Senbi, 23 Qarasha 2024
Masqara! 8247 30 pikir 22 Qarasha, 2019 saghat 14:47

28 jylda eki-aq zang qazaq tilinde qabyldandy

Tәuelsizdikting 28 jylynda elimizde tek eki zang ghana qazaq tilinde dayyndalghan eken. Onyng biri - Ákim Ysqaqtyng yqpalymen әzirlengen "Kóshi-qon turaly" zang bolsa, ekinshisi -  Fariza Ongharsynovanyng bastamasymen dayyndalghan "Bala qúqyqtary jónindegi" zan. Al, qalghany tek qana orys tilinde dayyndalghan. Búl turaly "inbusiness.kz" sayty jazdy.

Sayttyng mәlimetinshe, juyrda elordada senator Múrat Baqtiyarúlynyng bastamasymen zandy qazaq tilinde jazu turaly dóngelek ýstel ótken. Oghan ghalymdar men zang shygharushy organ ókilderi qatysyp, atalmysh saladaghy qazaq tilining hal-jayyn talqylaghan.

Jiyngha qatysqan Parlament Mәjilisining Zannama, sot - qúqyqtyq reforma komiytetining mýshesi Núrlan Dulatbekovtyng aituynsha, zandy qazaq tilinde jazu turaly osy uaqytqa deyin Parlamentte birneshe mәsele kóterilgen. Alayda, olardyng eshbiri nәtiyje bermegen.

Al, tikeley zang audarmasymen ainalysyp jýrgen Dәuitәli Omashúly bar mәsele Ýkimetting qazaq tiline degen niyetinde ghana, deydi. Onyng aituynsha, Tәuelsizdik alghan 28 jylda Ýkimet ózdiginen bir de bir zandy qazaqsha dayyndamaghan kórinedi.

Dәuitәli Omashúly, Parlament apparatynyng ókili:

-Osy kýnge deyin zang jobalarynyng 90%-an astamyn әzirleytin Ýkimet bir de bir jobany ana tilimizde dayyndamapty. Býkil kýsh pen qarjy qolynda desek te, Ýkimetting osy kýnge deyin shybyq basyn syndyrmay otyrghanyn esh nәrsemen týsindire almaymyz. Sondyqtan da Ýkimetimiz búl mәseleni aldaghy uaqytta myqtap oilanuy tiyis.

Sonymen qatar, Omashúly zandy qazaqshalau isin tek audarmashylargha artyp qoymau kerektigin aitty.

Taghy bir senator Lәzzat Sýleymenning aituynsha, elimizding birneshe ónirinde songhy uaqytta qazaq tilinde jýrgiziletin sot isterining sany 3 esege azayyp ketken. Al, múny Jogharghy Sot janyndaghy Sot tóreligi akademiyasynyng professory Ádil Qúryqbaev qazaq tilindegi zannyng týsiniksizdiginen kóru kerek deydi.

Ádil Qúryqbaev, Sot tóreligi akademiyasynyng professory:

-Bizde keshe ghana qabyldanghan zangha ózgertuler engizilip jatady. Zannyng túraqsyzdyghy onyng sapasyna kýmәn tudyrady. Jana qabyldanghan zangha bir jyldyng ishinde 100-den astam ózgertu men týzetu engizilgenin kórdik. Al onyng qazaq tilindegi núsqasyn qarapayym azamat týgil zangerler de úqpaydy. Sudiyalar isti qazaq tilinde qarap otyrghan kezde de qazaqsha mәtinge sýienbeydi. Bәri oryssha mәtinge sýiene otyryp, qazaqsha is jýrgizedi.

Sonymen qatar, «Serpin» bilim jәne innovasiya últtyq palatasynyng basshysy Múrat Ábenovting pikirinshe, zang jobasy qazaq tildi ortada talqylanbasa, onyng qazaq tilindegi núsqasy sapasyz bolyp qala beredi.

Múrat Ábenov, qogham belsendisi:

-Zang shygharu prosessi birneshe satygha bólinedi. Birinshi saty – zang shygharu kerek pe, joq pa degen talqylau, úsynys jasau satysy. Ol jerde biz qazaq tilin paydalandyq pa? Qazaq tildi ortada búl talqylandy ma? Ekinshi saty – zang qanday bolu kerek degen súraqqa qoghamdyq pikir men mamandardyng oiyn, memlekettik organdar ústanymyn ortagha salu satysy. Ókinishke qaray, qazaq tilinde bolashaq zandy talqylau, ony jan-jaqty qarau prosessi kóp jaghdayda joq. Zandy әzirleu osy eki satydan keyin keledi. Aldynghy eki kezende qazaq tili qatystyrylmasa, jasalu kezeninde onyng qatysuy әlsiz bolatyny týsinikti. Sol ýshin qazaq tilinde zang talqylaytyn bilikti mamandardyng ortasyn qalyptastyru kerek. Internet dәuirinde múnyng bәri onay sheshiledi

Jiyn sonynda atalghan syn eskertpeler negizinde birneshe úsynys әzirlenip Ádilet ministrligine jiberilgen.

Esterinizge sala keteyik, búghan deyin Senat deputaty Múrat Baqtiyarúly Zandy qazaq tilinde әzirleu turaly bastama kótergen. "Abai.kz" aqparattyq portaly senatordyng búl bastamasyn sýiinshiley habarlaghan edi. Senator Múrat Baqtiyarúly Senattyng "Zang shygharu prosessin odan әri jetildiru" taqyrynba ótken Parlamenttik tyndauda "Zang әueli memlekettik tilde jazyluy kerek" dep sóilegen.

Al jogharydaghy aitqan jiynda senator: "Kórshi Ázerbayjan, Ózbekstan, Qyrghyzstan elderinde zang óz memlekettik tilderinde qabyldanady. Mәselen, Ózbekstan tәuelsizdik alghaly 4-5 zang ghana orys tilinde qabyldanypty. Bizde әli kýnge deyin zandar resmy orys tilinde qabyldanyp, sosyn qazaqshagha audarady. Audarma sapasyz bolghandyqtan, týsinbeushilikter tuyndap jatyr" depti.

Týiin. Rasynda, Qazaqstan Tәuelsizdik alghan 28 jyldyng ishinde 2 zandy memlekettik tilde qabyldaghan eken. Olar:

- 1997 jyly "Halyqtyng kóshi-qony turaly" zany;

- 2002 jyly "Qazaqstan Respublikasyndaghy balanyng qúqyqtary turaly" zany.

Konstitusiya boyynsha Qazaqstanynng memlekettik tili - qazaq tili. Endeshe zandy qazaq tilinde, memlekettik tilde әzirleuge, talqylaugha jәne qabyldaugha ne kedergi? Qazaq tiline qyryn qaraytyn kim? Parlament pe, әlde Ýkimet pe?

Abai.kz

30 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377