Qazaq tilining mәrtebesin kóteruge baylanysty tauday dep aitpay-aq qoyalyq, tamshyday derlik úsynys ne jóndi sóz aitylyp jatsa boldy, keybir orystildi otandastarymyz astynan su shyqqanday, yrshyp týsetini bar. Búl joly da solay boldy. Memlekettik til turaly zang jobasy retinde әli qalyptasa qoymaghan mәtinmen tanysqan qaysybireuler aqyrzamandy ýisin kelip. «Oybay, búlay bolsa biz chemodanymyzdy alyp ketemiz», «Konstitusiya talaptary qayda? Konstitusiya adamdar ýshin be, әlde adamdar Konstitusiya ýshin be?», «Qazaq tili - túrmysta ghana qoldanylatyn til. Qazirgi zamangha kelmeydi»... degen saryndas sózder. Orystildi elektrondy BAQ-tardaghy búl sózderding iyeleri kim, ne qyzmet isteydi? Búl jaghy belgisiz. Áyteuir, tiyse - terekke, tiymese - bútaqqa degen pәtuasyz boraghan sózder. Sonda shortanday tulap jýrgenderding «namysyna» tiyip qalghan nendey ózgerister? Mәselen, memlekettik mekemege adamdar tek memlekettik tilde ghana ótinish, shaghym jazsa, búghan nege renish tanytugha bolady eken. Tipten qinalsa sol ótinish, shaghymdardyng ýlgileri manday aldynda iluli túrmay ma? Onday ýlgilerding neshe týrin әzirlep qonggha jergilikti mekemelerding qauqary jetedi. Memlekettik qyzmetker azamattardyng saualyna memlekettik tilde jauap berse - búl óreskeldik pe? Memlekettik mekemege qyzmetke alynghan mamannyng memlekettik tildi biletini ne bilmeytini tekserilip jatsa, onyng zangha nesi qayshy?

Qazaq tilining mәrtebesin kóteruge baylanysty tauday dep aitpay-aq qoyalyq, tamshyday derlik úsynys ne jóndi sóz aitylyp jatsa boldy, keybir orystildi otandastarymyz astynan su shyqqanday, yrshyp týsetini bar. Búl joly da solay boldy. Memlekettik til turaly zang jobasy retinde әli qalyptasa qoymaghan mәtinmen tanysqan qaysybireuler aqyrzamandy ýisin kelip. «Oybay, búlay bolsa biz chemodanymyzdy alyp ketemiz», «Konstitusiya talaptary qayda? Konstitusiya adamdar ýshin be, әlde adamdar Konstitusiya ýshin be?», «Qazaq tili - túrmysta ghana qoldanylatyn til. Qazirgi zamangha kelmeydi»... degen saryndas sózder. Orystildi elektrondy BAQ-tardaghy búl sózderding iyeleri kim, ne qyzmet isteydi? Búl jaghy belgisiz. Áyteuir, tiyse - terekke, tiymese - bútaqqa degen pәtuasyz boraghan sózder. Sonda shortanday tulap jýrgenderding «namysyna» tiyip qalghan nendey ózgerister? Mәselen, memlekettik mekemege adamdar tek memlekettik tilde ghana ótinish, shaghym jazsa, búghan nege renish tanytugha bolady eken. Tipten qinalsa sol ótinish, shaghymdardyng ýlgileri manday aldynda iluli túrmay ma? Onday ýlgilerding neshe týrin әzirlep qonggha jergilikti mekemelerding qauqary jetedi. Memlekettik qyzmetker azamattardyng saualyna memlekettik tilde jauap berse - búl óreskeldik pe? Memlekettik mekemege qyzmetke alynghan mamannyng memlekettik tildi biletini ne bilmeytini tekserilip jatsa, onyng zangha nesi qayshy? Áldekimderding týn úiqysyn tórt bólip jýrgen «jaysyz jayttar» - zang jobasyndaghy osy ispettes janalyqtar. Janalyqtar dep jay aityp otyrmyz. Aqiqatyna salsaq «Til turaly» Zanda múnday baptardyng boluy zandylyq. Qazir elge «Osy qazaq tili nege óz túghyrynda túra almay túr?» deseniz, aldymen aitatyndary «Qajettilik kerek» deydi. Búl uәjge tolyq qosylugha bolady. Memlekettik tilge degen súranys, qajettilik bolmay, qazaq tilining kósegesi kógermeydi. Memlekettik tildi bilmese qyzmet isteu, tipti ómir sýru mýmkin bolmaytynday jaghday tudyru kerek. «Aynalayyn, mine, kitap, mine, tilashar, qazaq tilin ýirene ghoy» dep arqadan qaqqanmen, odan eshqashanda tildi ýirenbeydi de, qúrmettemeydi de. (Basy 1-bette) Al qajettilikti qalay tughyzugha bolady? Janaghyday talaptarmen. Júmysqa túrghysy kele me - memlekettik tilde ótinish jazsyn. Jinalys, jiyn óte me - memlekettik tilde ótsin. Qazaqstandyq azamatqa qyzmet kórsetkisi kele me (sauda, kólik, baylanys...) memlekettik tildi bilsin. Týiini, Qazaqstanda qyzmetke túrghan adam memlekettik tildi mindetti týrde bilui qajet. Osynday talaptardyng jýzege asuy arqyly qazaq tilining órisi ashylady, tilimizding boyyna qan jýgiredi. Múndayda últy әzirbayjan bolghanymen ózin qazaqtan kem sanamaytyn Asyly Osman apamyzdyng myna sózine qalay rizashylyq bildirmessin: «Egerde «Týiege jantaq kerek bolsa, moynyn sozyp jeydi». Sondyqtan da memlekettik qyzmetkerlerge qazaq tilin biludi mindettesek, onda olar lauazymy ýshin ýirenedi. Endigide memlekettik tilding ózine arnayy zang kerek. óleyin dep jatqan ózge til joq. Bәri ózining qalybymen órkendep keledi. Árbir qazaqstandyq osy Otandy ózine ortaq dep sanasa, memlekettik tildi de ortaq dep qarauy tiyis». Orys tilining basty Otany - Resey ekendigi belgili. Osylay bola túra reseylikterding ózderi orys tili ýshin shyr-pyr boluda. Baspasózden belgili bolyp jatqanynday Reseyding migrasiya qyzmeti osy elge syrttan kelgen azamattardyng orys tilin qanshalyqty biletinin tekserudi úsynyp otyr. Reseydegi demografiya jәne aimaqtyq damu institutynyng basshysy bylay deydi: «Qanday rette de orys tilining bedelin kóteru kerek. El ishindegi túrghyndar orys tilin birinshi kezekte biluge mindetti». Reseyding ózi múqala, myzghy qoymaytyn orys tili jóninde osylay bilek týre әreket etip jatqanda tilimiz jóninde bizding jaybaraqat, arqany kenge salyp otyrghanymyz qalay bolar eken? Bizding oiymyzsha, bizding memleketimizdegi til sayasatynda shoshyp, ýrkiytindey negiz joq. Memlekettik tilge qatysty baghyt-baghdar da qoldaugha túrarlyq. Rasynda da, memlekettik til - eldi úiystyrushy, biriktirushi basty tetik. Eldegi halyqtyng 65 payyzyn qazaq últy qúrap otyrsa, aramyzda qazaqshany qazaqtan kem bilmeytin úighyr, ózbek, qyrghyz... bauyrlarymyzdyn, sonday-aq orys otandastarymyzdyng ishinde de qazaqshany ýiirip әketip otyrghandardyng bar ekenin eskersek, orys tilin tyqpalay beruding ne qajeti bar. Orys tiline kelsek, ol - ólmeytin, qazaqpen mәngi ómir sýre beretin til. Onyng manyzyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Alayda qazaqtyng da, onyng tilining de ózgelerden esh kemdigi joghyn týsinetin, sezinetin uaqyt jetti emes pe? Jerimizding kólemi anau. Bir búryshta tyghylyp otyrghan halyq emespiz. Jer kólemi jaghynan dýniyejýzinde toghyzynshy orynda túrmyz. Tәuelsiz, jeke dara elmiz. Tәuelsiz memleketting óz sayasaty, ústanghan baghyty bolady. Sonyng eng tóresi - elding atyn iyemdenip otyrghan últtyng alansyz, baquatty, jarqyn ómir sýruine jaghday jasau. Al tilsiz últ qalay ósip-órkendemek? Onyng ýstine ol tiliniz zang jýzinde memlekettik mәrtebe alyp otyrsa. Sondyqtan bizding aitpaghymyz - tilge qatysty dau-damay kóterushilerden, baybalam salushylardan ýrkip, shoshynudyng qajeti joq. Múndayda sanasy sergek, maqsatqa berik jandar «It ýredi, keruen kóshedi» demeytin be edi. Búl joly da osy oidy ústanghan dúrys. Mindet - tilge baylanysty jetistikterdi molaytyp, asu-biyikterdi baghyndyra beru. Memleketting óz sayasatyn jýrgizude jaltaqtamaghany, alghan betinen qaytpaghany abzal.

Núrperzent Dombay