Ózge ónirlerdegi sekildi bizding oblys ýkimetting nazarynan tys qalghan emes. Múnda ýlken bir delegasiya kem degende jylyna ýsh-tórt ret at basyn tireydi. Aldyn ala dayyndalyp qoyghan nysandardy aralaydy, biraz enbekkerlermen kezdesedi. Sosyn jedeldete astanagha shúghyl attanyp ketedi. Osymen is bittige sanaydy. Mýmkin, ýkimette bekitilegen júmys jospary boyynsha dәl osylay da shyghar. Alayda bizding kómeyimizde kóptegen súraqtar qalady.

Aldymen «osynday kelisterding qaytarymy qanday, olar oblys kóleminde shishilmey jatqan qanday asa kýrdeli mәselelerding týiinin tarqatugha septigin tiygizdi?» degen saualdargha jauap taba almay tyghyryqqa tirelip qalatynymyz bar. Al eger bizding oblysymyzda býkil mәseleler sheshilip, júmaq ornaghanday kýy keship jatsaq, onda budjetting aqshasyn shygharyp, sandaghan delegasiyalardy shúbyltyp keregi ne? Núr-Súltanda ótetetin jinalystarda әkimimizding jan jadyratar bayandamasyn tyndap, «zor rahmetin» jaudyrsa, jarap jatyr emes pe? Áytpese, sol kelgen delegasiya mýshelerining ózderine kórsetken nysannyng halyqqa qanshalyqty qajet ekendigin, sol ýshin júmsalghan halyq qarjysynyng qaytarymy qanshalyqty dengeyde degen saualdar esh uaqytta qoyylghan emes. Onyng ornyna «bәr dúrys, bәri tamasha» dep bas iyzep óte shyghady. 

Aynalghan eki ay ishinde oblysymyzgha kelgen eki delegasiya da sol qalyptasqan dәstýrden asyp kete almady. Alghashqy ýkimet basshysy Asqar Mamin basqarghan delegasiya osynda qúrastyryla bastaghan Reseyding «Kiroves» (búl búrynghy ataqty «K-700» taraktorynyng jana núsqasy) traktoryn kórgende tanday qaghyp, delegasiya basshysy tipti rulige otyryp, jýrgizip te kórdi. Riza bolghan synayly. Alayda ol kisi: «Búl tehnika qansha túratyn bolady, ony sharua qojalyqtarynyng satyp alugha qauqary jete me?» degen kópting kókeyinde túrghan súraqty qoymay kete bardy. Al bizding biluimizshe, osy traktor bizde eng kemi 20 million tengege satylatyn kórinedi. Al búghan Reseyding ózinde ekining birining qoly jete bermeydi.

Kózboyaushylyqtyng qyzyghy delegasiyanyng osyndaghy «Bolishevichka» dep atalatyn tigin fabrikasyna barghanda boldy. Kәsiporyn júmysty jaqsy bastap jatqandyghyn, bolashaqta tipti tamasha bolatyndyghyn, eng bastysy halyqtyng qaltasy kóteretin arzan syrt kiyimderdi molynan tiguge bet búrghandyghyn aityp, biraz jerge baryp qaytty. Sýitti de óte jaqsy tigilgen, baghasy nebәri 7 myng tenge ghana túratyn kýrteni kórsetti. Delegasiya basshysy, әriyne, búghan da riza. Alayda keyin jurnalisterding zerttegeni kórsetkendey, búl kýrte jalghyz dana etip tigilip, ony býginderi diyrektordyng ózi ghana kiyip jýrgen kórinedi. Al sol kәsiporynnyng dýkenindegi múnday kýrteler 14 mynnan 20 myngha jetip jyghylatyn kórinedi.

Bir qyzyghy, delegasiyagha jaqsy atty kórinip qalu «operasiyasy» múnymen de ayaqtalmady. Delegasiya basshysy bir tiginshi әielden «Jalaqynyz qansha?» dep súrau múng eken, әkimimiz ol әiel ózgeshe birdene aityp qoyar dep oilady ma kim bilsin, «Múndaghy ortasha ailyq 100 myng tenge. Al oblysta ol 120-140 myng tengeni qúraydy» dep bir kózge týsip qaldy.

Múnymen alghashqy delegasiyanyng jyry bitti dep qoyalyq. Ótken aptada olardyng izin suytpay, viyse-premier Berdibek Saparbaev bastaghan delegasiya taghy da jedeldetip jetti. Búlardyng da aldynghylardan aiyrmashylyghy shamaly edi. Ádettegidey búl delegasiyany Arhiymedting ózi qashanda maqtana aitatyn «Tobyl-arena» dep atalatyn jabyq stadiondy kórsetti. Berdibek Mashbekúlyna búl nysana da qatty únap qalypty. Ol tipti «múnday stadionnnyng jalpy Qazaqstanda joq ekendigin, endi jastardyng sportpen ainalysugha tamasha jaghday tughandyghyn» atap ótti.

Tek qana búl nysannyng qanshagha týskendigin súraghanda, bәlkim, ózgeshe oy týser me edi kim bilsin. Sonda mýmkin «4,5 milliard tenge júmsap salghan búl stadionnyng Núr-Súltan nemese Shymkent sekildi iri shahar emes, 200 myng adamnan sәl ghana asatyn proviansaldy qalagha qanshalyqty qajeti bar edi? Álde sizderde barlyq әleumettik-túrmystyq mәseleler sheshilip, tek osynday asa qymbat dýniyelerge kezek keldi me?» degen saual kókeyine oralar ma edi, oralmas pa edi. Aytpaqshy, bizdegi «Tobyl» futbol klubyna dep salghan búl ghimarattyng qyzyghyn Qostanaydyng óz perzentterining kóre almaytyndyghyn, óitkeni atalmysh klubta ylghy logionerler yaghny kelimsekter oinaytyndyghyn, múnda tek jergilikti jerden bir qaqpashy ghana bar ekendigin eskersek, búl stadiondy kimge salghandyghyn týsinu qiyn. Á, úmytyp barady ekenbiz, delagasiya basshysyn taghy bir, dәl osynday orasan qarjy júmsalyp salynyp jatqan, kezinde Preziydent Qasym-Jomart Toqaev onyng qymbattyghy ýshin synaghan Múz sarayyna aparghan jón edi.

Al mýmkin bizde shynymen barlyq әleumettik mәseleler týgelimen sheshilip, ónirimizde qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zaman tughandyghyn bayqamay qalghan shygharmyz. Olay deyin desek, kóp balalar analargha arnalghan baspana mәselesi әli de tolyq sheshilgen joq, internattardan týlep úshqan jetimderding jaghday da tym da auyr. Respublikalyq sayttar jazyp jatqanday eng qymbat pәterler Qostanayda ekendigi jayly múnda tipti auyz ashpaydy. Múny az deseniz baspana taba almay, osyndaghy sayjayda qystaytyn otbasylardyng sany azamay otyr. Tek biyldyng ózinde ghana osynday 573 birdey  otbasynyng basyna osynday auyr jaghday týsip otyr. Búl aitugha ghana onay. Qostanay qansha degenmen Shymkent emes, múndaghy qaqaghan qys alty aigha deyin sozylady. Sayajaydaghy әbden eskirgen ýisymaqtardyng kishkene balalary bar otbasyna qanshalyqty pana bolaryn osynda túratyndar ghana biler. Jәne búlar bizding payymdauymyzsha negizinen auyldan kóship kelip, baspana taba almay jýrgen ózderimizding qara kózdermiz. Alayda búlar ayaushylyqty ózge týgili oblys әkimi Arhiymed Múqanbetovten te kórmey otyrghan týri bar. Osy mәselege baylanysty ótken arnayy jinalysta oblys әkimi «búl mәseleni qalay sheshemiz? Olardyng bir qystap shyghuyna jaraytyn uaqytsha baspanalar qarastyrugha bolmas pa eken?» degen janashyrlyq tanytudyng ornyna osyndaghy tótenshe jaghday jóninidegi depratament basshysy Talghat Kәkimovke olardaghy órt qauipsizdigin qatang qadaghalaudy tapsyrdy. Beyne bir, Kәkimov múny bilmeytin sekildi.

Endi Arhiymedting maqtana aitatyn oblysymyzdaghy ortasha ailyq mәselesine oralalyq. Bizde kezinde Arhiymedting ózi quana habarlaghanday qoqystardy óndeytin tәp-tәuir zauyt salyndy. Ol ýshin Reseden qymbat jabdyqtar da alyndy. Al endi qazirgi jaghdayy dabyl qagharlyq. Jabyludyng sәl aldynda. Óitkeni onyng basshysy aitqanday múnda júmys isteytin 25 júmysshy emge tabylmay otyr. Óitkeni, qaladan tysqary, qatynap isteytin, qoqystardyng kýlimsi iysi sasyghan, ishi suyq  kәsiporynda nebәri 80 myng tengege enbek etuge qúlyqty adam joq. Al sonda әkimimiz aitqan 120-140 myng tenge bolatyn ortasha ailyq qayda ketken? Mýmkin, ony әlgi zauyttyng basshysy estimegen bolar? Áytpese, ónir basshysynyng aitqanyn eki etuge tәuekel ete qoyar ma eken?

Jalpy, oblysymyzda sheshimin kýtip jýrgen «sýrlengen» súraqtar jeterlik. Alayda ol jergilikti jerde kóterilmeydi. Al jogharghy jaq estigisi de kelmeydi. Ýkimetten kelgenderi kózderin quantyp, qúlaqtaryna jaghatyn «jetistikterdi» qatty únatady.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz