Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3871 0 pikir 22 Tamyz, 2011 saghat 05:17

Saghymbay Botpayúly. «Tәkәppar úly dýniye! Qazaq degen – men deymin»

Qasym Amanjolovtyng tughanyna 100 jyl!

Kórkemdik dәstýrdegi tarihy sabaqtastyq kýretamyryna últtyq ruhtyng qany men janyn darytqan Qasym aqyn qazaq sóz ónerindegi ózgeshe bitimdegi biregey túlgha. Stalindik sayasy zobalandardan poetikalyq quatynyng әleueti oisyraghan qazaq poeziyasyn Abay, Maghjan, Iliyas shygharmashylyghynyng klassikalyq stiylinde janghyrtqan Qasym ilki dәstýrding quatty ýilesimde ilgerleuine qajetti estetikalyq múrat pen etikalyq maqsatyn

«Kónilding kýiin tógeyik,

Armanda ketti demeyik,

Bәrinde berip el-júrtqa,

Qaryzdar bolmay óleyik», - degen jan tolqytar syrymen terennen úghynghan jan. «Abaygha aitarym» óleninde:

«Jatyr kóp jyr jyrlanbay,

Shyrqar kim bar shyndyqty?!

Kerek bop túr, shirkin-ay,

Ózinizdey bir myqty», - dep tolghaghan aqynnyn:

«Kórsetuge úyalsyn,

Keybir kesir kerauyz;

Baghalansyn, syy alsyn

Oyly, kýili jyr naghyz.

«Zamanyna aqyn say Bolsa...» dersiz,

bilemin;

Bolmay jatyr, yapyrmay,

Bolsyn! - mening tilegim», - syndy kókiregin kernegen kónil tolqynynda әdebiyet mýddesine degen adaldyghy jatyr.

Has talanttar әdeby mektebi taghylymynan kókirekke jasynday núr qúiyluyn dittegen ór Qasym:

«Óleng kerek ómirge,

Ólensiz kýn kónilsiz,

Kýy bitpey me temirge

Qasym Amanjolovtyng tughanyna 100 jyl!

Kórkemdik dәstýrdegi tarihy sabaqtastyq kýretamyryna últtyq ruhtyng qany men janyn darytqan Qasym aqyn qazaq sóz ónerindegi ózgeshe bitimdegi biregey túlgha. Stalindik sayasy zobalandardan poetikalyq quatynyng әleueti oisyraghan qazaq poeziyasyn Abay, Maghjan, Iliyas shygharmashylyghynyng klassikalyq stiylinde janghyrtqan Qasym ilki dәstýrding quatty ýilesimde ilgerleuine qajetti estetikalyq múrat pen etikalyq maqsatyn

«Kónilding kýiin tógeyik,

Armanda ketti demeyik,

Bәrinde berip el-júrtqa,

Qaryzdar bolmay óleyik», - degen jan tolqytar syrymen terennen úghynghan jan. «Abaygha aitarym» óleninde:

«Jatyr kóp jyr jyrlanbay,

Shyrqar kim bar shyndyqty?!

Kerek bop túr, shirkin-ay,

Ózinizdey bir myqty», - dep tolghaghan aqynnyn:

«Kórsetuge úyalsyn,

Keybir kesir kerauyz;

Baghalansyn, syy alsyn

Oyly, kýili jyr naghyz.

«Zamanyna aqyn say Bolsa...» dersiz,

bilemin;

Bolmay jatyr, yapyrmay,

Bolsyn! - mening tilegim», - syndy kókiregin kernegen kónil tolqynynda әdebiyet mýddesine degen adaldyghy jatyr.

Has talanttar әdeby mektebi taghylymynan kókirekke jasynday núr qúiyluyn dittegen ór Qasym:

«Óleng kerek ómirge,

Ólensiz kýn kónilsiz,

Kýy bitpey me temirge

Taba alsanyz ebin siz», - dep sóz sarasyn qiynnan qiystyrar er danasynyng daralyq aqyndyq qasiyetining parasat biyigin dittedi. «Ádebiyet elding janynda jýre bastaghan tolqyndardyng jaryqqa shyqqan janghyryghy» degen Maghjan ruhynda Qasym Amanjolov «Aqyn úlan arystanday aibatpen ar, namystyng maydanyna enedi...Búl maydanda albyrt aqyn, jas úlan Týn qysymyn kóp kórip, zar shegedi...Amal qansha! Jalmauyzdar jelikti, Ayamapty, aqyn qanyn tógipti...» dep asyl sóz әlemining maydanynda aqiqat jýgin arqalar arly aqyn boludy әu basta aiqyndap ala bildi. Sondyqtan óner órindegi shygharmashylyq erkindik ansaryn:

«Men tabighat bóbegi

Erkin janmyn erkemin...

Tәkapparlyq, erlikti

Asqar taudan ýirengem;

Men bir janmyn erikti,

Jarysyp jelmen jýgirgen», - dep әdiptegen Qasym oy erkindigin, túlgha bostandyghyn ayausyz janshyghan kenestik sayasy qysymnyng balaghat zamanynda ruh asqaqtyghynyng ghalamat ýlgisin tanytty.

«Men edim ot jýrekti Qasym aghan,

Dýnie qasiretine jasymaghan.

Dauyl ghoy, dauyldap bir túrghan boyym,

Men qaytip ishtegi órtti jasyra alam».

Búl qúdyretti sóz ónerining shyn mәnindegi estetikalyq múratyna degen aqyn janynyng kirshiksiz adaldyghyn tanytady. Demek,

«Ómir teniz tolqyny teuip syrtqa,

Shygharyp ta tastap jýr key uaqytta.

Terenine qaytadan úmtylamyn,

Tolqynymen oinaymyn, aqpay yqqa.

Jaman-jaqsy bolsam da el úlymyn,

Elim degen er bolsa - serigimin.

Tughan elding namysyn, abyroyyn,

Órge tartar bir jýrdek kóligimin».

 

«Ókinbeymin ómirge Bosqa kelgen ekem dep,

Ókinemin, bir kýnde Týk bitirmey ketem dep» - bilgen Qasym qaraghaygha qarsy bitken bútaqtay:

«Ózim bolyp aitarmyn óz sózimdi,

Jamau-jasqau jasap men qúramaspyn.

Júrttyng sýrleu jolymen jýrgenim joq,

Nar tәuekel, ombylap, tura bastym», - dep poeziyagha óner órindegi qaytpas qaysar minezin darytty.

Óleng joldarynan túsauly oy tolqynynyng qalypty da taptauryn sýrleuimen emes, arly da syrly әdebiyetting tabighatymen jan әlemi bite qaynasqan Qasym stihiyasyn angharamyz. Sondaqtan da shynjyrgha baylanghan arystanday aibyndy aqyn has túlghanyng shygharmashylyq erkindigin shiderlegen stalinizm qasiretine narazylyghyn aiqyndaytyn estetikalyq jan әlemining búlqynysyn poeziyasyna arqau etti. Kenestik idologiyanyng sosialistik realizm sipatyndaghy qalypty da qasang kanondaryna degen ishki qarsylyq «Ishim pysty. Jalyqtym», «Kýlemin de jylaymyn»,  «Súltanmahmút turaly ballada», «Aqynnyng minezi», «Bez!!!», «Oypyrmay! Batyl sózdi kóp aitamyn», «Onasha oi», «Nar tәuekel» t.b. ólenderining shabyt shalqaryndaghy quatty bolmysyn daralaydy.

«Ótken kýnnen belgim az,

Bettegi әjim bolmasa,

Shimaylappyn kóp qaghaz, -

O-daghy bir dalbasa». («Ishim pysty. Jalyqtym»)

«Nar tәuekel! Qúlash úrdym qiyngha,

Qayrat shirkin alyp shyqsa qiyn ba!

Búl saparda sýrinip te qalarmyn

Sonda, dosym, meni aiypqa búiyrma!». («Nar tәuekel»)

«Men ne jazdym, shygharmastay ýnimdi,

Álde maghan qyryq dey me eken tilimdi,

Álde mening jýregime su qúiyp -

Óshirmek pe ottan janghan kónilimdi». («Men ne jazdym, sonsha songha týskendey»)

 

«Jylama sen, kýl , - deydi.

Kýlsem jәne senbeydi.

Qara ter bop tergeydi,

Nege kýlding sen? - deydi». («Kýlemin de jylaymyn»)

«Qúldyqtyng qúrsauy emes - basta bórkim,

Tabighat bóbegimin ósken erkin.

Jýregi torda otyrghan emes toty,

Kýlem be, jylaymyn ba, tek óz erkim». («Ghaligha jauap»)

«...Áruaqtay mola kezgen súp-sýr týsi,

Bolghanmen syrty kýmbez, quys ishi.

Jamandap ólgen jandy kәsip etken,

Ólgenning sybaghasyn nәsip etken». («Súltanmahmút turaly ballada») Osy sipattaghy órshil óleng órimi ruhany ómirding aghymynda oryn alghan sayasy qysym aghysynyng psihologiyalyq beynesin әleumetke taysalmay jetkizudegi Qasymnyng azamattyq erligi, aqyndyq sheberligining tereng iyirimine jeteleydi. Demek:

«Jaqsylyq pen jamandyq shekaralas,

Oysyz pende ekeuin aiyra almas.

Jazdym múny janymen týsiner dep,

Jeri jerles, bauyrym qany qandas». - degen aqyn tobyrlyq sanadan ada arly úrpaqtyng tayaz ben terendi, anyq pen tanyqty, er men ezdi aiyryp alaryna nyq senimmen qaraydy.

Hakim Abay, Shәkәrim ýlgisine tәn kórkemdik oilau jýiesin, óleng órimin shygharmashylyghyna sinirgen Qasym adamzattyq gumanizmdi, erkindik pen azattyq kiyesindegi mәngilik qúndylyqtardy últ aqyny biyiginde jyrlady. Aqpan, Qazan tónkeristerinen keyingi alasapyran kezeng shyndyghy, ómir aghysynyng asau tolqynynda adasqandar taghdyr-talayy, qoghamdyq jýiede beleng ala bastaghan әmirshil-әkimshildik kesir-kesapat, ata qonystan airylyp, jat jerge shúbyrghan el dýrbeleni «Dýnie - dýnie bop jaralghaly», «Bay iylep, patsha biylep ozdy ómir», «Bireuler batyrsynyp barqyrady» t.b. ólenderinde realistik aishyqta kórinis tapty.

«Qúiyny qily zaman soqqan kezde,

Kim jylap, kim adasyp shúbyrmady.

Adazmat birin-biri jýrdi talap,

Talay jan qan aghyzyp, shyryldady.

Adamnyng - adam soryp qanyn, sólin,

Jylanday jiyryldy, yzyldady.

Toymady qansha ishse de qyzyl qandy.

Darigha, ne bolmady, ne bolmady?

Tek qana dýnie qúryp sualmady». («Dýnie - dýnie bop jaralghaly»)

 

«Bay iylep, patsha biylep ozdy ómir,

Ayuandyq dýniyede qozdy ómir.

Azshylyq kópshilikti baylap, matap,

Bylyghyp, bulyghumen tozdy ómir...

Býlik kirip halyqtyng arasyna,

Jarmasty bir-birining jaghasyna,

Últ pen últ, el men el qyrylysty,

Júlysty bir atanyng balasy da».  («Bay iylep, patsha biylep ozdy ómir»)

 

«Bireuler batyrsynyp barqyrady,

Attan sap, aidalada aqyrady.

Sartyldap sary sadaq, sary soyyl,

Qyzyl qan oida, qyrda sarqyrady.

 

Elirgen el ishinde esersoqtar,

Ersinip, soghan-daghy qarqyldady.

Aram kýsh, alanghasar, aqymaqtar,

Momyndy múqatudan tartynbady». («Bireuler batyrsynyp barqyrady»)

Jýregi izgilik pen adamgershilikke, qayyrymdylyq pen meyirimge toly aqyn:

«Arpalys ala-qúiyn zamanalar,

Arbasyp túryp aldy, men ne etemin», - dep qan qasap zaman aghysyna kónil nalasyn bildiredi. Tughan halqy qynaday qyrylghan zúlmat jyldar Qasym sanasynda óshpes tabyn qaldyrdy. «...Jazy-qysy ýide túrmay, qyrdan jem izdegen kýikentayday kýiki túrmystyng qarmaghyna ilingen qayyrshy agha, ashtan ólgen qaryndas qaldy kónilde», - degen tolghanysymen kókirekti kernegen shemen sherdi tarqatqan-dy.

Qoghamdyq ómirding sayasiy-әleumettik mәselelerine últtyq mýdde ústanymyndaghy azamattyq ar-ojdanmen qarap:

«Ey, tәkәppar dýniye!

Maghan da bir qarashy,

Tanisyng ba sen meni?

Men qazaqtyng balasy!», - dep dýniyege jar salghan aqyn keshegi ómir qayshylyqtaryna jana ghasyr biyiginen zer salady. «Tәkәpparsyng dýnie Kóp qorladyng az últty» degen tolghanysymen oqyrmandy tarih aqiqatyna jeteleydi. «Tәkәppar úly dýniye! Qazaq degen - men deymin» dep tarlan tarihtyng sheksiz uaqyt pen kenistik toghysynda sher tarqatqan Qasym:

«Qúraulap jylqy shaqyrghan,

Qonyrau ýndi kelinshek.

Qualap qúlyn qayyrghan

Qayda jýrsin, jetkinshek?», - dep keshegi kósheli elding erlikke toly kóshpeli dәuirin Alash ansaryndaghy saghynyshpen sanada janghyrtady. Ol bastapqy otarlau, keyingi kenestik últsyzdandyru sayasaty asqaq túghyrynan esh tómendete almaghan úrpaqtar sabaqtastyghynyng tektilik tinindegi ýzilmegen eldik jelini tanytady.

«Qazaq degen atymdy,

Óshire almas esh bir jau!

Tóbesinen tiyisse, Tónkeriler Alatau», - dep ata-baba erligin, órligin tughan jer súlulyghymen әsem ýilesimde jyrlaghan Qasym poeziyadaghy mәngilik muza qúdyretining móldir túnyq tylsym túmasy tabighat lirikasynda óshpes aqyndyq sheberlik zangharyndaghy qoltanbasyn qaldyrdy, jana baghyt ashty. Aqynnyng tughan eline, halqyna degen sheksiz mahabat sýiispenshiligindegi eldik múrat, onyng ertengi kýn týpting týbi qol jetkizer erkindigine senimi jýrek terenindegi imany shyndyq sóz destesi, oy kestesining asau qandy tolqyny bolyp alasúrady. Qandastarynyng tarihy sanasyna,  kórkemdik  oilau jýiesine eldik ruhyn darytqan klassikalyq poeziya últ әdebiyetinde, Qasymdy da asyl sóz  mәdeniyetining qúzar  shynyna shyghardy.

«Tughan el, búl dýniyede sen bolmasan,

Ózimdi otqa atar em әldeqashan.

Sen degen qasiyetti bir mahabbat

Jýr saqtap, kókiregime juytpay shan».

 

«Janymdy kýidirsem de jalyngha sap,

Qasqyr bop talasa da meni azap,

Tughan jer topyraghynda tip-tik ósken,

Qara emen qasarysqan men bir qazaq», - degen Qasymnyng otanshyldyq ruhtaghy ólenderine «últshyldyq» aiyp taghylyp, syn yzgharyna úshyraghanymen, joyqyn peyzajdyq lirika poeziya janryna ghajayyp kórkemdik nәr, sony últtyq bolmys sinirdi. Búl rette «Kókshetau», «Atameken», «Talghar», «Ertis», «Saryarqa», «Oral»,  «Sibir», «Jayyq», «Almaty», «Qazaqstan», «Tughan jer» t.b. lirikasynyng tarihi-estetikalyq konsepsiyasy, iydeyalyq-filosofiyalyq jýiesi keyingi kórkemdik damudyng baghytyn aiqyndap berdi.

«Tughan el, sen degende janym jaylau,

Ornashy zerdeme kep, úly Alatau,

Qúiylshy jýregime, Esil men Syr,

Óteyin qaptatyp sel, qiratyp jau». («Kókshetau»)

 

«Sýiem seni tughan el - atameken,

Abzal anam sensing ghoy qúshaghyng ken.

Jer men kókting jannaty bir ózinsin,

Senen artyq ne tabam, qayda ketem». («Atameken»)

 

«Ertisim - erkindikting besigi búl...

Jerimning jatqan búl bir kók joyqyny,

Ýstinde oinaqtaghan ór tolqyny,

Bolattay suarylghan sol Ertiste

Qaytyp ta er bolmasyn qazaq úly!». («Ertis»)

 

«Saryarqa sap-sary altyn jýzgen núrgha,

Qonalqy meken bolghan san ghasyrgha.

Sayran tau, samal jaylau, syrnayly ózen

Lebimen alar tartyp, shyqsang qyrgha» («Saryarqa»)

 

«Shaghannyng boyy kók shalghyn,

Shalqamnan jatqam shanqay týs.

Gýl bolyp mening qúshaghym,

Keudeme qonghan búlbúl qús» («Oral»)

 

«Jerimiz bar qasiyetti kiyeli,

Sen baqytty, atam qazaq balasy!

Keng dalaly, keng peyildi qazaqpyz,

Qúl emespiz, erkin janbyz, azatpyz». («Qazaqstan»)

 

«Tughan el, búl dýniyede sen bolmasan,

Ózimdi otqa atar em әlde qashan;

Sen degen qasiyetti bir mahabbat

Jýr saqtap, kókiregime juytpay shan». («Elge hat»)

 

«Netken baytaq, netken úly jer edin!

Nendey kýige jýregimdi bóledin?

Sende tudym, sende óstim, sende ólsem,

- Armanym joq búl dýniyede der edim». («Tughan jer»)

IYә, qazaq әdebiyetining kóginde jasynday jarqyldaghan has talanttyng órshil múrat biyigindegi shygharmashylyq joly últ әdebiyetining altyn ghasyryn somdaghan úly túlghalar amanatynyng asyl arnasynda boldy. Baqilyqqa mәngilik attanar aldynda aqyn ózining oryndalmaghan ýsh armanyn «Abaydan assam ba dep edim, asa almay bara jatyrmyn. Ekinshisi - qazaqtyng «Evgeniy Onegiynin» jazam ba dep edim. Oghan da ajal shirkin jetkizbey ketetin týri bar. Ýshinshisi - qóshege shyqqanyn býkil Parij andyp túratyn Viktor Gugonyng qúrmetindey qúrmetke bólensem be dep oilap edim. Búl da arman bolyp qara jerge menimen birge kómiletin boldy» dep syralghy dosy Syrbay Mәulenovke jektizgen-di. Óreli maqsattaghy aishyqty ansar últ әdebiyetining damuyn dittegen aqyn jýrekting qanymen jazylghan poeziyasymen mәngilik muza qúdyretine bóley bermek.

Saghymbay Botpayúly Júmaghúl, E.A.Bóketov atyndaghy QarMU-ding qazaq әdebiyeti kafedrasynyng dosenti

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437