Imperiyanyng qúlauynyng eki faktory bar. Biri – óz qúdireti asyp túrghanda qúlaydy. Ekinshisi – búrynghy otarlarynan birte-birte aiyrylu ýstinde qúlaydy. Búnyng alghashqysyna – Resey IYmepriyasyn jәne onyng múrageri KSRO-ny jatqyzamyz. Songhysyna – Osman jәne Britan imperiyalary jatady. 

Imperiyanyng qúlauynyng alghashqy formasy ózining búrynghy otarlarymen ekonomikalyq, mәdeni, sayasi, әskery túrghydan odaqtastyq baylanystaryn saqtap qalady. Onyng saldary búrynghy otarlargha deotarsyzdanu prosesin jýrgizuge óz kesirin tiygizedi. Osynday kesirli ýrdisti biz QR latyngha kóshiuine qatysty RF óristep otyrghan aqparattyq soghystan kóremiz. Osy mәselege qatysty orystildi baspasóz orys tildi kósemsózshi qandasymyz Dastan Eldesting әueli feysbuktegi keyin Qazaquni.kz saytyndaghy «Vyderjit ly kazahskiy yazyk troynuy smenu alfavita?!» atty maqalasyndaghy jariya etken pikirlerin RF BAQ ilip әketti. Tek ózderine kerekti qazaqty jәrmes últ etip kórsetuge ynghayly jerlerin ghana ýzip alyp, qalghan jaghdayda Dastan Eldostyng aitpaq bolghan basty oiyn túnshyqtyra túmshalap tastady. Onyng ar jaghynda qazaqty qazaqqa qarsy qongdyng imperiyalyq órkókirektigi jatyr.

Avtordyng runagha, arab jazuyna qatysty pikirleri qazaq baspasózinde búrynnan bar taqyryptar. Biraq ol birinshi ret orys tildi qazaqtar arasynda qoldau tabuy quanarlyq mәdeny qúbylys. Ári alghash ret qazaq әripterining kodtanuy mәselesi kóterilip, oghan latyn jazuyndaghy qanday әripter jatatyndyghy sóz boluy maqala qúndylyghyn arttyra týsedi.

Endi osy «Vyderjit ly kazahskiy yazyk troynuy smenu alfavita?!// Ýshinshi ret әlipby auystyrudy qazaq tili kótere ala ma?» atty dauly maqalany Abay kz audaryp úsynyp otyrmyz. 

ÝShINShI RET ÁLIPBY AUYSTYRUDY QAZAQ TILI KÓTERE ALA MA?

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng aralasuynan keyin latyngha kóshuge qatysty talqylaudyng jana kezeni bastaldy.  Baqsaq baqa eken degendeyin, jana әlipbiyding ornalasuy Unicode standartyna (ghalamtordaghy óz boyyna barsha jazba tilderding tanbalaryn syidyratyn simvoldyq kodtaryn syidyratyn standartqa) qabyspaydy eken. Búryn osyghan deyin ýsh birdey núsqany maqúldap kelgen lingvistikalyq komissiyanyng mýsheleri birining auzyna biri týkirip qoyghanday, ayaq astynan jana núsqalardy úsynyp, búrynghylaryn iske alghysyz etuge kóshti. 

QR QARAQALPAQTYQ LATYN JAZUYNNAN BAS TARTADY 

2 qazanda facebook-ta qazaq latyn jazuynyng sauatsyzdyghy, ony jetildire týsuding qajettigi turaly aqparat el basshylyghynyng qúlaghyna jetui ýshin «ZABLUJDENIYa LATINIZASIIY!» degen post jazyp jariyalaghan bolatynmyn. Facebook-taghymydy júrt ilip әketip, ózderinde qayyra jariyalap, dostarymnyng qoldauymen bir qatar basylymdar, onyng ishinde shet eldik basylymdar da bar. Olar ózderinde jariya etti.  .

Men óz jazghanymnyng jәne latyn jazuyna kóshudi synaghan maqalamnyng el basshylyghyna jetken-jetpegenin bilmeymin. Biraq 21 qazanda Preziydent Qasym-Jomart Toqaev әlipbiydi jetildiruge tapsyrma berdi.  Nәtiyjesinde latyngha kóshu ýrdisinde ózimizding әm ózgening qateligin qaytalamauymyz ýshin mamandargha da, qoghamdyq oigha da syny payymdau jasaugha mýmkindik tuyndady.

Óitkeni, QR kórshi ózaghandar juyq arada bas tartuy yqtimal, sauatsyz ózbek (qaraqalpaq) núsqasyn qabyldaghan bolatyn. Kórshimiz apostrof (jәne akut) ornyna diakritikalyq tanbalar qoldanylghan halyqaralyq tәjiriybege juyqtaytyn әm óte әdemi jәne qolayly bolyp tabylatyn eng alghashqy latyn núsqasyna (1993-1995 jj.) qayyra kóshuge yqylas tanytu ýstinde.

Osy tayauda ghana Núr-Súltanda jana latyn jazuyn tandaugha qatysty sarapshylar  komissiyasynyng otyrysy bolyp ótti. Onda negizinen әlemdik jәne týrik tәjiriybesi eskerilgen diakritikalyq tanbalardyng 4 jobasyn tandap aldy. Olar úsynylghan núsqagha qaraghanda әlem boyynsha latyn jazuyn tútynatyndar ýshin oqyp jazugha jenil, týrki әlipbiylerimen ýndesedi, elektrondy aqparattanu ýshin qarapayymdylyq syndy bir qatar artyqshylyqtargha iye.

Bir әlipby ekinshisine egiz qozyday úqsas bola almaydy, qayta әlipby ózgertu basty maqsat bolyp tabylmauy kerek. Latyn jazu óz betimen tilimizding mýshkil jaghdayyn ondamaydy, әdebiy-tehnikalyq әdebiyetti ómirge әkele salmaydy, bilim dengeyi men aghylshy tilinde bilim alyp ketudi órge sýiremeydi. Mine, osy mәselege qatysty tek latyn jazuy problemasy ghana emes, birinshi kezekte, osy jana jazugha kóshkenge deyingi qazaq tilin týbegeyli keshendi reformalau  kerektigi de keninen talqygha týsui kerek.

Qazirgi tanda lingvisterding basty mindeti kóbine ózin aqtamaytyn óz betimen auajayylushylyqtan tyiylyp, qazaq tilin kodtandyryp, әlemdik erejege layyqtanghan halyqaralyq terminderding últ tilinde jazyluyn zandastyru   bolugha tiyis. Kodtandyrylghan til degenimiz – tildik normagha sәikes óndelingen til. Tilding kodtanghan formasyna: 1) әdeby til; 2) terminologiya jatady.

Kenestik kezende әsirese, odaqtas respublikalarda terminologiyany qaltyrysta qaldyryp, osy ataudyng ornyna «әdeby til» termiyni qoldanylghandyqtan  memlekettik tilding rólin terminologiyasy damyghan orys tili atqardy. Eger tiling nomalanbaghan, terminologiyalyq problemagha úshyraghan bolsa, onda memlekettik til retinde óz qyzmetin atqara almaytyndyghynyng sebep-saldaryn dәl qazir óz kózimizben kórip otyrmyz. Sonymen qatar baghdarlamalaghan  kezde, gugl-audarmamen júmys istegen shaqta, tәrjima jasauda, әsirese ghylymy mәtinderdi qotarghan kezde ýlken problemalar tuyndaydy. 

Tildi kodtandyru últtyq tildik túryqpen (yazykvoy korpus) tikeley baylanysty. Tildik túryq degende biz barsha janrlar: kórkem, beykórkem, tehnikalyq, zandyq-qúqyqtyq t.s.s. mәtinder toptasqan, elektrondy formadaghy mәtinder jinaghyna negizdelgen aqparattyq-anyqtamalyq jýie degendi úghynamyz. Búnday túryq tildi oqyp-ýirenu ýshin kerek, al, qazaq tilindegi ghylymi, tehnikalyq, zandyq-qúqyqtyq, medisinalyq jәne basqa taqyryptargha arnalghan mәtinder toptamasy jartykesh.

Kerisinshe, orys tili – kodtanghandyqtan, kompiuterlik baghdarlama terim jasau kezinde grammatikalyq, stilistikalyq jәne basqa da qatelerdi kórsetip qana qoymaydy, sonymen qatar, tez әri qatesiz shet tildik sózderdi orys tiline audaryp bere alady. Google óz kezeginde kez kelgen taqyrypqa qatysty osy tilde keneytilgen aqparat týrin úsynady.

Al, qazaqshasyna mysal keltirsek, «Konstitusiya»  sózi «Ata zan» delingendikten (gugl «ata-ananyng zany»!) dep audaryp shyghady, biraq búghan búrynghy eski atalymy da qosarjalasyp jýredi.  Eger latyn jazuyna kóshken kezde ol qosanjarlasatyn ýshinshi sózge ainalyp, gugl әldebir balamatamdy bizge úsynatyn bolady. Al, tilding zany boyynsha termin belgili bir normagha týsip tanbalanuy kerek.

ÁLIPBIYDING AUYSUYNAN MÁDENY MÚRADAN AYYRYLAMYZ

KSRO kezinde әlipby almastyru sayasy túrghydan uәjdanyp, eki ret josparly týrde almastyryldy. Latyndy betperde etip, negizinen barsha týrki últtarynyng әlipbiyleri osy jazugha kóshirildi. Nege orys, gýrji, armyan tilderi latyngha auystyrylmady? Búnyng qarapayym sebebi osy tilder ózining mәdeny múrasynan aiyryluy ýshin. Adamzat tarihynda bolyp kórmegen 10 jyl kóleminde eki ret әlipby auystyru tilding tinin búzyp, tútas últtyng «sanasyn sarsangha salyp, jadysyn jattandyryp», óskeleng úrpaqty óz elining tarihyn oqyp bilu mýmkindiginen aiyrdy. Arab, latyn jәne orys jazuymen qatar oqyghan jandar búnday әreketten tóbe shashtary tik túrdy.

Arab jazuymen jazylghan múramyz orsan zor bolsa da, eshkimge kereksiz bolghandyqtan arhivterde shang basyp jatyr. Alysqa barmay-aq, ghylymy ortagha mәshhýr Ábu Nasyr әl-Farabiyding 200 asa enbegining TMD halyqtary tilderine audarylghany tek on shaqty ghana. Biz tipti bilmeytin, bile almaytyn dýniyemiz, kóne týrki jazuy. Osy jayynda men 1989 jyly «Uchiyteli Kazahstana» gazetinde  filologiya fakulitetteri men lingvistikalyq mektepterde arab jazuy men ózge qazaq jazba derekterin oqyp ýiretuding qajettiligin jazghan bolatynmyn.

Bizding nadandyghymyzdyng miymyz ben qanymyzgha sinip ketkeni sonday, qazaq tilining latyn jazuyna kóshui jayyndaghy dau-damayda, arab jazuyly múralarymyzdyng problemasy mýldem auyzgha alynbaydy. Sonymen qatar, eger biz latyn jazuyna kóshetin bolsaq, onda jastarymyzdyng basym kópshiligining kirillisamen jazylghan әdebiyetti oqy almay qalatyny da sóz etilmeydi.

Arab jazuynan kenestik latyngha kóshken kezde Qazaqstanda kitaphana men basylym sany az boldy. Al, býgingi әlipbiymen barsha 80 jyl ishinde orasan zor kitaphana qalyptasty.  Osy jyldar aralyghynda respublikamyz boyynsha eng qiyrdaghy auyldyng ózinde de kitaphana boldy. Ári 100 % túrghyny sauatty elding «matrisasyn» ózgertu, sanasyn ózgeruge de qatysty bolyp keledi.

Álipbiydi ózgertu jayynda qalaysha sóz ete alamyz, eger biz búghan deyin osynyng aldyndaghy әlipbiymen baylanys ornata almasaq?! Býginderi agha buyngha 1940 jyldan keyingi qazaq búlaq kózderi qol jetimdi bolsa, 2025 jylghy keler úrpaqqa she!? Kenestik dәuirdegi qosarly әlipby almastyru sayasaty, endi әlem tarihyndaghy qysqa uaqyt ishinde ýshemdik әlipby almastyrugha úlasady!

Orys tilining boluy qazaq әlipbiyindegi kirillisany úmytqyzbaydy degen adasushylyqqa úshyratatyn jel sóz, óitkeni, eki til eki basqa. Búghan ózbek tәjiriybesi kuә bola alady: býgingi ózbek shәkirtteri men studentteri kirillisada oqy almaydy! Yaghni, kirillisadaghy orasan zor qazaq әdeby múrasy bir kezdegi arab jazuyndaghy jәdigerlerimiz siyaqty bolashaq úrpaqqa qol jetimsiz bolyp qala beredi.

TÝRKIYa MEN QAZAQSTANDAGhY LATYNGhA KÓShUDI ESh SALYSTYRUGhA BOLMAYDY!

Bir әripten ekinshisine kóshu ainalyp kelgende oghan deyingi jazudyng oqyluynyng problemasyn tuyndatady. Bizding elimizde әlipby auystyru kezinde oryn aluy yqtial kesirli qúbylysty kenestik tәjiriybeden, býgingi jaghdaygha qatysty eng aldymen ózbek tәjiriybesinen kóre alamyz.

Kirillisagha negizdelgen әlipbiyding kemshilikterin atap ótken latyndy jaqtaushylar ony latyn jazuynda enseru kerektigin atap ótedi. Býkil әlem boyynsha jazu týrleri ózgeriske úshyrap, janaru ýstinde. Tipti oqyp ýirenuge qiyn dep tanylatyn qytay pishpek jazuy (iyerogliyfi) myndaghan jyldyq qytay mәdeniyetinen aiyrylyp qalmauy ýshin әriptik jýiege kóshpey otyr. Arab jazuy negizinde әlipbiyimizdi jetildirip,  «Tóte jazudy» ómirge әkelgen Ahmet Baytúrsynov ta tap solay istedi.

Týrkiya men Qazaqstandaghy latyngha kóshudi esh salystyrugha bolmaydy! Týrkiya bolsa, bir rettik maqsat, mindeti әm ghylymy qadamdy kózdep osynday jazu auystyrugha bardy. Eng bastysy, týrik tili aimaqtyq til boldy. Ári onda ekinshi әlemdik til bolghan joq. Arabshadan (dinnin, arab tilining yqpalynan qútylyp, batys órkeniyetine bet búru ýshin) latyngha ótu sayasi, ekonomikalyq, mәdeni, tildik jәne basqa reformalar jýrgizuge jauap bere aldy.

Al, bizding tilimiz Qazaqstanda  aghylshynnyng emes, orys tilining shylauynda jýrgen shaqta latyngha kóshuding mәnisi bar ma?! Qazaqstan geografiyalyq, ekonomikalyq, sayasi, lingvistikalyq jaqtan Batystan (әm Týrkiyadan) tym qashyqta, әri júmys tili orys tili bolyp tabylatyn Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng mýshesi. Atalghan jaghdayda tildik problemany sayasattandyrmay, qisyndy týrde qolgha aluymyz shart. Bir týsiniktisi, óte bay kirillisadaghy qazaq әdebiyetin auyzgha almay-aq, ekinshi (orys) til bolghandyqtan, orys tildiler tilimizdi kirillisada jyldam ýirene alady.

Ózbekstannyng orys synyptarynyng sanynyng artuynan, týpting týbinde kirillisagha oralatyndyghyn men sonau 2009 jyly jazghan bolatynmyn. Sodan beri kórshi elde jaghday tipten ushygha týsti, eresekter latyn jazuymen oqy almaydy, 70% juyq әdebiyet kirillisamen basylyp shyghady, jastar  kirillisany oqy almaydy, bilim dengeyi tómendegindikten orys synyptarynyng sany arta týsude! Dәl qazirgi qazaq tilining memleket til retindegi, ghylym men joghary bilim beru tili retindegi әlsizdigi últtyq saghymyzdy syndyrmaugha tiyis. Shәkirtter qazaq mektebinen orys mektebine aghyluy da bek mýmkin.

Myna әleumettik lingvistikalyq joramalgha kóz salatyn bolsaq: «Ózbekstan beligili bir jaghdayattar mәjbýrleuimen kirillisagha qayyra oraluy yqtimal. Ondaghy latyngha kóshuding negizinde qate tújyrymdau jatty.  Egemendikting qúraly retinde kirillisa men arab mәdeny múrasyn joghaltatyn beydistýrlik latyn jazuyn tandauy; Latyn jazuy kompiuterlik tehnologiya qúralyna ainalghan joq, atalghan eldi Týrkiyagha da, Batysqa da jaqyndastyra almady» (Zablujdeniya latinizasiy ily nokautiruishiy udar po yazyku. Zonakz.net, 17.11.2009).

2017 jyldyng tamyz aiynda «Kitob dunyosiy» gazeti «Jahon adabiyyoti» jurnalynyng redaktory Shuhrat Rizaevtyng Ózbekstan preziydentine kirillisagha qaytyp oralu jónindegi: «Ótken ghasyrdaghy әlipby auysuynyng negizinde býtkil baspa ónimderi kereksiz dýniyege ainaldy.  Latyn jazuyn qoldanghan kezimizde kirillisamen basylghan ghylymy mәdeny múramyzdy «kereksiz dýniyege» ainaldyrmauynyzgha shaqyramyn» deuinen biraz nәrseni angharugha bolady.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz