Jaqynda portalymyzda «Tshanovtyng búl sheshimi jas sportshylardyng bolashaghyna balta shabu emes pe?» atty maqala jariyalandy. Onda Almatydaghy Respublikalyq sport kolledjining jeti shәkirti oqudan shygharylghany jayly bayandalghan edi. Bizge pikir bildirgen Symbat esimdi ata-ana men Tólegen degen jattyqtyrushy kolledj basshylyghy tarapyna biraz syn aitqan.

Maqala qogham talqysyna týsti. Sodan bizding redaksiyamyzgha atalghan kolledjding diyrektory Amalbek Tshanov myrza bastaghan kisiler kelip, óz uәjderin aitty. Diyrektorgha erip kelgen ata-analar men jattyqtyrushylar alghashqy maqala spiykerlerining sózin joqqa shyghardy.

Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany bolghandyqtan, oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Áuelgi maqalada esim-soylary atalghan azamattar bizden minber súrap, pikir aitugha niyet bildirdi. Biz býgin ekinshi taraptyng pikirin jariyalap otyrmyz.

Amalbek Tshanov, RSK diyrektory:

- Eng aldymen aitarym, búl oqushylar men ata-analar orynsyz talap qoyyp otyr. Memlekettik mekeme sanalatyn mektepter men kolledjderde shәkirtter múghalimdi, bapkerdi ózderi tandamaydy.

Onyng ýstine, búl kisiler ýsh jyldan beri osynday shu shygharyp jýr. Qolymda 2017, 2018 jyldan bergi mәselelerge baylanysty bir qalta qújat bar. Búl qújattar bәrin zandy istep otyrghanymyzdy dәleldeydi. Bizde internatta balalardy tek jeksenbi kýni ghana ýiine jiberemiz. Al qalghan kýnderi rúqsatsyz eshqayda ketuge bolmaydy. Alayda osy bir top, ata-ana kelip shu shygharyp, balalaryn alyp ketedi. Bir ai, eki ay boyy sabaqqa, jataqhanagha kelmeydi. Sol ýshin búl balalardy oqudan shygharyp jiberuge bolatyn edi. Ádette 10-12 kýn sabaqqa kelmese, oqudan shygharylady. Búl mening oidan shygharghan erejem emes, Zan! Mening búl sózderimdi dәleldeytin qújattardy kórsetip otyrmyn. Jataqhananyng jauaptylary jazyp bergen qaghazdar, atalghan balalardyng jataqhanada qonbaghany jayly dәlel.

Al biylghy dau may aiynda bastaldy. Sol kezde  ata-analar kelip, «Tóleumúratovty agha jattyqtyrushylyqqa qoyasyz» dep talap qoydy. Al men búl talaptan bas tartqan edim, «qoymasanyz, aryz jazamyz, preziydentke baramyz» dep qorqyta bastady. Al men «aryz jazu óz isteriniz, bara berinder, qoy dey almaymyn» dedim. Olar aityp jýrgen «Tshanov qayda barsang onda bar» dedi degen әngime osydan shyghyp otyr.

Búdan keyin olar qyrkýiek aiynda qayta kelip, maghan qysym jasay bastady. Ne aitqandary, ne isegenderi jayly mende dәlel bar. Olardy sotqa beruime de bolar edi. Biraq bir top әieldermen sottasyp jýr degen mening atyma layyq emes, sol ýshin tartynyp otyrmyn. Olardyng әreketi shekten shyqqandyq, baryp túrghan. Meni jasy ýlken adam, er adam retinde syilap túrghan joq.

Oghan deyin mausym aiynda maghan basqa bir ata-ana kelip, «sizde oqityn qyzymnyng «koka-kolasyna» ózge bir qyz psihatrop deyme birdene qúiyp jiberipti. Ony Tólegen úiymdastyryp jýrgen kórinedi. Sol ýshin ony júmystan shygharynyz» dedi. Men ol ata-anagha dәlelsiz eshkimdi júmystan shyghara almaytynymdy aittym. Olar da meni Tólegendi júmystan shygharmasanyz, ýstinizden aryz jazamyz dep qorqytyp ketken. Olardyng aituynsha, «koka-kolagha» bóten zat qosu isi mamyr aiynda bolghan. Al búlar maghan 24 kýnnen keyin, mausym aiynda kelip otyr. Ol kezde bizde shәkirtter de, jattyqtyrushylar da demalysta jýrgen. Sol ýshin búl isti demalystan kelgen song sheshetinimizdi aittym.

Ol ata-analar aryz jazyp әkelgen eken. Ony biz alyp qalyp, resmy jauap jazdyq. Ol isting anyq-qanyghy bylay bolghan kórinedi: mamyr aiynyng jiyrmalary shamasynda janaghyday qaqtyghys bolghan. Sol kezde ata-analar Tólegendi shaqyryp aitqan. Al ol búl isti kolledj basshylyghyna aitpay, ózi sheshkisi kelgen. Arada jiyrma neshe kýn ótip, Tólegen sheshe almaghan song ata-analar bizge kelgen. Resmy hat bergen son, men demalysqa ketip qalgham. Qayta kelgende bildim, men joqta ata-analar kenesi ótip, Tólegenning kinәli ekeni aitylghan eken.

Osy qazan aiynyng sonyna maghan polisiya bólimshesinen hat keldi. Ol qújat mine qolymda túr. Onda «Tergeu isin jýrgizuimizge kedergi keltiretin bolghandyqtan, Tólemúratovty uaqytsha júmystan bosatynyz» dep anyq jazylghan. Sosyn men ony shaqyryp alyp, Zang talabyna say, júmystan uaqytsha shettetiletinin aittym. Al ol aragha eki saghat salyp, bir top ata-analar men balalardy bastap kelip, shu shyghardy. Búl әreketteri mýlde negizsiz boldy. Bizde olardan bólek 500 bala oqidy. Sonyng bәrining tynyshtyghyn búzyp otyr.

Osy shudy toqtatu ýshin biz prokraturagha, ministrlikke hat jazdyq. Bizde júmys isteytin 64 jattyqtyrushy qol qoyyp, ministrlikke jazghan hatymyzda, ýsh jyldan beri jalghasyp kele jatqan dau-damaydan sharshaghanymyzdy aittyq. Ol qújattardyng bәri mine qolymyzda túr. Bitpeytin shudan sharshaghan ózge bir top ata-analar da búny toqtatudy súrap jýr. Osynda da ekeui kelip otyr.

Osydan keyin jasap jatqan júmysymyzdyng zandylyghyn bilu ýshin Bilim jәne ghylym ministrligi, Bilim jәne ghylym salasyndaghy baqylau komiytetine hat berdim. Ol hat mine. Olardyng jauaby da qolymda túr. Olar bizding júmysymyzdyng tolyqtay zandy ekenin mәlimdedi.

Biz memlekettik mekememiz. Bәri Zang boyynsha atqarylady. Men ózim sol Zannyng basynda túrghan adammyn. Árkimning aiqayyna, shuyna qarap júmys istemeymiz. Bәrin Zang boyynsha isteymiz. Kolledjdi basqaryp kele jatqanyma 11 jyl boldy, búlardan ózge birde-bir ata-ana aryz aityp, jeke bapker súraghan emes. Osy bir top adam ýsh jyldan beri jónsiz talap etip jýr.

Tipti olar súrap jýrgen Tólegen Tóremúratov sport sheberi de emes. Qúrama komanda da óner kórsetpegen. Naghyz sportshylar mine otyr. Jattyqtyrushylar osy. Al onyng jetekshiligindegi balalar nәtiyje kórsetti degen әngimege kelsek, jattyghu jasaghan eken barlyq jerde nәtiyje bolady. Bizge onsyz da dayyn balalar keledi. Ol aityp jýrgen Aziyada jastar arasynda alghan medalderi biz ýshin nәtiyje emes. Mәselen, jastar arasynda jýlde alyp jýrgen balalar eresekter qataryna qosylghanda joghalyp ketetinderi bolady. Al keyde jasóspirim, jastar arasynda mýlde kórinbegen sportshylar eresekter arasynda ýlken jetistikke jetip jatady. Sport degen osy. Jas kezinde nәtiyje kórsetkenmen, ýlkeygende týkke jaramay qalady. Sol ýshin onyng әngimeleri bos sóz.

Sonymen balalar oqugha kelmedi, ata-analar talap qoyyp otyr. Tólegendi әkelmesender jattyghugha qatyspaymyz, biraq oqugha kelemiz deydi. Biraq biz sport kolledji bolghandyqtan, oqu men jattyghu egiz úghym. Eger olar sportpen ainalyspasa bizge ne keregi bar. Basqa qarapayym mektepterge baryp oqy bersin. Osyny sheshu ýshin ministrlikten komissiya shaqyrdyq. Bizde oqyghan, Olimpiada jýldegerlerin shaqyrdyq. Jinalys jasap barlyghyn shaqyrdyq. Shu shygharyp jýrgen, janaghy ata-analar kelmey qaldy. Búl endi olardyng isi.

Jinalys bitkennen keyin, jattyghugha kelmey jýrgen segiz balany janaghy chempiondarmen kezdestirdim. Olar balalargha búl әreketterining dúrys emes ekenin týsindirdi. Nәtiyjesinde jeti balanyng ýsheui jattyghugha baratyn bolyp kelisti. Al qalghan tórteui alghan betinen qaytqan joq. Odan keyin de bir-eki kýn kýttik. Sonda da kelmedi. Sóitip tórteuin oqudan shygharyp jiberdik.

Búl kezeng balalardyng naghyz janyp túrghan shaghy. Otqa salsa da tayynbaydy. Al ata-analar ýsh jyl boyy olardy ertip shu shygharyp jýr. Osy әreketterimen óz balalaryna ziyan tiygizip jatyr. Sóite túra kinәni ózgeden izdeydi.

Biz barlyq júmysymyzdy zang boyynsha istep otyrmyz. Qay sheshimdi qay zang tarmaghyna sýienip istegenimizdi týgel jazyp әkelip otyrmyz, osynda. Tórt oqushy oqudan shygharyldy dep otyrmyz, onyng aldynda ýsh kolledj studenti ketken. Endi ýsh oqushy qaldy. Onyng ishinde Shudan kelgen bir bala bar. Biyl ghana kelgen. Ol tipti Tólegenning qanday bapker ekenin de bilmeydi. Solarmen birge erip jýr. Búlargha da ýsh kýn uaqyt berip otyrmyz...

Esbol Súltanov, jattyqtyrushy:

- Esimim Esbol. Halyqaralyq dәrejedegi sport sheberi, joghary dәrejedegi jatytqtyrushy, halyqaralyq dәrejedegi tóreshi degen ataghym, 15 jyldyq jattyqtyrushylyq tәjiriybem bar. Jetken jetistikterim de jeterlik. 80-nen asa Qazaqstan chempionyn, 100-den asa sport sheberin, 2 halyqaralyq dәrejedegi sport sheberin, 1 әlem chempionyn, 2 Aziya chempionyn jәne 20-dan asa jýldegerlerdi tәrbiyeledim. Búdan ózge de jetistikke jetken shәkirtetrim bar.

2015-19 jyldary Almaty qalasynyng qúrama komandasyn jattyqtyrdym. Bes jyl boyy Almaty komandasy Respublika boyynsha birinshi orynda túr. Qazaqstan spartakiyadasyn eki ret jenip aldyq. Konfederasiya kubogyn eki jyl qatarynan jendik. Kadetter arasynda Qazaqstan qúramasy bas bapkerining kómekshisimin.

Kolledjimizdegi taekvondo bólimi ýshin Amalbek aghamyz kóp júmys istedi. 2008 jyly búl kisi alghash kelgende jattyghu zalymyz 100 m² edi. Keyin ýlkeyip 500 m²-ge deyin jetti. Osyghan say balalardyng kórsetshisi de kórnekti ósti. Qazaqstan qúramasynyng 40-50 payyzy bizden shyghady.

Endi әngimeni sәl әriden aitayyq. 2017 jylghy jattyqtyrushylar arasyndaghy kiykiljing jayly. Tólegen bastaghan ata-analar 2017 jyly eki jattyqtyrushy balalardy úrdy, Tólegendi úrdy dep jýr. Búnyng bәri bos sóz. Balalargha eshkim tiyisken joq. Tek Tólegen ekeumizding aramyzda qaqtyghys bolghany ras. Ekeu ara ereges qol júmsaugha deyin jetti. Onda da Tólegen ózi bastady. Aldymen qol júmsady, men qarymta qaytardym. Bary sol. Al ol býkil ata-analardy jinap, shu shyghardy. Eki jattyqtyrushy jabylyp meni úrdy, balalardy úrdy dep.

Búl isten keyin ekeumiz de uaqytsha júmystan shygharylghanbyz. Biraq keyin ekeuimizdi de Amalbek agha qaytadan júmysqa aldy. Ókinishtisi, búl kiykiljik bizding bólim aumaghynan shyghyp, býkil kolledjdi sharpy bastady. Tólegen oqu ornyndaghy barlyq jauapty qyzmetkerlermen úrysyp shyqty. Sonynda diyrektordyng ózine qarsy shyghyp otyr.

Ýsh jyl boldy, Tólegenge jolamaymyz. Taekvondo bóliminde 40 shәkirt bar. Sonyng 15-in Tólegen bólip alyp, bólek dayyndaydy. Basshylyq bizge «oghan jaqyndamandar, ózi dayyndasyn» dep tapsyrma bergen. Negizi barlyq balany újymdaghy barlyq jattyqtyrushy birge dayyndaytynbyz. Bireuimiz fizikasyna, bireuimiz tehnikasyna, endi bireuimiz taktikasyna qarap degendey. Al keyin osy újymdyq júmys Tólegenge únamay qaldy. Shu shygharyp, óz balalaryn bólip alyp bólek jattyqtyryp jýrdi. Ýsh jyl boyy. Ol júmystan shyqqanda jattyghudan bas tartqandar osy balalar bolatyn.

Tólegen aityp jýrgen 2017 jylghy oqighalardyn, «Barys klubynyn» onyng osy joly júmystan shygharyluyna eshqanday qatysy joq. Osy joly eki qyzdyng arasyndaghy qaqtyghysqa qatysy bolghany ýshin qylmystyq is qozghalyp, júmystan shygharyldy. Al ol shu shygharu ýshin ótken oqighalardy qayta kóterip, ózin aqtaudyng amalyn etip otyr. Onyng júmysyna eshkim kedergi keltirgen joq. Jattyghu zaly bar, saghaty bar, ózining toby bar. Jarystargha baryp túrady. Biyl jazda ghana Ontýstik Koreyagha komanda bastap baryp qaytty.

Jetistikteri jayly aityp jýrgen әngimesin de qúptay almaymyn. Onyng shәkirtterining arasynan eshqanday da әlem chempiony shyqqan joq. Biyl ghana bir qyz Aziya chempionatynan qola medali alyp qaytty. Jeke qaqtyghysymyzdy esepke almay, taza kәsiby túrghydan qarasam, oqudan shyghyp ketken balalardyng dengeyine ortasha degen bagha berem. Arasynda jalghyz jaqsy sportshy bar. Al qalghany ortasha, tipti ortashadan da nashar sportshylar bar.

Al balalardy jarysqa alyp baru ýshin mashinasyn kepilge qoyyp, kredit aldy degen de beker әngime. Bizde kez-kelgen jarysqa barugha kolledj qarjy bóledi. Oghan jeke jattyqtyrushynyng qaltasynan aqsha shygharuy mýmkin emes. Búl әu bastan belgili dýniye.

Tólegen olimpiadalyq dayarlau ortalyghynda da, sport basqarmasynda da shu shyghardy. Qalalyq 10-shy mektepting diyrektorymen de, Almaty qalalyq federasiyanyng basshysymen de qaqtyghysty. Tólegen tudyrghan kiykiljinderding kesirinen bizding kolledjde jattyqtyrushy jii almasady. Aynúr degen jattyqtyrushy qyz ketti, Medeuhan Miras, Nýsipov Ermek, Qyrghyzbaev Qayrat aghamyz (Mústafa Óztýrikting shәkirti, Qazaqstan taekvondo qúramasyn baptaghan) da júmystan ketip qaldy. Jalpy ýsh jylda jeti jattyqtyrushy júmystan óz erkimen ketip qaldy. Songhy kezderi aryzdaryna meni de qosa bastady...

Aynúr Ermahanbetova, ata-ana:

- Qyzym taekvondodan qara belbeu iyegeri. Tórt dýrkin Qazaqstan chempiony. Ýshinshi kurs studendi, stiypendiya alyp oqidy. Mektepten bastap osy kolledjde oqyp keledi. Býgin sóz bolyp otyrghan bapkerlerding bәrin tanimyz. Tólegendi de, Aynúrdy da, júmystan ketti degen jeti jattyqtyrushyny da tanimyz. Mening qyzymnyng aituynsha, Tólegen jattyghuda balalardy bóletin kórinedi. «Qay jattyqtyrushygha barasyn, maghan ba, anaghan ba» degendey.

2017 jylghy dau-damay kezinde Tólegen bizdi ata-analar jinalysy bolyp jatyr dep shaqyrdy. Biraq bizdi ishke kirgizbey, syrtta kezdesti. Sonda aitqany, meni jabylyp úryp tastady, telearnadan kórdinizder me? Meni Myrzaghaly men Esbol jabylyp úrdy dep osy kisilerding atyn atady. Dәl osy tóbeles oryn alghan keshki jattyghuda mening qyzym bolghan. Qyzymnan súradym. «Jattyghu jasap jatqan kezde Esbol aghaydy Tólegen aghay shaqyryp aldy. Ne aitqandaryn bilmeymin, syrtqa shygharyp aldy. Sodan keyin syrttan kirip keldi de, meni úryp jatyr dep qanyn kórsetti» deydi.

Osy tóbeles oryn alghan kezde de bizdi shaqyrghan. Men ol kezde kele almadym. Al keyin kelgenimde bizdi ózge bapkerlerge qarsy qoya bastady. Búl sózderdi Tólegenning kózinshe de aita alam. Mening qyzymdy da «maghan qosyl» dep  ýgittep kórgen. Onyng ýstine Tólegen ata-analardan aqsha súraytyn. Mening ózimnen bir ret balalardy jarysqa aparugha aqsha jetpey jatyr dep 80 myng tenge súraghan. Al odan keyin Esbol aghaymen, Myrzaghaly aghaylarmen jattyghyp jýrmiz, olar birde-bir ret aqsha súraghan joq. Men bilsem Tólegenning osy isterdi isteuine kómektesip otyrghan adam bar. Ol Arman Shalmanov degen taekvondo federasiyasynda isteytin azamat.

Qayrat Qyrghyzbaev, taekvonda sportynyng ardageri, Mústafa Óztýrikting shәkirti:

- Beytarap adam retinde tyndap otyrmyn. Osynyng aldyndaghy súhbattardy da oqyp shoshydym. Búl ýlken úyat is. Erteng federasiyagha barghanda osynyng bәrin ortagha salam. Balalardy «Núrsúltan atagha, Preziydent Toqaevqa» dep sóiletip túr. Búl ne degen betsizdik. Búl taekvondo sportyna ýlken kesirin tiygizip otyr. Amalbek agha anyghyn aityp otyr: «sotqa nege bermeydi» dep. Demek, búl kisining isi taza degen sóz.

Sizderding súhbattarynyzdan keyin maghan qanshama adam habarlasyp jatyr. Ne degen masqara! Osynyng anyq-qanyghyn bileyin dep әdeyi kelip otyrmyn. Mening bayqaghanym, myna ata-analardyng istep otyrghany úyat is. Eger shyn japa shegip otyrsa sotqa bermey me? Búl taekvondo Mústafa Óztýrik, Beseyit Týlkiyev syndy túlghalar ainalysqan sport. Olardyng izin ala biz jýrmiz. Bәrimizding jaqsy atymyz bar edi. Taekvondo sporty tazalghymen maqtanar edi. Myna bala sol taza ónerge kir jaghyp otyr. Búl kolledjding de ýlken jetistigi bar. Sonyng bәrin joqqa shygharghany ókinishti.

Osyghan deyin aqparat qúraldaryndaghy súhbattardy oqyp, Preziydentke jasaghan ýndeulerin kórip, búl jigitting de óz shyndyghy bar shyghar dep jýrgem. Býgin de sonyng anyghyn bilgim kelgen. Búnda sóz sóileu ýshin emes, tyndap kimdiki dúrys, kimdigi búrys ekenin baghamdayyn dep kelgen edim. Amalbek agha «sotqa bersin» dep otyr. Ózine senimdi bolsa, bos sózdi qoyyp, sotqa jýginer edi. Qaytalap aitam, osy joly federasiyagha baryp, isting shyn mәn-jayyn aitatyn bolam...

Quanysh Qappas

Abai.kz