«Atamúra» baspasynan 2019 jyly jaryq kórgen «Qazaqstan tarihy» 9(8)-synyp oqulyghyna (Avtorlary: Qabyldinov Z.E., Shaymerdenova M.J., Kurkeev E.M.) qatysty tarihshy Shamghon Músaghaliyevting pikirine 

JAUAP

www.abai.kz saytynda jariyalanghan Shamghon Músaghaliyevting «Qate oqulyqqa kim jauapty? Avtor ma, baspa ma, әlde ministrlik pe?» atty maqalasyn oqyp shyghyp, tómendegidey jauap beremiz.

Birinshiden, oqulyq baspagha jiberilmes búryn 14 oblys pen 3 qala tarih pәni múghalimderine tanystyrylym jasalyp, respublika tarihshylarynan pikirler men úsynystar jinaqtaldy. Sonymen qatar, janartylghan bilim beru mazmúny boyynsha әzirlenip jatqan oqulyqtar «Oqulyq» respublikalyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng portalynda 1 jyl kóleminde iluli túrdy. Kez kelgen tarihshy-ghalym, mektep múghalimi, ata-ana, qogham ókili oqulyqtaghy qatelikter jayly úsynystaryn sol jerde bildirip, pikirlerin aitqan bolatyn. Oqulyq avtorlary qashanda konstruktivti pikirlerdi basty nazargha alyp, kez kelgen úsynys boyynsha júmystar jýrgizip otyrdy. Maqala avtory osy uaqytta pikirin bildirse qayda qalghan?

Ekinshiden, maqala avtory oqulyqtardyng mazmúnyna shyn janashyr bolsa, birinshi kezekte baspagha nemese avtorlargha jazyp, ózining pikirin bildirgeni dúrys edi dep oilaymyz. Bitken iske synshy kóp ekendigi anyq. Shamghon Músaghaliyev «Qazaqstan tarihy» 9(8)-synyp oqulyghyn tolyq oqyp shyqqanda oqulyq avtorlarynyng «Alghy sózin» (Kirispeni) attap ótip, eskermegendigi dúrys bolmaghan. Oqulyqtyng «Alghy sózinde» «Mekteptegi tarihshy ústazdar men ata-analar tarapynan oqulyqtyng mazmúnyn odan әri jaqsartu turaly qúndy syn-pikirler men úsynystar aityluy mýmkin. Oqulyqtyng kelesi basylymynda olar mindetti týrde eskeriledi» dep taygha tanba basqanday anyq jazylghan.

Ýshinshiden, oqulyqqa pikir jazyp, basynan ayaghyna deyin qarap shyqqandardyng qatarynda XX ghasyr tarihynyng mamany, Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng ghalymy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Q.S. Aldajúmanovtyng jәne taghy basqalardyng da bar ekendigin aitqymyz keledi.

Al endi oqulyqqa qatysty jazylghan Shamghon Músaghaliyevting pikirlerine jauap:

1) «Óreskel qatelikter «HH ghasyr basyndaghy Qazaqstan» dep atalatyn taraudan bastap oryn alghan. Mәselen, 11-bette qazaqtardyng atynan joghary biylik oryndaryna petisiya joldau jayly aitylyp, múnday petisiyalar 1902-1903 jyldary joldana bastady dep kórsetilui óreskel qatelik әri avtorlardyng bilimining tayazdyghynyng aighaqtaydy...» degen pikirge:

 «Qazaqtardyng atynan joghary biylikke petisiyalar, narazylyq hattar, újymdyq hattar jazu 1905 jyldyng 18 aqpanynda bastaldy» degen maqala avtorynyng pikiri qate. Mysaly, Nauan Hazretter Resey imperiyasynyng din sayasatyna qatysty odan erterekte joghary biylik ókilderining nazaryna hattar úiymdastyrghany mәlim. 1897 jyly osynday újymdyq hattar kóbeygendikten, Dala general-gubernatory qazaqtardyng ókilderimen Omby qalasynda ýlken otyrys ta úiymdastyrghan. Sondyqtan maqala avtory búl tústa taqyrypty naqty bilmeytindigin kórsetip otyr.

2) «Oqulyqtyng 14-betinde «Mústafa Shoqay deputat bolmasa da III jәne IV Memlekettik Dumadaghy músylman fraksiyasynyng qúramyna kirip, ondaghy músylman ókilderining nazaryn qazaqtardyng bastan keshirip otyrghan auyr haline audardy» degen pikir mýldem qate» degen pikirge:

Mústafa Shoqay IV Memlekettik Dumagha deputat bolyp saylanbasa da, músylman fraksiyasy deputattarymen tyghyz baylanysta bolyp, sol jerde qazaq halqynyng auyr haline deputattardyng nazaryn audartyp otyrghandyghy turaly jazylghan. Búl tústa Shamghon Músaghaliyev mәtindi dúrys týsinbegeni bayqalady.

3) «Osy 14-bette oqulyq avtorlary Memlekettik dumanyng mýshelerining aty-jónin dúrystap ta kórsete almay oqushylar men mektep múghalimderine nemqúraylyq tanytyp, bylay dep jazady: «Zakavkazielik deputat H. Mamedov III Memlekettik Dumanyng minberinen býkil músylman fraksiyasynyng atynan sóilegen sózinde Reseyding ishki aimaghynan sharualardy Qazaqstangha jappay qonys audartudy toqtata túrugha shaqyrdy»» degen pikirge:

Deputattyng tolyq aty-jóni Haliyl-bek Gadjiy-baba ogly Has-Mamedov ekendigi ras. Mektep oqushysyna «H.Mamedov» dep qysqartyp bergendi jón kórdik. Búl jerde maqala avtorynyng jazyp otyrghan pikiri negizsiz.

4) «Oqulyqtaghy soraqylyqtyng biri «Qazaqstandaghy 1916 jylghy kóterilis» degen paragrafta aiqyn angharylyp túr. Z.E. Qabyldinov bastaghan avtorlar toby 1916 jylghy kóterilisting tarihy manyzyn 24-bette bylaysha qate qorytyndylaghan: «Qazaqtardyng kóteriliske jappay qatysuy әskery tәjiriybe jinaqtap, keyin Alash әskerin qúru men 1918-1920 jyldardaghy bolisheviktermen qarsylasuynda paydagha asty»» degen pikirge:

1916 jylghy últ-azattyq kóteriliske shyqqan qazaqtardyng keybir bóligi jinaqtalghan tәjirbiyening arqasynda Alash polkterine mýshe bolghandyghy anyq. 1919-20 jyldardaghy amnistiya kezinde Alash ókilderi bolishevikter jaghyna shyghugha mәjbýr bolghandyghyn maqala avtory bilui kerek edi.

5) «Avtorlar jalghan mәlimetterdi oqulyqqa tyqpalauda aldyna jan salmaydy ma dep qalasyn! Búlay demeske amal joq! Óitkeni, oqulyqtyng 28-betinde «Ólkede Uaqytsha ókimetting organdaryn qúru» degen tarmaqshada avtorlar ótirikti shylqityp, «Jetisuda – Múhamedjan Tynyshbaev, Týrkistan ólkesinde – Mústafa Shoqay Uaqytsha ýkimetting komissary boldy» dep kórsetipti.

Avtorlar eshqashan Múhamedjan Tynyshbaevtyng Jetisu oblysynyng komissary bolmaghanyn, Mústafa Shoqaydyng Týrkistan ólkesi komissary qyzmetine qol jetkize almaghanyn eskermey oqushylar men múghalimderdi shatastyrugha jol bastaghan» degen pikirge:

Oqulyqtyng 28-betindegi «Ólkedegi Uaqytsha ókimet organdaryn qúru» tarmaqshasyna qatysty: Bes tomdyq «Qazaqstan tarihynyn» 4-tomynyng 91-betinde «Sәl keyinirek M.Tynyshbaev, odan song Mústafa Shoqay Uaqytsha ýkimetting Týrkistan komiytetining qúramyna engizildi» dep kórsetilgen. Búl mәtindegi «M. Tynyshbaev pen Mústafa Shoqaydy Uaqytsha ýkimetting Týrkistan komiytetining komissarlary boldy» degendi «Uaqytsha ýkimetting Týrkistan komiytetining qúramynda boldy» dep kórsetken dúrys bolar. Sonday-aq «Postanovlenie Semiyrechenskogo oblastnogo kirgizskogo komiyteta o vyrajeniy doveriya byvshemu zaveduishemu rozysknym punktom v Vernom y Semiyrechenskoy oblasty rotmistru V.F. Jeleznyakovu» dep kórsetilgen arhivtik qújatta «A kopiy sego Postanovleniya poslati dlya svedeniya Komissaram Vremennogo Praviytelistva g. Shkapskomu y Tynyshpaevu, a takje rotmistru Vladimiru Fedorovichu Jeleznyakovu» degen derek kezigedi (SGA RK. F.797. Op.1. D.50. L.79).

6) «Oqulyqtyng 30-betindegi «Orynborda 1917 jyldyng sәuirinde ólkening barlyq aimaghynan delegattar qatysqan qazaq sezi ótti. Onyng júmysynyng barysynda qazaq qoghamynyng asa manyzdy mәselelerin sheshetin oblystyq qazaq komiytetteri qúryldy» delingen pikir týbirimen qate.

1917 jyly sәuirde Orynbor qalasynda ótken sezd qazaq sezi dep emes, Torghay oblysy qazaqtarynyng sezi dep atalady. Búl sezde qazaq komiytetteri qúrylmaghan. Oblystyq qazaq komiytetteri búl sezge deyin qúrylyp, kerisinshe, olar Aqmola, Jetisu, Semey jәne Oral oblystaryndaghy qazaq sezderin ótkizudi úiymdastyrdy. Búl mәseleni Mәmbet Qoygeldiyev jogharyda atalghan enbegining 214-237-betterinde naqtyly taldap kórsetken ghoy. Osyny eskermey avtorlar ýstirt pikir bildirip, ózderinshe oqulyqqa «janalyq» engizgen» degen pikirine:

1917 jyly sәuir aiynda ótken Torghay oblystyq qazaq sezi Oblystyq qazaq sezderin bastap bergen alghashqy sezd boldy. Sondyqtan da búl sezge tek Torghay oblysynan emes, Oral, Aqmola, Semey, Syrdariya, Bókey Ordasy men Orynbor guberniyasy, sonday-aq Qazan, Ufa, Tashkent qalalarynan delegattar qatysqany mәlim. Sezge qatysushy tilshi Imam Álimbekov «qazaqtyng orys qol astyna kirgennen beri zor qalypta qúrylghan túnghysh sezi» degen bagha beredi. Búl sezding sheshimine sәikes bolystyq, auyldyq-azamattyq komiytetter úiymdastyru ýshin Aqtóbe uezine 9 adamnan, Yrghyz uezine 9 adamnan, Qostanay uezine 12 adamnan, Torghay uezine 6 adamnan túratyn komissiyalar qúryldy. Búl komissiyalar bolystyq komiytetterdi úiymdastyrugha jan-jaqty kómek kórsetip, saylaudyng dúrys ótuin baqylaugha aldy.  Aqtóbe uezine  S. Dosjanov,  I. Ermúratov,

J. Kenjebaev, E. Ótemisov jәne t.b. qúralghan komissiya kelip, 3 mausymgha deyin 14 bolysta bolystyq komiytet, 3 auyldyq komiytetting qúryluynyng basy-qasynda boldy (https://e-history.kz).

7) «Óreskel qatelikting biri oqulyqtyng 35-betinde kózge úryp túr. Avtorlar «1917  jyldyng jazynda (21-26 shilde aralyghynda), Orynborda ótken birinshi jalpyqazaq sezi  últtyq sayasy «Alash» partiyasynyng qúrylghanyn jariyalady» dep jazyp, qate, jalghan mәlimet beredi.

Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Z.E. Qabyldinov bastaghan avtorlar toby osy uaqytqa deyin birinshi jalpyqazaq sezinde qazaq sayasy partiyasyn qúru jóninde sheshim ghana qabyldaghanyn, al «Alash» partiyasyn qúru 1917 jyldyng qazan aiynda ghana jýzege asqanyn bilmeydi me, әlde qasaqana oqushylardy janylystyrudy kózdegen be!?» degen pikirine:

1917 jyly 21-26 shilde aralyghynda Orynbor qalasynda bolyp ótken Birinshi jalpyqazaq sezi týpki negizde «Alash» últtyq sayasy partiyasyn qúrugha sebepshi bolghandyghy anyq. Búl jóninde «Qazaqstan tarihy» Bes tomdyqtyng 4-tomynyng 103-betinde «I Býkilqazaq sezi negizinen «Alash» últtyq sayasy partiyasynyng kýshimen ótkizildi» dey kele, «Onyng sheshiminde bylay delindi: «Qazaq sayasy partiyasyn qúru qajettiligin moyynday otyryp, ...», yaghny «Alash» partiyasynyng qúryluyna I Býkilqazaq sezi negiz bolghan dep aitugha bolady.

8) «38-bette oqulyq avtorlarynyn «Alash avtonomiyasynyng basshylaryna Kenes ókimeti senimsizdikpen qarady» degen pikirining ózinde qatelik, faktini búrmalaushylyq bayqalyp túr. Avtorlar 1917 jyldyng jeltoqsan aiynda ótken ekinshi jalpyqazaq sezinde Alash avtonomiyasyn jariyalaudy keyinge qaldyrylyp, sol kýii ony jariyalau jýzege aspay qalghanyn eskermeydi. Sondyqtan avtorlar Alash avtonomiyasy emes, «Alashorda ýkimeti basshylaryna Kenes ókimeti senimsizdikpen qarady» dep jazuy kerek edi» degen pikirge:

«Alash avtonomiyasy», «Alash ýkimeti» sóz tirkesteri bir-birine jaqyn. Al 1917 jyly qarasha aiynda Alash partiyasynyng baghdarlamasyn jariyalaghanda qazaqtar Reseyding qúramyna avtonomiya retinde kiretindigin aita ketetininen maqala avtory habardar boluy tiyis edi. Maqala avtorynyng ózi halyqty shatastyryp otyr.

9) «Oqulyqtyng 46-betinde M. Dulatúly «Oyan, qazaq!» atty kitaby jayynda aita kelip, «Ol qazaq dalasynda jappay meshitter men medreseler ashudy, jastargha islam ruhynda tәrbie berudi jaqtady» dep pikir bildiru shyndyqqa mýldem sәikes kelmeydi. M. Dulatúly «Oyan, qazaqta» qazaq dalasynda jappay meshit ashyndar dep aitqan emes. Múny avtorlardyng qiyaldan shygharghan, ózderinshe ashqan «janalyghy» dep qabyldau kerek» degen pikirge:

Maqala avtory M. Dulatúlynyng «Oyan, qazaq!» atty shygharmasyn oqyghan bolsa,

               «...Kózindi ash, oyan, qazaq, kóter basty,

               Ótkizbey qaranghyda beker jasty.

               Jer ketti, din nasharlap, hal haram bop,

               Qazaghym, endi jatu jaramas-ty...»  –

degen joldarda dinning nasharlap, halding haram bolghany Mirjaqyp Dulatúlynyng janyna batatynyn anyq bayqaytyn edi. Maqala avtoryna Mirjaqyp Dulatúlynyng shygharmasymen tanysyp shyghynyz degimiz keledi.

10) «60-bette «1918 jyly 25 mamyrdaghy Chehoslovak korpusy býligining ýlken әseri boldy. Búl is jýzinde Azamat soghysynyng bastaluyn bildirdi» dep jalghan mәlimet berilgen. Olar osylaysha songhy kezge deyin oqulyqtar men oqu qúraldarynda Azamat soghysy 1918 jyldyng 23 aqpanda bastaldy degen pikirdi teriske shygharady. «Vikiypediyanyn» ózinde «Azamat soghysy 1918 jyly 23 aqpanda bastaldy dep esepteledi, biraq ol 1918 jylgha deyin-aq bastalyp ketip edi» dep jazylghan. Endi, ne Z.E. Qabyldinovting oqulyghyndaghy qate mәlimetke senip, Azamat soghysy 1918 jyly 25 mamyrda bastalghan dep aitamyz ba!?» degen pikirge:

Ózderining tarihy otanyna qaytyp bara jatqan Chehoslovak korpusynyng bolishevikterge qarsy býlik kótergeni Azamat soghysynyng shyghysta jandana týsuine sebep bolghany ras. Búny Bes tomdyq «Qazaqstan tarihynyn» 4-tomynyng 146-betindegi «Azamat soghysynyng etek aluyna Birinshi dýniyejýzilik soghys jyldarynda tútqyngha týsken Avstriya-Vengriya armiyasynyng soldattarynan qúrylghan Chehoslovak korpusy býligining ýlken manyzy boldy» degenmen dәleldeuge bolady.

11) «Oqulyqtyng 60-61-betterindegi «Ombydaghy Uaqytsha Sibirlik ýkimet» dep atalatyn tarmaqshadaghy qatelikter oqushylardy janylystyryp, olardy topastyqqa iytermeleydi. Avtorlar Uaqytsha Sibir ýkimetining ne ekenin bilmey auyzdaryna kelgenin jazghan. Avtorlardyng «Ombyda admiral Kolchak basqarghan Uaqytsha Sibirlik ýkimet qúryldy» deuining ózi qate. Óitkeni, Uaqytsha Sibir ýkimetin Kolchak qúrghan joq! Ol ýkimet Kolchakqa deyin 1918 jyly 28 qantarda qúrylghan. Kolchak Uaqytsha Sibir ýkimetin qúrushy emes, ony joyghan adam! Kolchak Uaqytsha Sibir ýkimetin Býkilreseylik Uaqytsha ýkimet qúramyna kýshtep qosyp, ózin jogharghy biyleushi dep jariyalaghan joq pa!? Osyghan baylanysty 1918 jyldyng 3 qarashasynan bastap Uaqytsha Sibir ýkimeti tarih sahnasynan ketken joq pa!? Avtorlar osyny nege eskermeydi!? Oqulyqty nege ghylymy kitaptar oqyp baryp jazbaydy!? Eng qúryghanda «Vikiypediyagha» nege qaramaydy!?» degen pikirge:

Oqulyqtyng 60-61-betterindegi «Ombydaghy admiral Kolchak basqarghan Uaqytsha Sibirlik ýkimet qúryldy» degen derek Bes tomdyq «Qazaqstan tarihynyn» 4-tomynda 148-bette solay dep kórsetilgen. Osy tústa Shamghon Músaghaliyev taghy da «Vikiypediyagha» jýginuge shaqyrady, onyng ghylymilyq dәrejesin ózi de týsinbeytin sekildi. Oqulyq әzirleu barysynda ghylymilyq basty nazarda bolatyndyghyn, ghalamtordaghy derekkózderdi key kezderde ghylymy túrghyda silteme retinde alugha bolmaytyndyghyn eskertemiz, al Shamghon Músaghaliyev ózi kórsetken derekkózderine jýginuding qate ekendigin nazargha da almaydy.

12) «Oqulyqtaghy «Alashorda ýkimetining qyzmeti» degen tarmaqshada soraqylyqtan da asyp týsetin qatelik jiberilgen. 65-bette avtorlar «1917 jyly jeltoqsanda Orynborda «Alash» partiyasynyng Ekinshi jalpyqazaq sezi ótti» dep әbestikkke barghan. Ekinshi jalpyqazaq sezi eshqashan da «Alash» partiyasynyng sezi bolmaghanyn avtorlar qaperge almay, ony «Alash» partiyasynyng sezi dep kórsetken. Avtorlar, osylaysha ózderin oqulyqqa tamasha bir «janalyq» engizdik dep sanay ma!? Ua, halayyq! Búl, ne degen «janalyq»?» degen pikirge:

Oqulyqtyng 65-betindegi «1917 jyly jeltoqsanda Orynborda «Alash» partiyasynyng Ekinshi jalpyqazaq sezi ótti» degen derekti taghy da Bes tomdyq «Qazaqstan tarihynyn» 4-tomynyng 124-betinde (3-abzasta) «...Alash partiyasynyng basshylyghy II Býkilqazaq sezin shaqyrudy úighardy» degen sóileminen kóre alamyz.

...Songhy uaqytta osynday tәsilderdi qolgha alyp, býrkenshik atpen týrli sayttarda, әleumettik jelilerde syny pikirler qaldyrushy kýshter payda boldy. Osynday pikir jazushylar bir ortalyqtan shyghyp, olargha syrtqy kýshter әser etetin sekildi.

Syn avtory «óreskel qatelikter», «bastaryn auyrtpaydy», «Tarihy kitap oqyghan ba ózi?», «oqulyqtaghy soraqylyq», «ótirikti shylqityp», «qiyaldan shygharghan», «auyzdaryna kelgenderin», «Bilim jәne ghylym ministrligi yqylas tanytpauda» jәne t.b. sózderi – janashyrlyqpen emes, keketu-múqatu maqsatynda, oqulyqty týzeu ýshin emes, avtorlardy ayaqtan shalu maqsatynda aitylghan tirkester.

Eger de, maqala avtory óz atynan jazyp otyrghan bolsa, ashyq kezdesuge shaqyramyn jәne negizsiz taghylghan aiyptaulargha sol jerde jauap beruge dayynmyn. Avtorgha bolashaq úrpaqty tәrbiyeleudegi ústazdyq qyzmeti ýshin alghys aita otyryp, kez kelgen uaqytta ashyq alanda konstruktivti pikir almasugha әzir ekendigimdi taghy da eskertemin.

Tarihshy Shamghon Músaghaliyevting pikirlerine jauap bergen

t.gh.d., professor Z.E. Qabyldinov.

Esterinizge sala keteyik, Abai.kz aqparattyq portalynda 12 qarasha kýni tarihshy, ústaz Shamghon Músaghaliyevting «Qate oqulyqqa kim jauapty? Avtor ma, baspa ma, әlde ministrlik pe?» atty maqalasy jariya bolghan. Onda «Atamúra» baspasynan 2019 jyly jaryq kórgen «Qazaqstan tarihy» 9(8)-synyp oqulyghyna (Avtorlary: Qabyldinov Z.E., Shaymerdenova M.J., Kurkeev E.M.) qatysty syniypikir aitylghan.

Býgin redaksiyamyzdyng elektrondy poshtasyna oqulyq avtorlarynyng biri, t.gh.d., professor Z.E. Qabyldinov myrzanyng jauaby kelip týsti.

Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly.

Abai.kz