- Jas aqyn-jazushylarmen sóilese qalsaq, agha buyn ókilderi bizding shygharmalarymyzdy oqymaydy, pikir aitpaydy dep renjip jatady. Inilerinizding ólenderin oqyp jýrsiz be?

- Jaqynda Qúralay Omardyng «Aq qar» atty kitabyn oqyp shyqtym. Únady. Jinaghynda tútastyq bar. Býkil ólenin ózin jylatyp, múngha qaldyryp ketken adamgha arnapty. Qúralay qúpiyasyn eshkimge aitpaytyn qazaq qyzynyng mentaliytetin ysyryp qoyyp, sezimin júrtqa jariyalapty. Búl orystyng - Anna Ahmatova, Marina Svetaevalarynyng ýlgisi. Bizde búl ýrdis Fariza apayda bar. Búdan keyde saq bolu kerek. Poeziyanyng dingegi múng bolghany jaqsy. Biraq múng kóz jasyna ainalyp ketse bolmaydy.

- Qúralaygha jylanqylyqtan arylu kerek demeksiz be sonda?

- IYә, jylanqylyqtan, kýige-lektikten arylu kerek. Meni kýzdi, aidy kóp aitasyng dep synaushylar kóp. Jaqynda Arman Áubәkir degen jigit: ««Ay núry alaqanymda» jinaghynyzda aidy 117 ret qoldanypsyz», - deydi. Dúrys bayqaghan. Ár aqynnyng ózining stihiyasy bolady. Qúralay múndy kóp aitady eken. Bir bayqaghanym, ol adam jany men tabighatty ýndestire biledi. Búl - aqyngha kerek qasiyet. «Qonyr», «Amansyng ba, qalay, - dep, - kónil-kýiin?» ólenderi qatty únady. Sosyn Serikbolsyn degen jigitting biyl jaryq kórgen kitabyn oqydym.

- Aytyp otyrghanynyz Serikbol Hasan ba?

- Jas aqyn-jazushylarmen sóilese qalsaq, agha buyn ókilderi bizding shygharmalarymyzdy oqymaydy, pikir aitpaydy dep renjip jatady. Inilerinizding ólenderin oqyp jýrsiz be?

- Jaqynda Qúralay Omardyng «Aq qar» atty kitabyn oqyp shyqtym. Únady. Jinaghynda tútastyq bar. Býkil ólenin ózin jylatyp, múngha qaldyryp ketken adamgha arnapty. Qúralay qúpiyasyn eshkimge aitpaytyn qazaq qyzynyng mentaliytetin ysyryp qoyyp, sezimin júrtqa jariyalapty. Búl orystyng - Anna Ahmatova, Marina Svetaevalarynyng ýlgisi. Bizde búl ýrdis Fariza apayda bar. Búdan keyde saq bolu kerek. Poeziyanyng dingegi múng bolghany jaqsy. Biraq múng kóz jasyna ainalyp ketse bolmaydy.

- Qúralaygha jylanqylyqtan arylu kerek demeksiz be sonda?

- IYә, jylanqylyqtan, kýige-lektikten arylu kerek. Meni kýzdi, aidy kóp aitasyng dep synaushylar kóp. Jaqynda Arman Áubәkir degen jigit: ««Ay núry alaqanymda» jinaghynyzda aidy 117 ret qoldanypsyz», - deydi. Dúrys bayqaghan. Ár aqynnyng ózining stihiyasy bolady. Qúralay múndy kóp aitady eken. Bir bayqaghanym, ol adam jany men tabighatty ýndestire biledi. Búl - aqyngha kerek qasiyet. «Qonyr», «Amansyng ba, qalay, - dep, - kónil-kýiin?» ólenderi qatty únady. Sosyn Serikbolsyn degen jigitting biyl jaryq kórgen kitabyn oqydym.

- Aytyp otyrghanynyz Serikbol Hasan ba?

- Á, iyә. Serikbol óleng tehnikasyna óte saldyr-salaq qaraydy eken. Úiqasqa, buyn, yrghaqqa mәn bermeydi. «On segizdi artyma qaldyrdym da» degen óleni bar. Shalajansar úiqaspen jazghan. «Jalghyz jýrek jaraly» óleninde: «Mylqau migha amal bar ma, Aytqanyna kónedi, Jýrek qylghan qadamdargha, Bas shúlghidy ýnemi» - dep jazady. Úiqasy - óte әlsiz. Qadamdargha dep aitylmaydy, qadam deymiz. Jýrek qylghan qadamdargha degeni - orasholaq. Qylghan - auyzeki tildegi sóz. Ony aparyp, poeziyada qoldanady. Poeziya, súlu sóz, kórkemdik emes pe? «Seni izdedim» degen óleninde de úiqas joq, prozanyng elementi basym. «Qazaqtyq», «Maymyl emen» de - taza prozaizm. Onyng ýstine publisistikalyq maqalagha ózek bolatyn taqyrypty óleng etken.

- Agha, Serikboldyng jinaghyn men de oqygham. Kitabynyng bir bólimi tútas imany ólender. Ol ólenderin imany әdebiyettin, illahy әdebiyetting ýlgisi deuge bola ma?

- Kitabyn Qúrandaghy «Kәusar» sýresimen atapty. Serikboldyng niyeti dúrys. Biraq sol niyetting oryndaluy nashar. Diny ólenderinde din taqyrybyna jalang barady. «Payghambar» degen óleng jazypty. Kórkemdik joq, bayandaugha qúrylghan. «Ayuan» degen ballada jazghan. Al kótergen mәselesi satiranyng obiektisi. Balladanyng sony jalang ritorika men didaktikagha qúrylghan. Jinaq - ala-qúla. Sәtti joldar, shumaqtar kezdesip qalady. Biraq tútas shygharmashylyq mýmkindigi әlsiz.

-Tili jútang deginiz kelip otyr ma?

- IYә, kórkemdik dәrejesi әlsiz. Serikbolgha sóz paydalanudaghy poetikalyq mәdeniyetti mengeru kerek. Obrazdy oilau jýiesinde teneu, úqsatu, beyneleu degender qara dýrsin. Al Qúralayda óleng kórkemdigi kýshti.

- Serikboldyng kemshiligin aityp jatyrsyz. Qansha degenmen jas aqyn ghoy. Jetistigi de bar shyghar...

- Álbette. «Bәri de ózgergen», «Basqasha bolady...» degen ólenderi tamasha. Múnda aqynnyng әdemi syr ashuy bar. Adamdy syrlasugha shaqyrady. Serikbol - aqyndyq mýmkindigi bar jigit. Biraq ólenge shyndap kirispegen siyaqty. Atýsti qaraytyn boluy kerek. Prozaizm basymdau.

- Dúrys eken. Taghy kimderdi oqyp jýrsiz?

- Jaqynda Arshyn Núrbaqyt degen jigitting «Ayqasqa» degen jinaghy qolyma kezdeysoq týsti. Kitabyn ashyp, alghashqy óleninen-aq qarnym ashty. Jaqsy óleni bar shyghar degen ýmitpen jinaqty týgel oqyp shyqtym. Shynymdy aitsam, Arshynnan ýlken aqyn shyqpaydy. Poetikalyq quatynyng qanshalyqty ekenin bilip, prozagha ne jurnalistikagha auysyp ketkeni jón. Kitabynyng betasharyn «Sular» degen ólenimen ashypty. Qarapayym qazaq tilining zandylyghyn bilmeydi. Sudy sular deushi ma edik? Óleng «Tekes ózeni» ataluy kerek. Bolmasa «Sular» demey-aq, su dey salsyn. «Ústazdargha» degen óleni bar. Jadaghay, jalang úiqastan kózing sýrinedi. Úiqasy, yrghaghy nashar. Tipti ólenin óleng emes, yrghaqqa týsirilgen qara sózder deuge bolady. «Mahambetke shaghynu», «Órtekeste bir qyz bar» óleni de poeziyagha kelmeydi. Boldyrdym, tozdyrdym degen sózdermen úiqas qúrap, aqynmyn deuge bola ma? Meninshe, Arshyngha ólendi qon kerek. Rafaeli Niyazbek agham jaqsylap maqtap, alghysóz jazyp beripti kitabyna. Ol kisi kóniljyqpastyq bildirgen. Jinaqty tolyq oqyp shyqpaghan-au, shamasy.

- Agha, janadan beri jas aqyndardy shyqpyrtyp synap jatsyz. Sizding kónilinizden shyghyp jýrgen jastar bar ma?

- Jaqsylyq Qazymúratúly, Bauyrjan Áliqoja, Oljas Qasym degen jigitter oiymnan shyghyp jýr. Jaqsylyq tәp-tәuir jazady. «Qara ala syrmaq» degen kitaby shyqty. Bauyrjannyng tili jatyq. Obrazdy oilau jýiesi tyng da, poeziyadaghy dybys, yrghaq, әuendi jaqsy sezinedi. Men poeziyada obraz, til, muzyka - ýsheuin joghary qoyamyn. Bauyrjanda osynyng bәri bar. Qarapayym adam kórmeytin qúbylystardy kóredi. Kórgen dýniyesin sheber suretteydi, teneuleri jaqsy. «Poyyzda» degen óleni keremet. Oljas Qasym da jaqsy aqyn bolady. Keyde ólenge saldyr-salaq qarap ketedi. Biraq bastysy aqyndyq qasiyeti bar. Osy ýsh jigitten ýmit kýtemin. Sosyn oiymnan shyghyp jýrgen Qytaydan kelgen әneu bir jigit edi. Aty tilimning úshynda túr. Jaqynda ghana qaytys bop ketti ghoy...

- Ermúrat Zeyiphan ba?

- IYә, sol. Sosyn Ilesken Álbatyrúlynyng jazghandaryn oqyp, tanys iyis shyghady dep quandym. Qadyr aghamnyng ólenderine úqsaydy eken.

- Jaqynda jaryqqa shyqqan Bauyrjan Qaraghyzúlynyng «Ón. Men. Týs.» kitabyn oqyp shyghyp edim Bauyrjanda pessimizm basym siyaqty. Ólimdi kóp aitady. Jyrlary oigha qaldyryp, myna ómirden taryqtyryp, ensendi týsiretindey. Búl - oqyrman retindegi mening pikirim. Siz ne deysiz?

- Bauyrjannyng kitabyn taba almay jýrmin. Biraz ólenin internetten oqydym. Maghan únady. Aqyndyq mýmkindigi bar-au dep oiladym. Biraq eki-ýsh ólenin oqyp, shygharmashylyghy turaly aita almaymyn. Óituge qúqym joq. Jastardan Erlan Jýnisting sәtti ólenderi bar. Sәtsiz ólenderi de kezdesedi. Aqyn ala-qúla jazbaugha tyrysu kerek.

- Agha, Erlanda qay taqyrypqa bolsyn tereninen ýnilu bar siyaqty ghoy...

- Onyng ras. Biraq abstraksiyaly nәrseler kóp, kýngirt. Erlan - jaqsy aqyn. Jambylda oqyp jýrgeninde bir top ólenderi «Qazaq әdebiyetine» mening jazghandarymmen qatar basyldy. Sonda-aq aqyn bolady degenmin. Al Aqberen Elgezekte qiyalilyq bar. Onyng býkil shygharmashylyghymen tanyspyn. Aqberenge sen aqynsyng dep aitu kerek bolsa, aqynsyng deymin. Biraq qiyaldap, qolgha týspeytin dýniyelerdi jazady.

- Jón eken. Toqtarәli Tanjaryqtyng qalamynan tughan dýniyelerdi qanshalyqty qarap jýrsiz?

- Toqtarәlining jaqsy ólenderi kóp. Ózining denesi qanday nәzik bolsa, ólenderi de sonday. Poeziyasynda nәziktik bar. Bayaghyda Tanabay marqúm sonday edi.

- Erghaly Baqash she?

- Erghaly - jaqsy aqyn. Bir maqalamda jastar poeziyany prozaizmge ainaldyryp jiberdi dep qynjylgham. Erghalida da prozaizm bar. Qazir «men úiqasqa qaramaymyn» degen týsinik beleng alyp barady. Búl - poeziyadaghy auru, kesel. Iran Ghayyptyng taq-túqtary da júqpaly. Aqsúnqar Aqynbabaqyzyna osy әdet júqqan siyaqty. Ólenin oqysan, ayaghyng tyqyldap, asfalit basyp kele jatqanday bolasyn. Taq-túq jazu - taqpaq siyaqty, obrazdy oilaudy shekteydi.

- Aqsúnqar Aqynbabaqyzyn aityp qaldynyz. Qyzdardan Shyryn Tolqynqyzy, Dinara Mәlikting shygharmashylyghy turaly ne deysiz?

- Shyrynnan jaqsy qasiyetter bayqadym. Jazghandaryn oqyp jýrmin. Aqyn bolatyn qyz. Dinaranyng ólenderi susyma, әli qalyptaspaghan. Sosyn kóz jasy kóp. Poeziyasy balan, balghyn, ayaghynan tik túra qoymaghan.

- Aqyndyq minez degen bar. Siz aityp otyrghan aqyndardyng aqyndyq minezi ólenderinde qanshalyqty bayqalady?

- Qúralay Omarda aqyndyq minez bar. Biraq óte nәzik, kirshen, kirpiyaz minez. Úlarbektiki Mahambetke úqsaytyn órshil minez. Jyraulyq dәstýrdi qoldanyp, Aqtamberdi, Shalkiyizshe jyrlaghan bolady. Biraq shúbalanqy, kópsózdiligi basym. Jaqsylyq pen Bauyrjan Áliqojanyng ólenderinde júmsaq minez. Ólenderinen meyirimdilik esip túrady.

- Aqberen Elgezek pen Erlan Jýnisti aitpadynyz ghoy?

- Aqberen maghan kóp nәrseni qoldan jasaytyn siyaqty kórinedi. Shynayylyq joq.

- Jas aqyndardyng shygharmashylyghyn qadaghalap jýr ekensiz. Olarmen әdeby ortada da birgesizder. Ara-túra әngimelesip te qalasyz. Súraghym kelgeni aqyndyq izdenis, әdeby bilim, sauattylyq jaghynan jas aqyndardan kimderdi ereksheleysiz?

- Erlan Jýniste bilim bar. Ólende Erlannyng ayaghyn túsaytyny - sol bilimdiligi. Bilimin shygharmashylyghynda jóndi paydalana almay jýrgen siyaqty. Aqberen de bilimdi jigit. Aytqan әngimelerinen, ólenderinen onysy bayqalyp túrady. Biraq Aqberennen góri Erghaly Baqashtyng jazghandarynda shyndyq, shynayylyq basym. Erghaly - jansaqtyqqa boy aldyrmaghan. Aqberen jasandylyqqa úrynyp jýr. Ólenderining úiqasy, oryndaluy bәri әdemi. Tek tym boyamalap jiberedi. Erghalidyng ólenderi taza, qarapayym, oryssha aitqanda «dostupno», týsinuge jenil. Aqberen men Erlangha bilimimdi kórsetemin dep qiyali, ústalmaytyn nәrselerdi jazghandy qoyyndar deymin. Ólenning ómirge jaqyn bolghany dúrys qoy.

- Býgingi jas aqyndardyng taqyryp ayasyna kóniliniz tola ma?

- Keybirine tolady, keybirine joq. Aralarynda mahabbatpen shektelip jýrgenderi de bar.

- Agha, biraz әngimening basyn qayyrdyq. Sóz sonynda ókshe basar ini-qaryndastarynyzgha ne deysiz? Agha buyn retinde qadap aitatynynyz bar ma?

- Ólendi kýng etip júmsamau kerek, qayta ólenning qúly bolu qajet. Erkek aqyn bolsang - ólenning qúly bol, әiel aqyn bolsang - kýni bol. Sosyn gazetting tilimen óleng jazghandaryndy qoyyndar. Maqalany óleng etip keregi joq.

Ángimelesken

Qarlygha IBRAGIMOVA

«Aqjelken» jurnaly