady, búzau tartysady. Tipti, ýy sharuasyn da dóngeletip әketetin. Balighat jasyna jetken shaghynda boyjetkenning tenin tabuyna Sarsha sheshey ózi sebep boldy.

- Qaraghym, qyz balasyng ghoy, ózing jetim óstin. Biraq men seni óz qyzymnan kem kórmeymin. Seni baghatyn adam dep senip bir azamatqa bergeli otyrmyn, soghan adal jar bolasyn, deydi Sarsha ózi ósirgen qyzy Núrjamalgha, - jylama, búl jaydy eshkimge aitushy bolma!, dedi jәne.

Ol kezenning ibaly qyzdary sheshe sózin jerge tastamaghany belgili. Sonymen jýrek jútqan qyz ózining jarynyng qanday adam ekenin de bilmesten, sheshe sózine qarsylyq kórsetpedi. Bir jay ghana belgili - ol boyjetkendi alyp ketuge kelgen adam ózining bolashaq qaynaghasy bolatyn.

Atqa jegilgen arbada tórt adam otyr. Biri - qaynaghasy Baqyt, ekinshisi - onyng jeti jasar balasy, ýshinshisi - úzatylyp bara jatqan boyjetken jәne onyng janynda asyrap baqqan sheshesining Marjan degen qyzy bar.

Ótken kýnderin kóz aldynan oilana ótkizip otyrghan Núrjamal әje әngimesin sabaqtap ketti.

- Sonymen týni boyy jýrip, Qobda audanyna qarasty Kirov sovhozyndaghy   bir   ýige   kelip týstik. Ýide býkshendegen kempir men qaynaghamnyng qyzy bar eken. Sol ýide eki ay boyy jýrdim. Janaghy ózim kózimmen kórmegen, tanys   bolmaghan   jigitti   kýtip jýrmin.   Biraq,   nege   ol   ýide jýrgenimdi ózim de jete týsine bermeymin. Ózimning dene bitimim tolyq bolatyn. Bir kýni bir әiel maghan: «Jýkti bolghan song alatyn adam taba almay, osynda kelip otyrsyng ba?» degen súraq qoydy. Mine, osydan keyin men qatty oilandym. Shynymen de nege kelgenimdi jiti aiyra almadym, biraq әlgi sózge qatty namystandym.

Birde qyzdarmen birge sugha týsuge bardyq. Qobda ózenine shomylyp, qyzdar mәz bolyp jýr. Al men óz ýiime qashyp ketudi ghana oiladym. Sol oimen kóilegimning etegin týrip aldym da, ózennen jýzip, arghy jaghagha óttim. Birinshi saydy artta qaldyryp, ekinshi saygha jetip, qalyng qoghanyng arasyna tyghylyp qalghan bolatynmyn. Qyr sonymnan qalmay, jan-jaqtan jabyla izdep jýrgen top qyzdar meni tauyp aldy da, әlgi ýige qaytadan alyp keldi.

Mәn-jaydyng bәri keyin belgili boldy. Uassalam Sibirden Qobda audanyna qarasty Kirov auylyndaghy qaynaghamnyng ýiine aqsha jiberui tiyis eken. Eki ay boyy qaynagham sol aqshanyng jetuin kýtken eken ghoy. Sonymen, shilde, tamyz ailaryn sol ýide ótkizdim. Qyrkýiekting basynda qaynagham Baqyt aqshany aldy da, meni Sibirge alyp ketti.

Alghash ret sol kezde qaynaghammen birge poyyzgha mindim. Tamburda dalagha qyzyqtap qarap túrmyn. Ýilerding bәri jýrip ketip bara jatqan siyaqty. Jerge qarasam, jer de qozghalatyn siyaqty. Qayda bara jatqanymdy da bilmey, әiteuir artta qalyp bara jatqan shaghyn auyldargha, keng jazyq dalagha oilana kóz salyp kelemin. On kýndey jýrgen shygharmyz, әiteuir úzaq jýrip, Kanskiy beketine toqtadyq ta әri qaray taghy da mashinagha otyryp jýrip kettik.

Qaynagham ekeuimiz Uassalammen Sibir jerinde kezdestik. Shalym menen jiyrma jas ýlken eken. Qayynagham elge qaytar kezde men de elge ketemin dep jylaghanym bar. Balalyq qoy, jylaghanmen qayda barayyn, 1952 jyly Sibirde Uassalammen bas qosyp, sonda qalyp qoydym. 1953 jyly túnghysh balamyz ómirge keldi. Al eki jyldan song ekinshi balaly boldym.

Ókinishke oray Asylhanymyz sheshekpen qaytys bolyp, jat ólkede qaldy. Al elge kelgesin Jayylhan, Jenisgýl, Temirhan, Zaruhan jәne Kenjegýl esimdi perzentterimiz dýniyege keldi.

Jat ólkedegi dostasu

Sibir jerinde jalghyz qazaqtar ghana emes, týrli últ ókilderi ómir sýrip jatty. Sol jerdegi Sibirding qalyng ormanynan tang atysymen aghash kesip, ony Eniysey ózeni arqyly ózge elderge jóneltedi. Búl kezde olar birneshe kýn boyyna, tipti, bir aiday jýretin. Bizding túrghan jerimizden jeti shaqyrym qashyqtyqta belgili aqyn Ótebay Túrmanjanovtyng otbasy túrdy. Olar da Eniysey ózenining boyyna jer audarylghan eken. Balaly-shaghaly, óte qarapayym adamdar, al Ótebay ózi aqyn, ózi óte meyirimdi, balajan adam edi. Ótebay Túrmanjanovtyng KazPIY-ding birinshi professory bolghanyn, 1934-1935 jyldary Jambyl oblysynyng Sarysu audany Bayqadam auylynda aidauda bolghanyn, ghúlama ghalymnyng jay ghana orta mektepte ol jerde qazaq tili men әdebiyetinen sabaq bergenin, ÚOS jyldary ýnemi NKVD-ning asa múqiyat qadaghalauynda bolghanyn, sóitip eluinshi jyldary Uassalam siyaqty Sibirge - Krasnoyar ólkesine, Buzan poselkisine, Eniysey jaghasyna aidalghanyn biz ol kezdó bilgen de joqpyz, ózderinen estip otyrmyn. Jalpy, aidauda bolghandar sózsheng emes-ti.

Biletinim әieli Maynúr onyng artynan izdep kelip, merzimi bitkenshe birge bolghany. Qyzdary Laura, Dolores, Leyla jәne úly Erlan da әke-sheshesimen Sibirde boldy. Osylaysha, olar da mening Ádilhanymday Sibir balalary bolady ghoy. Olarmen jaqsy aralasyp túrdyq. Bizden búryn qújatyn alyp, aqtalghan song Ótebaydyng otbasy Almatygha qaytty.

Núrjamal apaydyng әngimesine qosarymyz, olarmen taghdyrlas, dәmdes bolghan Ótebay aqyn kóp jyl ótip, aidaudan oralghan song ÚQK-nyng arhiyvinde saqtalghan 1955 jylghy mamyr aiynyng 26 júldyzynda QazSSR-nyng KGB bastyghy V.Gubinge jazghan ótinishinde jan týrshigerlik azaptarmen NKVD:

«... Meni 1933 jyly aqyn Sәken Seyfullin keri tónkeristik úiymgha tartqan. Osyghan baylanysty ómirimdi saqtap, aman qalu ýshin kinәmdi adal niyetpen moynyma alamyn...» - degendi zorlap jazdyrghanyn aityp ketken edi.

Keyin Ótebay aqyn aqtalyp, býkil ataq-dәrejesi qaytarylyp, әdiletine jetti, enbekterin bastyrugha qoly jetti.

Ár jeksenbi sayyn jer audarylghandar bas qosyp túratyn edik. Búl qazaq Sibirde de qazaq. Oiyl audany Saraljynynyng tumasy Mahanov Qúlsymaq búl elge bizben birge kelgen. Ol bala kezinen din jolyna týsip, molda bolghan adam. Ólen jazudan da kenje qalmaghan, onyng bir jyr dәpteri úrpaqtarynda saqtalghan eken. Sonan bir ýzindi keltire ketkenning artyq shylyghy joq:

...On jasymda týrekshe

Kitabyn tegis jýrgizdim

Ýiretip namaz sabaghyn

Jengelerge bilgizdim

Molda bala atanyp

Kóterip kónilin kýlgizdim.

Ákem maghan din jayly basylghan myna kitappatdy satyp alyp berdi:

  1. Imam shart
  2. NAmaz qojasy. 1896 j. 16/HI – qazanda
  3. Qúdaydyng 1001 esimi. 1896 j. HI – qazanda
  4. Dúgha smaghazym. 1909 j.

O basta dinge qarsy kýresken «Qyzyl terrorgha» qúryghyna ol tym erte 1919 jyly iligip, 5 jyl týrmede otyrghan. Elge oralyp týrli sharuashylyqtar atqarady. Tipti basqarma bolyp ta júmys istegen. Degenmen, qyzyl zobalan qúryghyna 1949 jyldyng aqpanynda qayta týsip Sibirge aidalghan. Ózi aitqanday:

Jer audardy ónshen búzyq óshigip

Biri bastap biri qostap esirip.

Eki ay jattym týrmesinde Temirdin

Qanday jaghdayda bolsadaghy keshigip.

Sibirde onyng zayyby Marjan, balalary Ramazan, Baqtyghalilar birge bolghan. Sol jaqta Aghiba jәne Ajarqyz atty perzentteri dýniyege keledi.

Kete ruynyng Ánetinen bolghasyn Uәssalammen etene dos bolyp ketti. Olardyng dostyghy tipti elge oralghasyn da jalghasyp, bir-birine ýnemi qonaq bolyp ketetin. Aghibany onyng qyzy Elimira Núrjamal apaydyng otbasyna arnayy baryp mening anam edi dep bet sipap shyghypty. Dәl ertenine Núrjamal apa baqilyq bolghan eken.

Al әngimemizge qayta oralsaq Sibirde birde osynday bir jiynda Idiris, Álmúqan esimdi kisiler boldy. Jas-kishimizge qaramay, jat jerde syilasyp túrghan adamdarmen jii bas qosatynbyz. Birde osynday jiynda әlgi jasy ýlken aghalar:

- Aghayyndar, jerimiz, isher suymyz, tipti, qanymyz da ózgerip barady. Qashan bizding basymyzgha әdildik ornaydy eken? Ómirge janadan sәby kelgeli otyr, sol sәby aman-esen er jetip, eldi әdil basqaratyn han bolsyn. Esi Ádilhan qoysaq, qalay bolady? dedi. Sonymen, túnghysh balamyz dyng esimi Ádilhan boldy.

Jasy toqsangha kelgen últy týrik bir azamat ózi túrghan ýiin bizge bosatyp berdi.

- Balam, men saghan bata bergeli keldim. Qabyl alsan, - dedi maghan bir kýni әlgi aghay ýige kelip.

- Qabyl alamyn, ata, aita beriniz, - dep iltipat bildirdim.

- Mening nemerem, shóberem, tipti solardan órbigen shópshegim men nemenem de bar. Mende bәri bar. Tek, jasym toqsangha kelgende, tórimnen kórim jaqyn túrghanda ózim dalada qanghyp jýrmin. Balam, men seni jýkti dep estigen son, shapanymdy   japqaly   keldim. Sәbiying men sekildi jasy úzaq bolsyn, nemenesin kórsin, ghúmyrly bolsyn! Búl shyn niyetim, - dep rizashylyghyn bildirip, batasyn berdi. Sonan keyin ol atagha bostandyq berdi de, eline jiberildi.

Elge saghynysh 

Merzimderin ótep, birqatar azamattar elge qayta bastaghan shaqta Núrjamal әjeyding de tughan jerge degen saghynyshy ýdey týsetin. Biraq Sibir jerine túraqtap, ýirenisip qalghan otaghasy sol jerden ketkisi joqtyn. Alayda elin saghynghan ana týni boyyna kóz jasyna erik beretin. Aqyry, jazyqsyz jandar aqtalyp, qújattaryn qolgha alyp, tughan elge jetti.

Býginde jetpisting altauyna kelip qalghan Núrjamal әje ótken kýnderin kýrsinispen eske ala otyryp, balalarynyng baqytty boluyn, el tәuelsizdigining bayandy boluyn Tәnirden tilep otyrady.

Beynet týbi zeynet 

Jaratqanymyz mansayyna jazghan jetimdiktin, jalghyzdyqtyn, ashtyq pen jalanashtyqtyng ne bir qiyndyqtaryn basynan ótkizip, sonau itjekenning dәmin tatqan Núrjamal әje men sol Sibirde dýniyege kelgen túnghyshy Ádilhan búl kýnde sol adam tózgisiz taghdyr tәlkegin jenip, elge qúrmetti azamat bolyp otyr.

Ádilhan joghary oqu orynyn tәmamdap, óz mamandyghy boyynsha enbók jolyn bastasa da qalauyn kәsipkerlikten tapty. Onyng kәsipkerlik tabysy auyl sharuashylyghymen ainalysyp, keyinnen biznespen shyndap shúghyldanghan óz bilimi, tynymsyz enbegining nәtiyjesinde jetken ómirdegi túghyry.

Búl kýnderi Ádilhan ózge eki kәsipkerlermen birge «Hanshayym» meyramhanasynyng iyesi, enseli sauda ýiin salyp, oghan nemeresi Zarinanyng esimin berdi. Al sauyqtyru keshenin ekinshi nemeresi Maulenning esimimen atalady.

Ádilhan 2013 jyly asqazan obyry auruyna shaldyqty, ota jasalyp asqazan men talaqty aldyrtyp tastaugha tura keldi. Osynday auyr nauqastyng kelesi emi 5 nemese 6 ret himioterapiya qabyldau. Jyghylghangha júdyryq degendey men bir himioterapiya alyp bitire bergende Pasaevtaghy auruhananyng kardiologiya bólimine týstim. Men jýrek iyshemiyasynyng auyr týrine tap bolghan ekenmin. Endi hal mýshkildene bastady. Osy kezde әielim Nesibeli kelip, shetelge Germaniya nemese Qytaygha barsang ne bolady, dedi. Degenmen, ol tandauyn Izrailge toqtatty. Men de qarsy bolmadym. Sóitip, 2 aida qújattarymyzdy dayyndap 2013 jyldyng qazan aiynda Izrailge jol tarttyq. Ol el bizdi óte jyly qabyldady, múndaghy medisinalyq qyzmet kórsetu әlemdik dengeydegi apparatura bizding eldegiden kóp, sapaly jәne nәtiyjeli eken. Tekseristen ótu nәtiyjesinde olar damyp kele jatqan obyr nauqasynyng ýsh oshaghyn anyqtady. Men ol elde jeti himiya jәne radiasiyalyq em qabyldauyma tura keldi. Kýni-týni Nesibeli janymda bolyp, ol da mening nauqasymmen kýresti. Izraildegi erekshelik, olarda júma men senbi demalys bolyp sanalady. Búl demalys kýnderi ne dәri-dәrmek, ne em qabyldamaysyn. Organizm tynayyp qalady eken. Enbek jetisi: jeksenbi kýninen bastalady, osy ózgerister mening aurudan tez emdeluime kóp septigin tiygizdi. Jeti sayyn qannyng analiyzin tekserip, dәriger qadaghalap túrady eken. Osylaysha jeti apta emdelip, býkil organdardy teksergende mening jazylyp ketkenim aiqyndaldy. Artynan 2014 jyly 2 ret baryp, tekseruden ótkende de men obyr auruynan aiyghyp kettim.

Ómirde «Sibirlik densaulyq» degen úghym bar. Osy auyr nauqastan aiyghyp ketkenim әueli Allanyng әmiri bolsa, Sibirde tuuym da sebep shyghar, - deydi Ádilhan.

Anasy Núrjamal bolsa nemere jәne shóbere sýigen әje, olargha batasyn arnap kenje qyzy Kenjegýlmen birge túrdy.

Núrjamal apa japyraghyn jayghan bәiterektey nemereleri Quanysh, Gýlmira, Anargýl, Regina, Núrgýl, Túrsyngýl, Timur, Ádilet, Elimira jәne Damir siyaqty nemerelerining jәne on shóberesining qyzyqtaryna toya almay ketti.

Qyzy Kenjegýl men kýieu balasy Erlannyng otbasynda óz qalauymen songhy jyldaryn ótkizdi. Anany auyrghan sәtterinde demeu bolyp, em-domgha kómektesip, al aqyrghy sәt kelgende, arulap, aqjauyp songhy sapargha jóneltu sauabyna ie boldy Erlan men Kenjegýl.

... Ne degenmen Núrjamal apa el basyna tughan Nәubet kesapatyn ýnemi esten shygharghan emes, onyng jastyq shaghy sonau Sibirde, Eniysey jaghalauynda qalghanday kórinetin ...

Qosótkelding qúrmetti azamattary: sol jaqtan birinshi Uәssalam Ybyraev, Qosetov Qabidolla jәne Qalmaghambetov Ámiresh.

Balniyaz Ajniyazov

Abai.kz

1 pikir