Tansholpan BEKBOLAT. Baffetting ne oilaghany bar?
20.08.11.
20.08.11.
Ekinshi tamyzdan bastap Niu-Yorkte, sonan song Europa men Aziyanyng qor birjalarynda ýlken «bylyq» bastalghan edi. Dýrligis bir aptagha sozyldy. Oghan tipti Barak Obamanyng bayypqa shaqyrghan sózi de toqtau bola almady. Mine, sóitip qúldyrap tómen týsip ketken qor birjalaryndaghy indeks-indikatorlar osy aptanyng basynan beri qaytadan kóterile bastady. Álemdik qarjy sarapshylarynyng pikirine sensek, búghan dýniyejýzining nómiri ýshinshi bayy Uoren Baffetting ótken apta sonyndaghy әriptesterine, yaghny AQSh baylaryna ýndeu ispetti aitylghan sózi sebep bolsa kerek. Qarjy әlemining bilgiri Baffetting әr sózin biz de qadaghalap otyramyz. IYә, onda Baffet bylay degen bolatyn: «baylargha salyq mólsherin ósiru jónindegi Barak Obama baghdarlamasyn tolyq qoldaymyn. Elimizding auqattylary da, Kongress te ony qoldasa eken dep tileymin. Óitkeni bizding bәrimiz ýshin qazirgi tanda Amerika ekonomikasyn qalpyna keltiruden basqa maqsat bolmauy kerek». Tórtkýl dýniyege týgel tanymal auzy dualy Baffet qarjynyng qalay jinalatynyn jaqsy biledi. Ol sonday-aq Amerikada osy uaqytqa deyin: «Rokfellerlerge jaqsy bolsa, Amerikagha da jaqsy» degen ústanym bolghanyn da biledi. Ol - ol ma, ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldaryndaghy alapat daghdarys tútanuyna týrtki bolghan «Smut Hauli» tariyfi ekenin de biluge tiyis. Búlardyng bәri de Barak Obamanyng jana sayasaty «aghysqa qarsy jýzu» sekildi әreket ekenin kórsetip túr emes pe? Búl jerde biz «osy uaqytqa deyin aitqanynan bir qate taba almaghan Baffet myrza nege býitti eken?» degen súraghymyzgha jauap taba almaghanbyz. Orayy kelgende aita keteyik, Baffetting әlgindey mәlimdeme jasauy múng eken, әueli Niu-York qor birjasynda, sonan song Europa birjalarynda, aqyr ayaghynda Aziya birjalarynda jaghday týzele bastady. Niu-York qor birjasynyng negizgi aiqyndaushy indeks-indikatory Dou Djons apta basynan bergi sauda ishinde osy uaqytqa deyin joghaltqan eki jarym myng punktining myndayyn qaytaryp alyp, qazir on bir myndyq dengeyden asyp bara jatyr. Jaghday osylay bola berse, ol kóp úzamay-aq ekinshi tamyzgha deyingi 12 myng punktten astam mejesine jetip qaluy әbden mýmkin. Aytqanday múnay baghasy da óse bastady. Qazir brendting barreli 110 dollardyng syrtynda baghalanuda. Biz búryn da múnay baghasy qaytadan ósedi degenbiz. Aytqanymyz ainymay keldi.
Alandata beretini - Baffetting bayandaghan mәlimdemesi. IYә, Amerikanyng ekonomikasy dúrys júmys isteuine búl elding baylary ghana emes, býkil әlem týgel mýddeli. Solay bola túrsa da, aqiqatqa tura qaraudan, yaghny búrynghy әdetinen Baffet myrza nege janylysty? Búl endi әli de bolsa jauaby tabylmaghan súraq. Desek te biz óz bilgenimizshe boljaugha qúqylymyz. Sol baghytpen jýrip kórsek mәsele mynada eken: «bir ghana Uoren Baffetting baylyghy 50 milliard dollargha juyq. Al ol jetekshilik jasaytyn hedj qordaghy qazyna búdan әldeqayda kóp. Demek, bәribir «ólmey tynbaytyn» AQSh ekonomikasyn qútqaru mýmkin emes ekenin súnghyla qarjyger bilip otyr. Desek te odan býkil qarjyny alyp qashu hedj qorlargha birikken baylardyng ózderi ýshin tiyimsiz. Óitkeni Europanyng da, Aziyanyng da qorlarynyng syiymdylyghy belgili. Olardyng bәrin qosqanda Niu-York qor birjasyndaghyday qúndy qaghaz taba almaysyn. Demek, mol mólsherdegi aqsha «júmys istep» payda tabudyng ornyna sandyqta jatyp qalugha mәjbýr bolady. Al búl shaqta mol mólsherdegi qarjy ainalymnan shyqqan AQSh qor birjalary ekonomikanyng túralaghanyn әlemge jariyalap ýlgeredi. Qysqasy, AQSh dep atalatyn alyp memleketting ekonomikasynan bir mezgilde mol mólsherdegi qarjynyng ketui búl memleket ýshin ghana emes, býkil әlem ýshin de, sonymen birge jekelegen baylar ýshin de asa qauipti sharua bolayyn dep túr. Sondyqtan kóregen qarjyger әzirge әriptesterin biylikpen mәmilege keluge shaqyryp túr.
Degenmen Baffet bastamasynyng tiyimdiligi úzaqqa barmaytyn synayly. Aptanyng basynda Venesuela preziydenti Ugo Chaves mәlimdeme jasap, onda búl memleketting AQSh qúndy qaghazdaryna salghan qarjysy kóp úzamay qaytarylyp alynatynyn, ol aqshalar endi Qytay, Resey sekildi memleketterge investisiya retinde baratynyn aitty. Búl da AQSh basyna tóngen bir qara búlt sekildi. Óitkeni bizding shamalauymyzsha, әngime 300 milliard kóleminde bolyp túr. Ol qozghalsa, basqalar ne isteydi degen súraq taghy aldan shyghady. Ne kerek súraq kóp, jauap joq. Biz biletin bir aqiqat bar, ol - AQSh ekonomikasy biylghy jyldy osy jyqpa-jyghylma jaghdayda ayaqtaydy jәne keler jyly osy jaghday taghy qaytalanady degen ghylymy negizdi baylam. Biraq bizding Qazaqstan ýshin búl mýlde ýrey tughyzatyn jaghday emes. Óitkeni Qazaqstannyng eksporttyq әleuetinde baqanday 50 payyzdan astam ýlesti Qytay jәne kedendik odaqtyng eki memleketi iyelenedi. 25 payyzyn Europa memleketteri enshilep túr. Qalghan 25 payyzy basqa әlemge tamshylap bólingen. Qysqasy, bizding ekonomikanyng tapsyrys berushileri osy myqty jaghdayyn saqtaytyndyqtan da bizden alatyndaryn kóbeyte beretini әbden mýmkin. Demek, Qazaqstannyng kómirsutekterine, óndiristik metaldaryna bagha tómendeydi dep alandaudyng jóni joq. Eng kemi biylghy damu qarqyny tayaudaghy bes jyl boyy saqtalatyn bolady. Al AQSh dollarynyng qúnsyzdanu barysyna oray jasalugha tiyisti qorghanysh sharalaryn Marchenko myrzanyng mekemesi sheshe jatar.
Tansholpan BEKBOLAT