Sәrsenbi, 16 Mausym 2021
Tarih 4923 12 pikir 2 Jeltoqsan, 2019 saghat 12:13

Kýshlik hannan qalghan әulet

Naymannyng bir atasy Tólegetaydyng shyqqan tegine qatysty leksiyamyzda bizder shejiredegi: «Erekshe adam bolghan qúba jonnan» degen sózderdin, dala auyz tarihynyng derek beruindegi shejirelik tәsilge say aitylghan jasyryn maghynaly mәlimet ekenin aitqan edik. Yaghni, búl sózder Tólegetaydyng nayman handarynyng әuletinen shyqqanyn bildiredi. Bizding kóptegen oqyrmandarymyz, jәne de ghalamtordaghy leksiyalarymyzdyng tyndarmandary shejiredegi aitylghan Qúba jon, Aqtamberdi jyraudyng aitqan Qúbanyng ala jony, qyrghyz ben qazaq aitqan Qúbasay (Sirgelining bir atauy)  degenderimizding Ergene qong ekenin jaqsy biledi. Qashaghan jyraudyng aitqan «Alghiyding ala shóli» men «Haziretting keng oiy»  da osy Qúbasay bolady. Jәne de, Ergene qondy bildiretin toponimderde «ala» sózi kóp kezdesedi. Sondyqtan da, Shynghys hannyng úrpaghynyng Qúbylay degen esimi «qúba ala»  degen sózden bolghan dep aitqan edik. Yaghni, onyng esimi de Ergene qonnyng bir atauy bolghan. Qúbyla degen de, «qúba ala» degen sózden qalghan bolsa kerek. «Abay KZ» portalynda Ergene qongha qatysty «Arghy ana qonysy» atty maqalamyz da jaryq kórgen. Sondyqtan da, búl jer júmaghy, yaghni, Varahana degen bizding sózden atauy keyin soghdysha aitylyp ketken qazirgi Ferghana anghary jóninde jorta jýre aitatyn bolamyz.  

Osymen qatar, Ayagozdegi tatar Qúrbanghaly Halidiyding shejiresinde Ferghana handary jóninde arnayy tarau bar. Jәne de ol avtordyng Ferghana angharyn Túrghaua degeni, Serikbol Qondybaydyng «Arghy ana qonysy» degenin rastap túr. Yaghni, Túrghaua degeni túrandyq Haua anamyz dep túr, jer anamyz degen maghynada. «Shambala Chingis hana», «Atlantida predkazahov» aty maqalalarymyzda da, bizder osy Ergene qonnyng týp-tamyry avestalyq Vara-Kangha qamalynan keyaniyder  atalghan patshalar әuletining shyqqanyn aitqan edik. Mәselen, naymannyng naqty atauy «toghyz tanbaly nayman» degeni, ejelgi grek mifologiyasyndaghy Qúdaydyng toghyz patsha úldaryna qatysy bar. Óitkeni, búl mifting týp-tamyry Ergene qonda jatyr, sondyqtan da,  búl oqighanyng bastapqy núsqasynda onda ketkenderding Qiyan men Toghyz ekenderi aitylady. Sondyqtan da, ejelgi spartalyqtardyng qalqandarynda bizder naymannyng tanbasyn kóremiz. Tipti, sonau Amerika kontiynentindegi Gvatemaladan tabylghan «Popoli-Vuh» atty diny kitәbinde de,  osy toghyz patsha atalady. Qazaqtardyng bәigege, shýiinshige, syilyqqa toghyz ataytyndary da, osy toghyz patshagha qatysty ekeni eshbir shýbә keltirmeydi. Ertegidegi toghyz tonqyldaq ta, Ertóstikpen qosqandaghy toghyzy aghayyn da, osy toghyz patshadan bastau alady.   

Altay adaylarynyng eposy «Maaday-Qara» jyrynda Ergene qondy Jer-Túmar dep ataghan. Oryssha jazghan maqalamyzda bizder: «Posle togo kak ya izuchil trudy tatarskogo akademika  Zakiyeva o shumerah, ya bolishe ne stesnyaiysi govoriti, chto pervym yazykom chelovechestva mog byti nash kypchakskii» degen edik. Qypshaq degenimizding bastapqy núqsasy «qúba shaq» ta boluy mýmkin. Yaghni, ishi quys kenistikte ótken shaq, ghúmyr degen maghynada.  Sondyqtan da, shejiredegi Qypshaqtyng atasynyng biri Qúba+qalyp bolady. Búl jerdegi Qúba degeni Ergene qon, qalyp degeni onyng ýshbúryshty formasyn, yaghni, qalybyn aityp túr. Tipti Kóbeqalyp degende de, bizder búl ataudy sauyt-qalyp dep týsinip, búl jerde qalyptay qúiylghan qamaldyng aitylyp túrghanyn týsinemiz. (kóbe –sauyt). Ejelgi grekter Ergene qondy Kalipso, yaghni, bizding tilden Qalypsay dep  te ataghan. Osymen qatar olar Kirka, yaghny bizdinshe Qyrqa dep te ataghan. Qazirgi tanda Resey ghalymdary, atap aitqanda lignvist, tarih ghylymdarynyng doktory Dmitriy Petrov, grammatikalyq qazaq tilining kóne til (arhaicheskiy)  ekenin aitady. Qazaq lingvistikasynyng atasy Oljas Súleymenov keyingi bir sózinde, әlemdik tarih ghylymy bizding tildi biluge mәjbýr bolyp otyrghanyn aitqan edi. Alay da, ejelgi grek tiline qatysty eng alghash pikir aitqan akademiyk  V.V. Bartolid bolatyn. Ózining әigili leksiyalarynda ol kisi: «Sultan-Veled, syn Djemali ad-dina Rumi, vo vtoroy poloviyne 13 veka pisal stihy ne toliko po-persidsky y tureskii, no y po grecheski, y ety grecheskie stihi, napisannye arabskim alfavitom, predstavlyait bolishoy interes dlya lingvistov kak edinstvennyy pamyatnik togo grecheskogo narechiya, na kotorom togda govorily v okrestnostyah Konii» degen eken.  Sondyqtan da, bizder grek etnoniymining bastapqy núsqasynyng «qyr+aq» boluy mýmkin ekenin aitqan edik. Yaghni, Qyraq, Aqtau, Aqtóbe, Qyrqa, grekshe Kirka degen etnotoponimderding qazirgi Ferghana angharyndaghy qasiyetti Sýleymen taudyng ataulary ekenine esh shýbә keltirmeymiz. Búl taudy ertede qyrghyzdar Bara kók dep te ataghan. Yaghni, orys tilinde aitylyp jýrgen Vara atauy bizding tilden Bara bolghan, týpki  núsqasy «bar» bolsa kerek. Avestada búl Bara ýiin Iam patshanyng saz balshyqtan túrghyzghany aitylady. Sondyqtan da, Amerika kontiynentindegi ejelgi Maya órkeniyetining «kodeks Troana» atty dereginde búl Bara ýiin Glinyanye Holmy Mu, yaghni, Úmaydyng sarbalshyq taulary dep ataghan eken. Troana degenimiz Túr+ana, yaghni, Qúrbanghaly aitqan Túrghaua bolady. Úmay anamyzdyng ýndiariylik tegi jóninde professor Sәbetqazy Aqatay aghamyz marqúm aityp ketken edi.  Úmay anamyzdyng mekeni degen Sumer tauy da osy Ergene qong bolady, júm iyer, júmaq jer degennen búrmalanghan atauy. Altaylyqtar Sumer-Ulum tauy degen. Búl jerdegi «ulum» sózining bastapqy núsqasy «ala iam» bolsa kerek, orys tiline audarghanda búrmalanyp ketken. Handyq qúrghan dәuirimizdegi Nayman-Sýme degen qalamyzdyng atauy da osy Sumerden bolsa kerek. Al endi, naymannyng Shambalyq degen qalasynyng atauynyng әigili Shambalanyng atauy ekenin bizder «Shambala Chingis hana» atty maqalamyzda   dәlelimen aityp kettik. Yaghni, Shamnyng qalasy, Qúran kәrimde Sham ólkesi Túr tauy dep atalghan Ferghana anghary.  

Avestalyq Iam patshanyng basqa halyqtardyng tilindegi Sham, Iiym, Sam, Iamysh, Djam, Djamysh, Djamshud aty bizdinshe Shәmshi, Jәmish ekeni belgili.  Osydan bylay Iam patshany búl jerde Shәmshi, ne bolmasa  Jәmish dep ataytyn bolamyz. «Qúpiya shejireni» zerttedim dep, týgin  úqpaghan Tileuberdi Ábenaydyng búrmalap aitqanyndaghy Batsagaannyn, yaghni, Batys  qaghannyng úly Tamasha degeni osy Shәmshi bolady. (Djamasha - kishi Jәmish). Jamúqa esiminin  bastapqy núsqasy Djama-Kangha degen sózden bolsa kerek, Chumukuni, Shamahan, Shómekey ataularyndaghy siyaqty. Mayya ýndisterining «Injilinde» Shmukan dep atalghan. Yakuttar Omekey deydi. Jәne de yakuttar Ferghana angharyn Tuy-Maada dep ataghan eken. Yaghni, Maadaydyng túiyghy, qamaly degen sóz. Olay bolsa qytayladyng Dangani, yaghni, Day+uang degenderi «aday knәzdigi» degendi bildirmek. Osy jerde payghambyrymyz Múhammed, ghalayys salamnyng maadiyt, yaghni, osy Maadanyng úrpaghy ekenin  aityp ketken artyq bolmas.  

Jәne de, bizder búl «Qúpiya shejirenin» nayman handarynyng kanselyariyasynan  alynuy mýmkin ekenin jazghan edik. Áytpese, shyqqan týbi búlynghyr Shynghys handa qaydaghy shejire? Búlar, Toban mergen qaytys bolghan tústan bastap ary qaray Shynghys hannyn  tarihyn aityp ketken synayly. Shynghys hannyng da, onyng balalarynyng da, yaghni, tórelerding de sauatyn ashqan nayman handarynyng kanselyariyasynyng basshysy bolghan Tata Tonghy ekenine eshkim de dau aita almaydy. Tonykókting úrpaghy Tata Tonghynyng aday bolghanyn kórnekti ghalym Yuriy Alekseevich Zuevting «Rannie turki» atty enbeginen týsinemiz. Tonykókting tanbasy da túmar edi. Osymen qatar akademiyk  Bartolid, bizding tilding Kavkazgha Shynghys hannyng mangholdarymen kelgenin aitady. Jәne de, Shynghys hannyng úrpaqtarynda Djenkshy degen esim bolghanyn jazyp, Shynghys atauynyng Jengish ekenin menzep ketken. Osydan bizder, qytay-qalmaq tilderinde búrmalanyp aitylghan Chingis degenning Orta Aziyadaghy atauynyng Jengish bolghanyn týsinemiz. Osymen qatar akademik Bartolid Hazar memleketinde iudaizmdi ústanghan qaraimdardyng bizding tilde sóilegenderin, jәne de, olarda «Injildin» óz tilderinde    bolghanyn jazady. Búl qaraim degen sózding etimologisynyng qara+iiym, yaghni, ejelgi Iiym, Iam ekeni sózsiz. Búl qaraimdar keyin «tau evreyleri» atanyp, Ázerbayjan jerindegi ózderining evreyler slobodasyn  Qúba (Kuba) ataghan. Endi, qúdayym bir Allah, atam bir Aruaq dep, nayman handarynyng tarihyna kóshelik. 

Tóre bolghan song aitugha haqysy bar, Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet Qayratkeri Múhtarhan Abaghan qyrghyzgha baryp kelgende, qyrghyz halqynyn  mәdeniyetining qazaqtikinen joghary ekenin aitqan edi. Áriyne, búl sózding týp-tamyrynda kóp nәrse jatyr. Tipti, qyrghyz halqynyng naqty demokratiyalyq   jolgha týskeni de menzelip túr. Búl qyrghyzdyng osymen qosa shejirelik tarihty da tereng biletinderi haq. Alay da, búny bilgender anyq etnikalyq qyrghyzdar ma, әlde qyrghyzgha sinip, tólqújatynda qyrghyz atanyp ketken naymandar ma, mine, mәsele osyda jatyr. Qyrghyz tarihshysy, shejireshi de bolsa kerek, «Bayyrghy ichkilik qyrghyzdardyn tarihy», Bayyrghy Kerkidan shaary»  atty kitәptardyng avtory Ashiraly Joldoshov bylay deydi: «Naymannyng Kýshlik hany 1218-shi jyly óldi. Onyng qara qytay gurhanynyng qyzynan bolghan úly Qashgharda tudy. Oghan 7-10 jas bolghanda naymandar ony úrlap әketip Chon-Alay  alqabyna alyp keldi. Ol 25-30 jasqa tolghanda, naymandar ony Qashghargha alyp kelip anasyna kórsetti. Olar ony tanydy. Ol músylman dinin qabyldap, oghan Kútlúgh-Sayd degen at qoyyldy. Qashghar biyleushisining taghyna otyrghyzylyp, Chon-Alay jәne Ferghana angharyn da biyledi. Onyng úrpaqtary 1901 jylgha deyin Qashgharda biylep otyrdy. Ol kezde Qashghardy mening tóte babam Qúlybek biylep otyrdy. Ol kezde, Chon-Alay men Ferghana anghary Qoqan handyghyna bólinip ketti. Osynyng dәleli retinde orys múrghattarynda qalghan fotosuretterdi kórsete alamyn. Qúba qalasy men Kúbasay qalalarynyng aty bizding babamyz Kúban biyding atynan bolghan». 

Mine, búl jerdegi Qúban degen esimning basty núsqasy Ergene qonnyng endi bir atauy Qúba ana degennen qalghan. Yaghni, Túrghaua, Arghy ana qonysy degen siyaqty, jer-ananyng ýshbúryshty simvolyna qatysty «ana»  atalghan. Altaylyqtar Jer-Túmar dese, bizding epikalyq shygharmalarymyzda Kondyker-Koban, Serikbol Qondybay marqúm  aitqan «kindik iyer- qúba ana». Osy Kúba ana atauynan orystyng Kubani sózi payda bolghan. «Manas» jyrynda da Kindik jer dep atalady. Ergene qong degendegi «qon» sózi qoydyng jambasyn, yaghni, bizding ata-babalarymyzdyng týsiniginde ýshbúryshtyng simvolyn bildiredi. Osymen qatar, Ashiraly myrza nayman handarynyng әuletin qyrghyzda boo-nayman, yaghni, biy-nayman jәne myrza-nayman dep ataytyndaryn jetkizedi. Al endi, myrza degen sózding maghynasy ruhany tozghan qazaqtyng zamanyna deyin patsha әuletining mýshesining tituly, yaghni, lauazymy, ataghy bolghan. Sodyqtan da, epos pen shejiredegi Tólegen myrza, Bayjan myrza, Sopy myrza, Baba myrza degen siyaqty, Asqaq Temirding úrpaqtary da myrza atanghan, alay da, jalghan atty retinde, óitkeni, onyng ata-teginde naymandardiki siyaqty  handyq joq edi. Osy siyaqty, qazirgi tanda da, teksizding bәri myrza atanyp ketti, preziydent myrza, әkim myrza, prokuror myrza degen siyaqty. Qyrghyzdyng batyr eks-preziydenti Atambaevting týbi bizding bayjigittegi  Qarashamen bir ekenin men aityp otyrsam, Ashiraly Joldoshov naymandaghy Kókjarlynyng qyrghyzdaghy Kókjar týbinen ketkenin, onyng týbining myrza-nayman ekenin aitady. Kókjar eldi mekeni Sýleymen taudan 60 shaqyrym jerde túr eken. Shәkәrim qajynyng aitqan nayman Sopy myrzanyng úrpaqtarynyng bәri qazaq arasynda ekenderin aita kele: «Baba-myrzanyng naymandary Qyrghyzstan men birazy Ózbekstanda, sender osy naymandardansyndar» deydi jazghanynda. Kókjal Baraq babamyz  osy Baba myrzanyng shóberesi edi. Osymen qatar, Baba myrzadan Ótemis, Jarty, Qarshygha tuady. Ótemisten ataqty Janay batyr shyqqan.  

Endi ózimizding shejirelik zertteulerimizge kóshelik. Shejire derekteri Kókjarly men Buranyng Samarqannan әkelingenderin aitady. Kókjarly dep búl jerde Samarqannyng kók jar tasy aitylyp túr. Samarkand degenimiz Sam+Bara+Kangdah degen  sózding búrmalanuy, Samar atauyndaghy siyaqty. Serikbol marqúm aitqanday, ar, or, ur sózderi Bara atauynyng fonetikalyq núsqalary bolady. Tarihy derekterde avestalyq búl qamaldy   Kangdah (kang+day+aq), Kangdez dep te ataghan. (kang+day+әz). Yaghni, Samarkand degenimiz Shәmshi, yaghni, Sam patshanyng salghan Bara-Kangdah qamaly degen sóz. Qala osy qamaldyng atymen atalghan.  Mәselen, Qashghar degenimiz parsy tilindegi Chach+Hvara, yaghni, Hvara qamaly, Hvarazm-Horezm degeni Hvara-әz-iam degen sózderden qalghan siyaqty. Yaghni, Iamnyng ejelgi Barasy degendi aityp túr. Asqaq  Temirden qalghan: «Samarqannyng kók tasy erigen kýn» degen sóz, Ergene qong oqighasynda aitylghanday, atalarymyzdyng jetpis jerden ot qoyyp, kezinde Kiyan men Toghyz tar joldy bitep tastau ýshin saygha qúlatyp  ketken kók jar tasty eritip, qonyrat atauly qarghalyp, ayaqtan ketip shyqqan kýndi aitady. Kók jar tasymyz balqyp temirge ainalghan son, osydan kók temir úghymy qalghan bolsa kerek. Damask qúryshy degen osy bolady.  Onyng otanynyng Ferghana anghary ekeni belgili. Qazaqtar búl qúryshty «qayrau bermes qara bolat» deydi.  

Shejirede: «Naymanda atam Sarman, kimnen azbyn» degen sóz bar. Búl jerdegi Sarman degenimiz ejelgi Altay adaylarynyng «Maaday Qara» jyrynda aitylghan Saryman eli, yaghni, kýnning batatyn Batys óniri  Qúbasay bolady. Sondyqtan da, shejire derekterinde tarihy túlgha Saryjomarttyng aghasy degen Sarman, Arghyn men Naymannyng atasy degen Sarmanay degenderi de, búl taypalardyn  Saryman elinen, Ergene qonnan shyqqandaryn aityp túr. Demek, búlar da simvoldyq túlghalar bolady. Osynyng negizinde bizder shejiredegi: «Sarmannyng týtini óshpesin dep Saryjomart ata  Kókjarly men Burany Samarqannan alyp kelip jeke otau etip qondyrdy» degen sózder, búlardyng Qúba jonnan әkelingen nayman handarynyng әuletin bildirip túrghanyn týsinemiz. Mine, shejiredegi Tólegetaygha qatysty: «Erekshe adam edi Qúba jonnan» degen sóz de  osyny bildiredi.  

Kókjarlynyn  shyn aty Toghanas bolghan edi. Toghanasty Toqanas dep te ataydy qazaq arasynda. Bizdinshe, Toqanas degenimiz de, Qúbasaydyng bir atauy. Toq+ana+say degen sózden qalghan bolsa kerek.  Demek, búl jerde «toq» dep, Arghy ana qonysyndaghy «qoy ýstinde boztorghay júmyrtqalaghan» zaman aitylyp túr. Mayya órkeniyetining dereginde Tohili, yaghni, «toq el» dep atalghan. Búl atau ejelgi Avestadaghy Kangha-Vara qamalyndaghy júmaq dәurendi, baqytty shaqty, eshqashan kәrilik kelmeytin, tek qana imanjýzdi adamdardyng toqshylyqta ótken ghúmyrlaryn aityp túr. «Alpamys» jyryndaghy «jer-oshaqtay anghar» dep te atalghan  Jiydeli-Baysyndaghy: «Toghay sayyn myng jylqy, Esebi joq kóp jylqy» bolghan zamandy aityp túr. Jiydeli-Baysyn degenimiz de osy Ergene qong bolady, tarih ghylymdarynyng doktory, mangholtanushy Munkuev aitqanday, Baysyn taulary. Shejirede ary qaray: «Kókjarlydan Eltemir» deydi. Búl jerdegi Eltemirding de esimi Ergene qonnyng endi bir atauy bolsa kerek. Orhon jazularynda búl anghar Temir qaqpa dep atalsa, qytay derekterinde Temenguani, yaghni, ol da Temir qaqpa, Abay atamyzdyng qissasynda Eskendir ala almaghan Altyn Qaqpa, búl da osy. «Rusi sozdaly varyagiy-kypchaki» atty maqalamyzda aitqanymyzday, osy Eltemir, Úlatemir degen Ergene qonnyng endi bir atauynan orystyng Vladimir esimi payda bolghan. Sonda Eltemir degeni, Temir qaqpanyng eli degendi aityp túr. Al endi, shejiredegi Eltemirding inisi degen Eshkili simvoldyq túlgha bolady. Yaghni, Alpamys batyrdy eshkimen asyraghan Keyquattyng simvoly. Keyquat degenimiz ejelgi ariylik patshalardyng týp atasy degen Kay Kobaad bolady. Búl esimderding de týp tamyr núsqasynyng Qúba ata ekenin bizder talay jerde aitqan edik, qazaq tilining eng kóne til degen tújyrymnyng negizinde. Ony Kavy Kavata dep te ataydy. Kavata degen esimning Qúba atagha jaqyn ekeni aidan anyq. Professor Erenghayyp Omar aitqanday, «Alpamys» jyrynyn  bir núqsasynda Alpamystyng Keyquatty Iran taghyna otyrghyzghany aitylady. Al endi, Alpamystyng Keyquatty Jýrmetýz degen qyzgha ýilendirgeni turaly mәlimet, sol zamanda Iran elining otyryqshygha ainalghanyn aityp túr. Jýrmetýz degeni «týzde jýrme», «kóshpendi bolma», yaghni, otyryqshy degen maghyna beredi. Demek, búl jerdegi Eshkili degen sóz patshalyq әuletti bildirip túr. Tólegetaydyng shyqqan tegine qatysty aitqanymyzday, shejiredegi «eshki baqty», «qoy baqty» degen sózder handyq tekting sipaty bolady. «Arghyqazaq mifologiyasy» atty kitәpting avtory, kórnekti ghalym Serikbol Qondybay marqúm aityp ketkendey,  búnday ataulardyng bәri de, jasyryn maghynaly mәlimetter bolyp keledi. Naymangha qatysty búl mәlimetterding jasyryn boluynyng basty sebebi, Shynghys han әuletining ýnemi biylekte bolghanda nayman handarynyng әuletin qudalaghandarynda jatyr. Sonyng ózinde búl әulet Ózbek handyghyn qúryp, búl handyqty nayman elining óz atauy bolghan Ózbek atap, keyin, Sopy myrza babamyz ózbek jaqta biylikti almaqshy bolyp, býlinip baryp tyndy. Búl býlikti Shoqan Uәlihanov: «zagovor naymanov» degen edi. 

Ashiraly Joldoshevting aituynsha, Kýshlýkting úly Kútlúq-Saidtyn  úrpaqtary Ferghana men Qashghardy 1250-shi jyldan 1901-shi jylgha deyin biylep túrdy. Sonda, naymannyng endi bir shejiresi bolghan, bayjigittik Mәlik Múqashúly marqúmnyng aitqanyndaghy, 19-shi ghasyrdaghy Ferghana angharyndaghy nayman bolysynan kelgen shejirelik derekterding ras bolghany. Yaghni, Dәuletbay batyrdyng úrpaqtary Janúzaq pen Árimjan aqyndardyng aityp kelgenderindegi Saryjomart, Aqsopy men Tólegetaylardyng manghyt tútqynynan 16 jasar Ábilhayyr súltandy qútqaryp alyp, Bolatshy men Asqaq Temirding ýlgisimen quyrshaq han kótergenderi. Ózbek atauyn dýniyege әkelgen naymandar bolghanyna eshkim de dau aita almaydy. Ózbek hannyng atynan boldy degenderi tek joramal ghana.  Naymandar atqa qonyp, tu kóterip: «El atynyz Ózbek» dep, tasqa qashap jazyp ketkende, Shynghys hannyng ózi de tumaghan edi. «Tarihy Abulhair hani» atty Kuhistaniyding jazghan deregindegi Alash bahadýr de, professor Jambyl Omary (arghyn) aitqanday  simvoldyq túlgha. Yaghni, derektegi. «Alash bahadýrge iyeligin qaldyrdy» degen sózder búl handyqty alty alash, yaghni, arghyn, nayman qonyrat, qypshaq, taraqty, alshyndardyng qúrghandaryn aityp túrghan jasyryn maghynaly mәlimet. Sondyqtan da, búl derekte barlyq  rubasylardyng shyqqan tegi aitylghanda, Alash bahadýrding ghana tegi aitylmaghan. Jәne de, bek ataghy da naymannan qalghan. Rashid ad-din naymannyng Kóksau Sauryghyn «bekterding begi» degen edi. Sondyqtan, shejiredegi: «Qarabekten bolypty Baqy, Taqy» degenderi, birinshiden Toqanas pen Baqanasty aityp túrsa, Qarabek degeni simvoldyq túlgha retinde ejelgi nayman bekterinin, yaghni, handarynyng úrpaqtaryn bildirip túr. Osymen qatar, aqnaymandardyng «Túraqan shejiresinde» Qarabektin, kezinde elden auyp Kentup-Tartup degen jaqqa ketip qalghany aitylady. Búl jerdegi Kentýp degeni kangh+týp, Kangha  jer kindigi, Tartup degeni Tar+týp, kindik jerding tar jolyn bildirip túrsa kerek. «Maaday Qara» jyrynda da, «Odissey» jyrynda da, búl Ergene qongha kiretin jalghyz qaqpanyng tar jol ekeni aitylady. Adamdar qysylyp qalyp mert bolyp jatady eken. Qazyghúrt (qazaq júrty, sheshenshe hasavurt) tauyndaghy tastyng arasyndaghy tar jol,  osy bastapqy tar joldyng esteligi ghana. Yaghni, yrymy. Ejelgi grekter búl ótkeldi Tartess, Tartish dep te ataghan, bizding Tartós degennen bolsa kerek. Búl jerde «tós» dep, әriyne jar tas aitylyp túr. Týp degendi bizder týp-tamyr dep úghamyz. Qazaqtyng týp-tamyry osy Kangha qamaly ekenin Serkibol marqúm da aityp ketken edi.  

Sonymen,  Qúba jonnan әkelingen Kókjarly-Toghanastan Eltemir,  odan Qúdayberdi, odan Baba myrza, odan Ótey, odan Shýrek odan Kókjal Baraq tuady.  Mine osylar ghana tarihy túlghalar bolghan. Atam Sarman degeni Qúba jondy aityp túrghan simvoldyq túlgha.  Shejiredegi: «Sarman ata joryqta qaza boldy» degeni Kýshlik handy menzeydi. Kýshlik hannyng qara qytaydaghy әielining aty Kýnekey edi, qytaysha Hunhu ataghan.  Saryjomarttyng da shejirede Sary myrza degen ataghy bar. Tarihy derekte Sary Usman Ókiresh nayman dep atalghan. Búl jerdegi «usman» degeni duadaqtyng balapany, tektilikting belgisi.  Al endi, Ókiresh degenning Jәmish patshanyng simvoly ekenin bizder «Tólegetay» atty leksiyamyzda aitqan edik. Yaghni, búl atau ózbekte nay atalghan, búqanyng ókirigin shygharytyn mýiiz naydyng atauy. Avestada búl altyn  mýiiz naydyng Jәmish patshanyng qolynda bolghany aitylady. Nayman degenimiz, nay (syrnay) ústaghan adam, yaghni, patsha degendi bildirip túr. Mine, Zeynulla Sәnik marqúm aityp ketken Tóre-Nayman degen ataghymyzdyng syry osyda jatyr. 

Baraq babamyzdyng týp naghashysy Túrsyn han bolghandyqtan, әjesi  Janbiyke oghan sonyng bir úlynyng atyn bergen eken. Baraq degenimiz «bara aq», yaghni, Sýleymen taudyng ejelgi  atauynan qalghan bolsa kerek. Payghambarymyz Múhammed, ghalayys salamnyng mingen qanatty aspan aty ali-Barak pyraghy da, osy Ferghana angharynda payda bolghan  jylqy túqymy ekenin bizder qytay derekterinen bilemiz. Qytaylar eng alghashqy attardy «hela», yaghni, ala dep, jәne «he-lani» - ala ang dep ataghan eken. Búlar әriyne, bizding qasiyetti ala taylarymyz. Jәne de, qanatty túlparlardyng Ferghana angharynda payda bolghanyn aitady. Olardy Ferghananyng «aspan attary» dep ataghan.  Ol jylqylar qazir bizding eltanbamyzda adaydyng qanatty aighyry retinde túr. Demek, Baraq degenimiz Baradaghy qasiyetti Aq taudyng bir atauy bolady.  

Osymen qatar, qarakereydegi  Aqnaymannyng shyn aty Quanseyit, Qúban-Said degen lauazym ataghymen  Ferghana angharynan әkelingenin de bizder Ashiraliydi bilmey jýrgen kezderimizde jazghan edik. Aytushy Erghazy Maghauiya úly, qajygha ýsh mәrte jayau baryp kelgen ataqty Buratay qajynyng úrpaghy.  Búl balany Qarakereyge bayjigit Kýshik batyr alyp kelgen deydi. Keyingi nadandar Aqnaymandy Jolymbetting Qoyandy jәrmenkesinen tauyp alghanyn aitady. Búl tym bertin zaman. Bizdinshe, Qoyandy degeni Qiyandy degen Ergene qonnyng endi bir atauynan estilip qalghan bolsa kerek. Adaylar búl ýshbúryshty alqabty Ýsh-Qiyan dep te ataydy. Tarih derekterde ejelgi sәnbiylerdi «hianbey» yaghni, aq qiyan» dep te tanbalaydy. Búl Qiyan degenimiz anghyghynda, ýshbúryshty anghardyng ýsh búryshyna qoyylghan qarauyl tastar bolady. Sondyqtan da, adaydyng jyrauy Qashaghan: «Qytaymenen shekisip, Qarauyl qoyyp ketkende» dep jyrlaghan.  Adaydy Altaydan aiyrghan atana nәlet Módening ghúndarynynyng tas-talqandaryn shygharyp, qanghytyp jibergender osy aq qiyandar edi. Tarihshy Erzat Mellathanúly osy sәnbiylerding qazaq atalary ekenderin dúrys jazghan. Al endi, bizdegi nadandardyng atasy bolghan shyghys ghúndaryn  Qúrbanghaly Halidi, qytaydyng bir týri ekenin jazghan edi.    

Mening naghashydaghy babam Sýgir batyrdyng úly Bayjan myrzanyng egizi Tiles batyr, Ferghanadan endi  bir aqsýiek Bәiimbetti atasy Qonaqbaygha әkelip beredi. Bәiimbetting qasynda Ystydan Jelek bar edi. Búl shamamen Qyz Jibekting zamany bolghan, yaghny 16-17 ghasyr. Hannyng túqymyn úrlap ketu dәstýrining tipti Shynghys hannan da arghy zamandarda  bolghany anyq. Osy Bәiimbetten arghyn-naymangha әigili bolghan Omar bolys Baekesh úly taraydy. Aqnaymandardyng «Túraqan shejiresinin» jazbasha núsqasynda: «Shomat tóreni el ishinen qughandar Aqnayman balasy Omar Baekesh úly. Ekinshi Qojambet bii Qajymjar tórege qamshy júmsaghan kisi» dep aitylghan. Búl babamyzdyng atyn Omar dep, Ferghanany biylegen Omar hannyng atynan qoyghan bolsa kerek. Endi, osy Omar handy aitalyq. Ony Aqsaq Temirding úrpaghy degeni jalghan sóz. 

Qúrbanghaly Halidy aitqanday, bir zamanda Túrghaua, yaghni, Ferghana halqy  taqqa otyrghyzar han әuletining úrpaghyn taba almay qalghanda, ózbek arasynan bir aqyldy adam shyghyp, bәlen jerden Babyr ótipti dep, sol jerge bir jas balany aparyp tastap, odan keyin tauyp alghan bolyp el arasyna alyp keledi. Babyrdyng ótken jolynda altyn besikte jatyr eken, kiyik emizip jýr eken dep kópshilikti nandyryp, oghan Altyn Besik dep at qoyyp tәrbiyelep ósiredi. Bayjigittik Janúzaq aqynnyng Ferghana angharynan alyp kelgen «Baqtiyardyng qyryq bútaghynda» búl sәbiyding altyn besigi «altyn ton» atalghan edi. Sóitip, bala óskende shamamen 1502-shi jyly Ferghanada taqqa otyrghyzylady. Alay da, biraz uaqyttan keyin onyng shyn syry әshkere bolyp qalyp, әuelinde janjal shyqsa da, onyng sózi ótimdi bolyp, sonysymen han taghyna layyq bolghan son, halyq kónip ketedi. Omar han osy Altyn Besikting eng jaryq júldyzdy úrpaghy edi. Aqynjandy bolyp, ghylymdy engizip, han sarayynda ghúlama ghalymdardy alystan aldyrtyp ústaghan. El auzynda: «Omar hannyng mekeni jәnnәt edi» degen sóz qalghan. On eki jyl eldi biylep ayaq astynan opat bolghanda halyq qatty qayghyrghan eken. Qúrbanghaliyding aitqanynan bizder Omar hannyng jәne onyng halqynyng ruhany baylyghynyng óte joghary bolghanyn týsinemiz. Yaghni, ol zamanda tektiler jer júmaghy Ferghana angharynyng Áz-Shәmshi patshanyng ejelgi mekeni ekenin jaqsy bilgen. Omar han birde bau aralap jýrip bir súlu qyzdy kezdestirip: «Anau, gýl sipaty nemene eken, eteginmen jasyrdyng – degende, qyz: - Saman gýli, japyraghynda izi bolar ahýidin, suly jerding qyzyl gýli, kóz jarmaghan asyl bil – dep jauap beredi.  Búl jerdegi Saman gýli degeni Sam ana degen sózden aitylyp túr. Yaghni, Shambalanyng simvoly bolghan suda ósetin lotos gýlin aitqany edi. Shambala degenimiz Shambhala, yaghni, mifologiyalyq Shamnyng qalasy, Qúran kәrimde aitylghan Sham ólkesindegi Túr tauy, Túrannyng Bara-Kanghasy. Sham degenimiz Shәmshi. Búl jerde әlgi súlu qyz: «japyraghynda ahýiding izi» degende, etegining astyndaghy ózining әli gýli ashylmaghan syzyghyn júpar izdi dep aityp, izdenip túr. Ahýy dep búl jerde bizding Altaydaghy qabargha kiyigining júpar iyisti kindigi aitylyp túr. Ertede han-patshalar búl ahýiding júparyn jynystyq sezimin qozdyrtyp túrghyzu   ýshin jatar bólmege anqytyp qoyatyn bolghan. Osyny bilgen Omar han úyalyp qalyp: «Basqa teneu aitshy janym, ainalayyn tilinnen» degen eken. Altaydan Tartýpke auyp kelgen Qarabekting túqymy bolmasa, qaybir teksiz osyny biler edi, handardyng hany degen Shynghystyng ózi naymandargha deyin ahýidi qoyyp, mórding ne ekenin bilmegende...   

Bizding qazaq ghalymdarynyng týsine de kirmegen súraqtardy qazir orys ghalymdary qoyyp jýr. Biylghy jazda bizderge  Resey Ghylym Akademiyasynyng ghalymy jolyghyp ketken edi. Naymandargha qatysty olardyng Etnologiya institutynda ghylymy enbek jazylyp jatyr eken.  Mine, Artem Sivashkov degen ekspedisiya mýshesi menen Qashghardaghy qojalardyng nelikten tóre atanghandaryn súrady. Kezinde men mataylyq Toyghanbaev Amangeldi degen aghamyzdyng auzynan Qashghardaghy   qoja Uәlihan tórening nayman bolghanyn estip, «sandyraq» dep qoya salghan edim. Keyin súrasam, Amangeldi agha búl sózdi bayjigitting shejiresi bolghan Mәlik Múqashúly marqúmnan estigenin aitty. Al endi, ol kisi bolsa, kezinde maghan  Shoqannyng Qashghargha mataylyq batyr Tәnekening atynan barghanyn aitqan edi. Osy Tәneke batyrdyng úrpaghy Gýljan apay maghan búl sózding ras ekenin aitty. Qazir búl mәsele zerttelude, Gýljan apaydan derekterdi kýtip otyrmyn. Óz zertteulerimde bolsa, osyghan ilanatynday derekter de tabyldy. Qysqasyn aitqanda, Shoqanmen birge bolghan Múhamed-razyqtyng aituynsha, qashgharlyq aqsaqal Núrmúhamed-datqa «orys kópesin» ústap, óltiruge búiryq alsa da, qútqaryp jibergen, Sibe-solandar qusa da, olargha jete almaghan. Keyin, Núrmúhamed-datqanyng orys ofiyserin qútqaryp jibergeni ýshin dargha asylghany turaly sóz taraydy. (I. Strelkova. «Valihanov»). Búl qoja Shoqangha qaytarynda Toqtar degen ózining senimdi adamyn qosyp jibergen edi. Orystar, búl Toqtardyng Orta jýzding qazaghy (nayman) ekenin, jәne de, Uәlihan tórenin  bas qarauyly bolyp, talaydyng basyn alghanyn aitady. Jәne de, ol Shoqannyng kim ekenin jaqsy bilgen deydi, әriyne, Orta jýzding qazaghy bolghanda. Mine, osy jaghdaylar әli zerttelu ýstinde. Búl Qashghar qojalaryn úighyr degenderinde de bir gәp bolsa kerek. Búl qojalardyng týbining bizdegi «arapbyz» degen qojalar emes ekenderi aidan anyq.  Múhamedjan Tynyshbaev úighyrlardyng naymandardan tómen otyratyndaryn beker jazbaghanday. Jәne de, bizdegi Toqtarqoja, Túnghashik Tóle qoja (Tólegetay) atalardyng da arap qoja bolmaghandary anyq.  

Qayrat Zaryp-Han,

Tarihshy-publisist. Shejireshi. 

Abai.kz

12 pikir