Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Ne kórip jýrsiz? 4143 25 pikir 29 Qarasha, 2019 saghat 13:22

Úrpaq búzylsa últ ta joyylady!

(egiz taqyryp)

IYә, ziyany ne? Eng basty súraq osy!

Onyng ziyany eng әueli úrpaqqa tiyedi, úrpaq búzylady! Úrpaq búzylsa últtan ne qalady!  Mine, sondyqtan ony, dana qazaq jalghyz auyz sózben aityp ketken: «Oynastan tughan onbaydy» degen. «Onbaydy» degen ne degen sóz? Yaghni, nekesiz, zandy júbaylyq jolmen emes, joldan tughan – jynystyq nәpsi qandyru ýshin paya bolghan úrpaq opasyz bolady degeni.

Opasyzdyqtyng eng ýlkeni Otangha opasyzdyq. Otanyn qorghaudan qashqandar, otannyng baylyghyn bótenge satqandar, otanshyl azamattardy atqandar... Mine, osynday «oynastyng úrpaqtaryn» yaghny oinastan tughandardy qazaqtar «shata», «kórdemshe» dep ataghan. Óitkeni, ondaylarda meyirim, kisilik, kishilik, kenpeyildik bolmaydy. Óz otbasyn ózderi oirandap ketetinder, ata-anasyn dalagha qaldyratyndar osy oinastyng túqymdary.

Onda, oinas kóbeygen el ona ma? Onbaydy, әriyne! Sol ýshin bizge deyin (sovettik kezenge) músylmandyqtyng kemel shynyna jetken dana qazaq úrpaq tazalyghy ýshin keremet zan-dәstýrler qalyptastyryp ketken. Ony keyingi bizge amanat etken.

Biraq, amal ne, «qyzyl tónkeristin» qyzyl órti osy asyl dәstýrdi órt tiygen ormanday etip úipap ketti. «Áyel tendigi» deytin shyrpymen órt qoyyp, bәrin býldirdi. Jetpis jyl boyy «oynastyq» dәuren qúrdy. Solaysha, «Sovettik dәuirde» sanyn biz bilmeytin teksiz úrpaq qalyptasty. Osy kezende qazaq degen últqa qansha kóp qastandyq jasalsa kóbi solardyng qolymen jasaldy dep, biluimiz kerek.

Al, elimiz tәuelsizdik aldy, dep alaqaylap jýrgende әlgi teksiz úrpaq «azamattyq neke» deytin taghy bir súmdyq qiytúrqy shygharyp keldi. Endigi, oinastan tughan úrpaqtyng qazir solardan tarap jatqany jasyryn emes.

Jәne, oinastan yaky zinadan bitken sharanany «kóshege qaldyru», «qoqysqa tastau» deytin kórgensiz kórinister  osy zinanyn  kóp ziyanynyng eng súmdyghy!

Endigi súraq, múnday últymyzgha jasalyp jatqan jasyryn jauyzdyqty qalay toqtatamyzgha kelip tireledi emes pe? Oghan jana әdis izdeuding esh keregi joq.

Dana qazaq babamyz «zinadan saqtanudyn» barlyq últtyq, әleumettik, otbasylyq, jeke bastyq... býkil tetigin jasap ketken. Endi, sony qalpyna keltiretin qoghamdyq zandar qabyldau ghana.

Mәselen, «jeti atagha tolmay qyz alyspau» dәstýr-zanynyng ghylymy negizi tanghalarlyq. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin, genetikalyq tereng zandylyqty emes, arifmetikalyq qarapayym eseppen «jeti ata zanyn» týsindirip kóreyik:

Adamnyng túqym jalghastyratyn hromosama sany 46. Osy hromosoma erkekting úryghynda yaghny spermatozoidynda 23, әielding analyq júmyrtqasynda da 23 bolady. Er men әielding úryghy qosylghanda ekeui 46-gha tolyp, «jarty adamnan» «býtin adamnyn» negizi osylay qalyptasady. Qazaqtyng «eki jarty qosylyp bir býtin» deytin qanatty sózi de tegin aitylmaghanyn osydan bayqaugha bolady.

Sonymen, Birinshi ata, balada qyryq alty tolyq tuystyq saqtalady. Ekinshi ata, nemerede jiyrma ýsh jarty tuystyq, Ýshinshi ata, shóberede búl ekige bólinetindikten 11.5, al Tórtinshi ata shópshekte osy san taghy ekige bólinip 5.75-ke teng bolady, Besinshi ata, nemenede búl san taghy ekige bólinip  2.8-ge tenesedi, Altynshy  ata,  tuajatta  1.4-ge ten, eng songhy Jetinshi ata, jýrejatta 0.7. Segizinshi ata jegjatta tuystyq qatynasty anyqtaytyn hromosama sany 0-ge teng bolady. Yaghni, Jetinshi atadan keyin úrpaq jalghastyghynda tuystyq qatynas qalmaydy.

Qúran Kәrimde búl jóninde arnayy ayattar bar, olay bolsa Qúrandy tereng mengergen dana babalarmyz Qúrannyng búl ghylymy negizin abjat esebi arqyly anyqtaghany dausyz. Óitkeni, «jeti ata» zanyn Qazaq qoghamy qabyldaghan kezde yaghny Tauke hannyng «Jeti jarghysy» qoldanysqa shyqqan zamanda Genetika ghylymy әli joq ekeni belgili.

Osynday ghajap zandy Qazaq qoghamy qatang ústandy. Jeti ata ishinde biren-saran «ghashyqtyq» mәselesimen nekesiz qosylghandar bolsa, olardy ólim jazasyna kesetin-di. Qazaqtyng dәstýrli әdebiyetinde «Qalqaman-Mamyr» dastany sekildi birshama ghashyqtyq  jyrlar sonyng kuәsi.

Al, «jeti ata ishinde» ýilendirmeuding qoghamdyq negizin búljytpay iske asyrudyng da sara jolyn salyp qoyghan. Mәselen, qúdalasu dәstýri. Búl dәstýr bolashaq erli-zayypty bolatyn qyz-jigitterding oinas-zinanyng týr-týrinen aulaq bolyp, ózi bireuding bolashaq jary ekenin ýnemi este ústap jýruine arnalghan ghajap saqtandyru-immuniyteti.

Sonday, qúdalasudyng da dәstýrli týrleri bar. BEL QÚDA degen eki rudyng búrynnan tanys-bilis, dos-jaran eki jigiti «birimizding kelinshegshimiz úl, birimizdiki qyz tauyp jatsa, bolashaq qúda bolayyq» dep, uaghdalasyp qoyady.

Ekinshi týri, BESIK QÚDA degen әli besikte jatqan úl sәby men qyz sәbiydi atastyryp qoiydy aitady.

Odan keyingi týri BEDEL QÚDA degen, úl men qyzdary erjetip, boyjetken әleumettik jaghdaylary tendes by men bi, bay men bay, kedey men kedey degendey qalyng mal tólesip, qúdalasady. Búl da Haq dinning sharighatynda arnayy atalghan tamasha joralghy.

Odan kyingi qúdalasular, «shymbayly qúdalyq», «sary sýiek» qúdalyq deytin qonystas  rulardyng búrynnan beri qyz alysyp, qyz berisu sekildi  ýrdis arqyly tatulyq pen jaqyndyqty nyghaytu, naghashy-jiyendik tuystyq qatynasty  odan ary kýsheytu ýshin jasalatyn jasampaz salt.

Búl da qoghamdy «zina-oynas» sekildi saytany ýrdisten saqtandyratyn – әrbir qyz-jigitting óz-óz aqiyesi bar bar ekeknin ýzdiksiz eskertip túratyn, adaldyqtan attamaugha  qogham bolyp  baqylau qoya alatyn ómirsheng zan.

Al, ýili-barandy bolghan erkek-әielderdi de  «oynas-zinaqorlyqtan» saqtandyratyn  ýrdis, zandar da  qazaq qoghamynda mindetin minsiz  atqaryp túrdy. Atap aitar bolsaq, Haq din boyynsha der jasyndaghy erkekting birneshe әiel aluyna rúqsat berilgen. Biraq, búl rúqsat er adamnyng jeke kýsh-quaty, túrmystyq ahualgha sәikesu kerektigi eskeriledi. Mysalgha, saqa jigit shaghyndaghy er adam әielining jýkti kezeni, bosanu uaqyty, etekkir kelui  sekildi tabighy qajettilik  kezinde jynystyq qatynas  jasaugha shekteu qoyylatyndyqtan  shәhuatyna boyaldyryp zinagha eriksiz baruy mýmkin.

Mine, sonda zandy ekinshi, ýshinshi nekeli әieli bolsa, onday haram jolgha barmaytyny anyq.

Jәne de, Haq din boyynsha kóp әieldi bolu «shata, kórdemshe balalardyn»  tuuyna tosqauyl qoyatyn birden-bir amal.

Ári, bir әkeden, eki-ýsh anadan taraghan úrpaq  ózara birlikshil, úiymshyl bolyp  qoghamda iygilikti әleumettik kýsh tudyratyn erekshe  qoghamdyq jýie deuge bolady.

Sóz sonynda «ghasyr derti»  atanghan «JITS» (spiyd) degen dauasyz aurudyng qúrt-kózi de osy zinaqorlyqtan bastalghanyn adamzat qoghamy qazir moyyndap otyr.

Eger, búrynghy qazaq qoghamy sekildi «zinaqorlyq» deytin ruhaniy-qoghamdyq syrqattan tazarghan qogham qúra alsaq, «jynystyq júqpaly auru»  degen dertten de qúlan taza sauyghamyz.

Jәne, ótken qazaq qoghamy býtindey músylmadyq ýrdisterdi iske asyra alghandyqtan, úldary týgeldey sýndet jasatqan, qyzdary «qyryq ýiden tyi» qatang baqylauda bolghan, kelinshekteri  boydәretsiz jýrmeytin sap tazalyqty saqtaghan  sau-salamat el bolghanyn, sol kezdegi  batys-shyghystan kelgen kóptegen sayahatshy, zertteushiler tamsana jazyp ketkenin qazir ózimiz de úmytyp qaldyq. Onday ruhany órkeniyetti qogham qúrghanymyzdy tarih qoynauyna qaldyrdyq, endi sony qazirgi zamangha say qalpyna keltiru qajettiligi osy az ghana sózdi aittyryp otyr.

II. Jynystyq qatynastyn  jemisi...

Aldynghy taqyrypta aitylghan «oynastyq-zinaqorlyqqa» aparatyn kóp sebepterding biri әri bәregeyi nekeli erli-zayyptylardyng jynystyq qatynasta birin-biri tolyq qanaghattandyrmaytyny.

Búl – qorytyndy  búrynghy qazaqtar ýshin emes, qazirgi qazaqtar ýshin aitylyp otyrghan jәit. Nege búrynghy qazaqtar ýshin emes degenge kelsek, búrynghy qazaq jigitterining erkektik kýsh-quaty óte basym boldy.

Úl bop tughan kezinde sәt sayyn jetiluge tiyis manyzdy mýshelerining biri «әtpýshәii» qazirgidey pampresspen túnshyqtyrylmaytyn-dy.

Yzghar ótkizbey tek qana aua ótkizetin kiyiz týbek pen  arshadan jonylghan  aghash shýmek úl sәbiyding de, qyz sәbiyding de  jynys mýshesining alghashqy jetiluine óte qolayly, ghajap jayly edi. Kóship qonyp jýrse de, otyryqty otyrsa da tal besik atalghan adamzat tarihyndaghy balaqandy ósiretin biregey aspapty bizding dana babalarymyz ben әjelerimiz  myndaghan jyl boyy asyl úrpaghyn ósirgen  kiyeli qúralgha ainaldyrdy.

Ekinshi, úl sәbiyler ýsh jas pen bes jas aralyghynda  sýndetke otyrghyzylyp, nәzik jynys mýshesining әsire sezimtaldyghyghynan adalap, qalypty kýide bolatyn amaldy jasay bildi. Osydan keyin-aq taygha jaydaq mingizip balalyq kezeninen bozbalalyq  yaghny bәlighat jasqa tolghanda naghyz jynystyq jetilu kezeni  «tabighy massajben» ótetindikten tósek qatynasynda «tez jiberip qoy» «impotensiya» deytin әlsizdikten olar osylaysha erte bastan saqtandyryldy.

Ýshinshi, «at erding qanaty» dep, kóshpendi  halyqtyng erligi men eldigin qatar alyp jýrgen  atqa minu mәdeniyeti de er  jigitterding erkektigin  seksenning sengirine shyqqasha saqtaytyn biregey faktory bolghan.

Sodan da, býkil qazaqtyng  at qong ýrdisinde sonyng kuәsindey Seksenbay, Toqsanbay degen at-esimder qalyptasty. Yaghni, erkekterding ýnemi at ýstinde boluy qazirgi kezdin  erkekterin týgel qamtyy bastaghan «prostatiyt»-ten (quyqasty bezining qabynuy) qorghaytyn  әri erkektik kýsh-quatyn tolyqtyryp túratyn «tegin massaj» rólin atqaryp keldi.

Mine, búl bizding basty taqyryp etip otyrghan «jynystyq qatynasta tolyq qanaghattanu yaky jynystyq lәzzattyng tәtti jemisin jeu» degen mәselening basty negizi sanalady. Bylaysha aitqanda, jynystyq lәzzat aludyng basty sharty erektik kýsh-quattyng myqty boluy.

Qazirgi qazaq qoghamynda jana ýilengen jas júbaylardyng alghashqy ailarda-aq ajyrasuynyng kóp boluy da osy aitylghan «jynystyq qatynastyng lәzzatyn ala almaudan» bastau alatyndyghy  arnayy saualnamalarda anyqtalghan jayt. Eger, jana ýilengen jas júbaylar «jynystyq qatynynastyng tәtti jemisine yntyghyp túrsa» qazirgi aitylyp jýrgen túrmystyq, әleumettik jaghdaylardyng jetispeushiligi esh sebep te emes, týkke túrmaytyn syltaular ghana bolyp qalar edi. Óitkeni, qyzu mahabbattyng ystyq lәzzaty ghashyq júptardy kýrke de túrsa da baqytty ete alar edi.

Al, olay bolsa basty sebep nede? Qazirgi jastardyng «jynystyq qatynastyng lәzzatyn ala almauyna» basty sebep qyzdar men әielderding kóshede jartylay jalanash jýrui. Múnday «mәdeniy-jabayylyqta»  erkekting de, әielding de jynystyq qyzyghushylyghy tómendeydi. Er adamdar bolsa erkektikti qozdyratyn әiel adamdardyng «úyatty jerlerin» (shash, moyyn, tamaq, keude, bilek, baltyr) kóz aldynda kóre-kóre әbden kózi ýirenip, miz baqpaytyn «adaptasiya» degen jaghdaygha úshyraydy. Álgi, «әdemi jerler» erkektikti qozdyrmaq týgili týkke túrmaytyn qadirsiz birdeneler bolyp qalady.

Al, qyzdar  men әiel adamdardyng bótenning kózinen qymsyndyryp túratyn osy asa sezimtal mýsheleri ýnemi kóringenning kóz aldynda ashyq-shashyq jýre-jýre  kón teri sekildi túrpayy, syr-symbattan ada bolady.

Mine, sóitip erkek te, әiel de «jynystyq qatynastyng ghajap qúpiyasy» sanalatyn qymbat mýlkin qoqys siyaqty qúnsyz qorapqa ainaldyrady.

Sóitip, jynystyq qatynastyn  eng tәtti jemis beretin basty qúndylyqtaryn qoldan jiberip alghan son, olar ýshin «jynystyq qatynas» әnsheyin hayuany qatynas  sekildi qadirsiz  bolyp, «júbaylardy júptap» túrghan  basty «jabystyrghyshtan» aiyrumen tynady.

Sonson, qazirgi kezdegi «júbaylardyng aiyrylsuy» degen balalardyng oiynshyghyn laqtyryp jibergenindey әnsheyin oiynshyq ýrdiske ainalady.

Olay deytinimiz, búrynghy qazaq qoghamynda aiyrylysu deytin oqigha siyrek bolsa  da kezige qalsa asa mәn bererlik oqigha sanalatyn-dy. Ony tek qana sharighat jolymen retteytin-di.

Óitkeni, biz jogharyda atap ótken, qyzdar men әielderding ashyq-shashyq jýrui deytin «mәdeniy-jabayylyqqa»  Islam dini qatang tiym salghan bolatyn. Búl tiym aldynghy kiyeli kitaptar men Qúran Kәrim arqyly kelgendikten oghan adamy túrghyda ýkim aitugha eshkimning qúqy joq, dep sanaldy.

Jәne, búl dәstýrli ýrdis ata-babamyzdan beri músylmandyqty ústanghan qazaq qauymy ýshin «Otan ot basynan bastalady» deytin eldikting negizining búzyluynan saqtaytyn basty tin bolghandyqtan qanday kezende de ruhany qúndylyghyn joyghan emes. Qyzyn sәukele kiygizip úzatuy, jana týsken kelinge  qyzyl  jelek jauyp qarsy aluy, alghashqy sәbiyin tughan jas kelinshekke  kelinshek kiymeshek kiygizip әspetteui qaytalanbaytyn biregey últtyq mәdeniyet әri әiel zatynyng súlulyghyn asyratyn ýlgili-kiyim әsirese, «ashyq-shashyqtyqtan qorghaytyn» músylmandyq  qorghany bolatyn.

Ári, jas júbaylardyng «otbasy baqytyn» mazdatatyn yaky «jynystyq lәzzattyng tatymdy boluyn» túraqty etip túratyn birden-bir ústyny edi.

Ústyny deytinimiz, keshte qúruly jibek shymyldyqtyng ishinde kýndiz kózge týspey qos etek kóilek pen qyzyl jelek jasyrghan jan jarynyng «qymbat mýshelerin» kórgen  sayypqyran erkektin  soyqan qúraly qozudyng shegine jetip, ghalamat shabuyldy tilep jatqan jas әielding de tal boyy asau qanmen alapat taytalasqa týsken sәtti eshkim tilmen jetkizip aita almas...

Desek te, qazaqtyng býkil jaqsy, jaman tirligin óleng órnegine ainaldyrghan dana Abay hakiym:

«Tal jibektey oralyp, Gýl shybyqtay búralyp, Salmaghynnan janshylyp, Qalsyn qúmar bir qanyp...» deui, «Tar tósekte tósindi aimalar ma, edim jalanash... Iyghymda sizding shash, Ayqaylasyp tay-talas...» deui, búrynghy qazaqtyng tósek lәzzatynan aitylghan anyq habar ekenine dau aita almassyz...

Olay desek, osy dau tughyzbaytyn dәleldi moyyndaytyn qazaq qoghamynyng qazirgi sanaly qyz-jigitteri  «jartylay jalanashtanu» deytin, jasyryn jasalyp jatqan qastandyqtan qútylugha júmyla kýresuleriniz qajet ekenin, búdan artyq dәleldeudi qajet etpes!

Sonyng ózinde de, әrkim ózinen bastauy ózimen-ózi kýresui, óz nәpsisin ózi týzeui әdildik bolmaq.

Óitkeni, jeke bas erkindigine zorlyq joq, sanaly týsinu ghana býkil kelensizdikti býliksiz týzetuding birden-bir joly ekeni әldeqashan dәleldengen aqiqat.

Abay Mauqaraúly

Abai.kz

25 pikir