Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3183 0 pikir 19 Tamyz, 2011 saghat 06:34

Aqtan Tókish. Mәngýrt

Men olargha mindetti týrde mәngýrt jayly әngimeni aityp beremin. Búl anyz ghasyrlar boyy úrpaqtan-úrpaqqa kóship keledi. Adam balasy ýshin eng qauipti, eng qorqynyshty osy bir qúbylysty әrbir jana úrpaq bilsin dep talmay aitylyp kele jatqan anyz. Árbir beybit mal baqqan adam  Dalada jauynger boluy tiyis dep týsindirmekpin. Kóship-qonyp jýrgende olar óz jayylymdaryn dúshpandardyng alyp qoyghanyn kórui mýmkin. Nemese dúshpandary kenetten shabuyl jasap, shayqasqa aralasyp ketui jii bolyp túrady. Onday kezde qariyalar men ana-balalardy Dalagha jiberip, ózderi dúshpan aidap ketken maldy qaytarugha attanady.

Mәngýrt jayly anyzda osynday bir shabuyl kezinde bolghan oqighagha qúrylghan.

Men olargha mindetti týrde mәngýrt jayly әngimeni aityp beremin. Búl anyz ghasyrlar boyy úrpaqtan-úrpaqqa kóship keledi. Adam balasy ýshin eng qauipti, eng qorqynyshty osy bir qúbylysty әrbir jana úrpaq bilsin dep talmay aitylyp kele jatqan anyz. Árbir beybit mal baqqan adam  Dalada jauynger boluy tiyis dep týsindirmekpin. Kóship-qonyp jýrgende olar óz jayylymdaryn dúshpandardyng alyp qoyghanyn kórui mýmkin. Nemese dúshpandary kenetten shabuyl jasap, shayqasqa aralasyp ketui jii bolyp túrady. Onday kezde qariyalar men ana-balalardy Dalagha jiberip, ózderi dúshpan aidap ketken maldy qaytarugha attanady.

Mәngýrt jayly anyzda osynday bir shabuyl kezinde bolghan oqighagha qúrylghan.

Jongharlar Dalada aty shyqqan jas batyrdy qolgha týsiredi. Jongharlar ýshin búl keremet olja edi. Jas batyrgha jonghardyng qyzyn berip ózderining batyry etuge, onyng batyrlyq ónerin, әskery sheberligin ýirenip óz әskerlerin dayyndaugha bolady. Jongharlar ózderining jas qazaq batyryn tútqyngha alghanyn erekshe maqtanysh tútyp, býkil dalagha jariya etedi. Biraq, qazaq batyry jongharlargha kónbeydi, elin ansay berdi, birneshe ret qashudyng amalyn jasady. Sol ýshin ony talay ret azaptap, úryp, ash ústap, aghashqa baylap kóndirmek boldy, biraq ol qashu әreketin qoymady. Eki jyldan song jongharlar jas batyrdyng kýshin malshy retinde paydalanbaq boldy. Ol ýshin onyng erkin syndyryp, eline, qazaq dalasyna degen ansauyn úmyttyruy tiyis bolatyn. Jazdyng qaynaghan bir ystyq kýnderinde jongharlar jas batyrdy shól dalagha alyp baryp, shashyn ústaramen tyqyrlap,  basyna maldyng jana soyylghan terisin tanyp baylap, moynyna qamyt salyp dalagha jalghyz qaldyryp ketedi. Qaynaghan ystyq kýnde basyndaghy terisi keuip, jigitting basyn qysa bastaydy. Qolymen basyndaghy terini alyp tastaugha moynyndaghy qamyt múrsha bermeydi. Jaqyn jerde ózen nemese tau joq, sugha batyp nemese tastan qúlap óluge de mýmkindik joq. Jol alys, ayaghy qúrsau. Kýni boyy shól azaby qysty, týnde basyndaghy terining qylshyqtary basyna kirip qyshytyp úiyqtatpady, esinen tandyrdy. Jigit azaptan úly bastady. Ol Tәnirine syiynyp «jongharlar kelip óltirse eken» dep jalbaryndy. Bir kýnnen keyin teri әbden keuip jigitting basyna temir telpek bolyp jabysyp qaldy. Osynday jan tózbeytin azapty jaghdayda eki kýn ótti. Basyndaghy qayta óse bastaghan shashy qatyp qalghan kón teriden óte almay, myndaghan shash iyneleri onyng bas terisine qadaldy. Besinshi kýni shól dalada susyraghan jigit esinen tanyp qúlap jatty. Osydan keyin jongharlar oghan kýnine eki ret auzyna su tamyzatyn boldy. Jan tózbeytin bastyng auruy azaya bastady. Jigit tek qana su ishuden basqany oilamady, basqa oilar joghaldy. Su әkep bergen adam oghan qúdayday bolyp kórindi. Ýsh aptadan song jongharlar jigitti qostaryna alyp keldi. Biraq búrynghy tәkappar, er jigit joq, qojayynyna qarsy kelmeytin ýnsiz qúl. Balalar ony mazaq qyldy, keshe ghana onyng qasyna jatudy armandaghan qyzdar jiyirkenip teris ainaldy. Talay soghysty, talay batyrdyng erligin kórgender ýnsiz, qor bolghan, qorqaq minezdi ezge ainalghan bisharany kórip óz istegenderine ózderi úyaldy. Birte birte oghan da ýirendi. Kezinde batyr bolghan tútqyn qazaqty bәri úmytty, endi olardyng aldarynda kóz janary solghan, kәupek dәuqara jýrdi. Mәngýrtting bir qasiyeti - ne tamaq berseng de jey beredi, júmysqa tózimdi, bala siyaqty tilalghysh, eng jaqsy minezi  -  eshqayda ketuge tyryspaydy, eshteneni oilamady, ótkenin, kim bolghanyn bilmeydi. Kýnderding bir kýninde jongharlardyng mәngýrt túratyn qosynda qolyna tayaq ústaghan, qaljyraghan, qartayghan bir shal payda boldy. Shal jas jigitterding betine qarap bireudi izdegendey jýretin. Shal sóilemegendikten ony mylqau dep oilaghan. Kelesi kýni shal saparyn jalghastyryp jolgha shyqpaq bolghan kezinde mal sonynda ketip bara jatqan jigitti kórdi. Onyng izdegen adamy osy jigit edi. Jigit  shaldyng nemeresi edi. Biraq, basqa adam. Nemeresine úqsamaydy. Kózi solghyn, eki iyghy salbyraghan, ýnsiz súlba. Basyndaghy kón telpegin ústaghan mәngýrt shaldyng qasynan ýndemey óte shyqty. Selk ete qalghan shal jigitpen sóileskisi kelgen. Jongharlar shaldyng kim ekenin sol kezde týsine qoyyp, ony jazalamaqshy bolady. Áueli búghan  mәngýrtting tarihyn aityp beredi. Shaldy mazaqtap: - Mynau kezinde qazaqtyng namysty batyr jigiti edi. Mine, kórding be, bizdegi týrin - dep qarqyldap kýlisti. Shaldyng qatuly jýzi selt etken joq, tek qana sýiegi yrsighan taramys sausaqtarymen qolyndaghy tayaghyn qysa berdi. Ángimeni tolyq tyndap bolghan aqsaqal búl jerden ketedi. Biraq alysqa barmay, jongharlar qosynynyng qasyna tyghylyp jatady. Osylay kýn ótedi, kesh týsedi.

Osydan ýsh jyl búryn aqsaqal әielder men balalardy ertip dalagha ketip, úly men ýlken nemeresi auyldyng basqa jigitterimen birge jongharlar aidap ketken maldy qaytarugha shauyp ketedi. Malyn qaytarady, biraq nemeresi jau qolyna týsip, ony baylap alyp ketipti. Nemeresin ailar kýtken atasy jolgha dayyndalady. Eger nemeresi ólgen bolsa ata-baba jolymen jerleu kerek. Osy boryshty qaytsem de oryndaugha tiyispin dep bekingen aqsaqal ýsh jyl boyy nemeresin izdep jýrdi. Endi ol nemeresining aman-sau, tiri ekenine kózi jetti.  Múnday azapty tek jabayy basqynshylar ghana oilap tabady. Jongharlardyng aituynsha, adamnyng jadyn jongdy olargha qytaylar ýiretse kerek. Qazaqtar ghasyrlar boyy ata-babasyn, týpki tamyryn erekshe әspettegen halyq. Qazaqtar adamnyng jadyn qúrtyp aman qaldyrghansha ony óltirgen dúrys dep sanaydy. Qazaqtyng әrbir balasy ózining jeti atasyn biledi, ata-babalarynyng ómir tarihyn, úly qazaq batyrlarynyng aty-jónin, úly shayqastardy biledi. Sol sebepten de er azamattar artymdaghy úrpaghyma jaman atym qalmasyn dep abyroyy men namysyn joghary ústap ómir sýredi. Qazaq ýshin jady - erekshe nәrse. Qazaqtyng jady  -  qazaqtyng bilimi. Bilgeni әkeden balagha, atadan nemerege berilip túrady. Ru tarihy, әdet, salt-dәstýr, kóshi-qon joldary, jaylauy men qystauy, su ishetin qúdyghy, shejiresi men jylnamasy, tabighattyn  «tilin» oqu, ony paydalana bilu, әskery strategiya, basqa rulardyng qystauy, túrmystyq qúrylymy, ru ishindegi satyly qarym-qatynas  -   osynyng bәrin jady arqyly saqtap, kóshpeli halyqtyng ómir  әlemin jady arqyly suretke salyp qaldyrdy. Jady joq qazaq  -  súm qazaq. Endi onyng nemeresining jady joq yaghni, ol adam emes, qúr sýlde. Nege qoly men ayaghyn shauyp tastamady, eng bolmaghanda adam bolyp qalar edi. Nege óltire salmady?! Qorqaq adam dúshpanyn syndyra almasa, onyng jadyn joyady. Jady joyylghan adam  -  ólgen adam. Sening ony óltirgenin, onyng jadyn joyghannan góri әdiletti, әri adamgershilik bolar edi! Dúshpanyng sening jadyna tiyispey, onyng otanyna degen mahabbatyn, óz halqyna degen  adaldyghyn  ózinde qaldyrghany  -   dúshpanyn syilaghany, onyng ruhy men quatyna qúrmeti. Shaldyng kózinen jas parlap aqty, biraq baysaldylyghyn joghaltpady. Shaldyng sapary ayaqtalyp keledi. Endi jongharlardyng әngimesining ras, ótirigin tekseru ghana qaldy. Tang qylang bere bastaghan kezde aqsaqal aghash týbinde úiyqtap jatqan mәngýrt nemeresine keldi. Bala kezinde nemeresine aitatyn: «Janym menin, kózim menin, botam» dep ainalyp tolghana bastady. Mәngýrt kózin ashyp shaldan shoshynghan keyip tanytty. Ong qolymen basyn ústap, sol qolymen nayzasyn qarmalay bastady. Shal ainalghan sózderin taghy qaytalap aitty. Bir kezde mәngýrt atasyna qolyn sermey bergende shal kóz ilespes jyldamdyqpen pyshaqty nemeresining jýregine kirgizdi...

Tanerteng mәngýrtke tamaq әkelgen әiel, onyng ólip jatqanyn habarlady. Jongharlar batysqa qarap edi, alys kókjiyekte býkireygen shaldyng úzap bara jatqanyn kórdi. Jongharlar ashulanghanyn da, sasqandyqtaryn da bildire almady. Shaldyng artynan qughyn da jibermedi. Kimge kerek, qauqarsyz qayyrshy shal....

«Mәngýrtstan» romanynan ýzindi

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5452