Últtyq Kenesting alghashqy otyrysy elding erekshe yqylasyn audaryp, ýlken ýmitin oyatty. Múnda búryn pikirtalas alandarynda aitylyp jýrgen kóp sayasiy-qoghamdyq, әleumettik mәseleler ortagha salyndy. Ásirese, «memlekettik úiymdar men jergilikti basqaru organdarynda orys tili qazaq tilimen resmy týrde teng qoldanylady» delingen Konstitusiyadaghy 7 baptyng 2 tarmaghyn, qazaq tilining shyn mәninde azattyq ala almay kele jatqanynyng basty sebebin alyp tastaudy aqyn Qazybek Isanyng talap etui - sendi búzghan sensasiyalyq oqigha boldy.

Milliondaghan adamnyng osynau asyl tilegining Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev tóraghalyq etip otyrghan Últtyq Kenesting alghashqy otyrysynda kóterilui – simvolikalyq oqigha bolatyn.

Al endi osy el kózderine jas alyp kýtip, últ ziyalylary sýiinshi súrasqan, Últttyq kenes mýshesi Auyt Múqiybekting tauyp aitqanynday tarihy oqighagha ainalghan Qazaq tilining mәselesin kótergen mәlimdemeni únatpay qalghandar da bar eken.

Aldymen Últtyq kenes mýshesi, sayasattanushy Daniyar Áshimbaev lap etip tútanyp ketti. (Vremya gәzetine bergen Daniyar Áshimbaevtyng súhbaty.)

«...Dovolino opasnoe, na moy vzglyad, predlojenie prozvuchalo iz ust Kazybeka ISY o neobhodimosty dalineyshego razvitiya gosudarstvennogo yazyka.

Prejde vsego otmeniti normu zakona o yazykah, soglasno kotoroy v strane ustanovlen spisok professiy, dlya kotoryh znanie gosyazyka yavlyaetsya obyazatelinym. To esti on predlojil sdelati tak, chtoby znanie gosyazyka bylo obyazatelinym dlya luboy professii. V usloviyah fakticheskogo dvuyazychiya eta inisiativa yavlyaetsya diskriminasionnoy y provosiruishey obostrenie mejnasionalinoy situasiy v strane. Krome togo, on predlojil razrabotati novyy zakon o gosyazyke y sozdati otdelinoe agentstvo po gosudarstvennomu yazyku» deydi.

Tilshining «A byly ly na zasedaniy kakiye-to neadekvatnye ily smeshnye predlojeniya?» degen súraghyna Áshimbaev bylay jauap berdi: «Kazybek Isa bolishuI chasti svoego vystupleniya posvyatil yubiyleiy Zolotoy Ordy y formatu uchastiya v nem Kazahstana. On takje podnimal voprosy uvekovechivaniya pamyaty hana Djuchy (Joshy), govoril ob ocherednoy reforme latinisy. I, sudya po lisam drugih chlenov ego rabochey gruppy, dumay, chto s nimy on ety momenty vystupleniya ne soglasovyval»...

«...V usloviyah fakticheskogo dvuyazychiya eta inisiativa yavlyaetsya diskriminasionnoy y provosiruishey obostrenie mejnasionalinoy situasiy v strane». Búl búrynghy otarshylardyng sýiikti tәsili – aldymen ózderine qajetti, ózderine qolayly әri jandaryna óte jayly ortany qúryp alady da sodan keyin: «býgingi naqty jaghdaydy negizge aluymyz kerek» dep shygha keledi. Al, sol «fakticheskoe dvuyazychiyeni» býgin respublikanyng orystildi basshylyghy qoldan jasandy týrde jasap, qoldap otyrghany jayly jazghandy Áshimbaevtar únatpaydy. Óitkeni, búl orta – olardyng ortasy, onsyz olar da bir, tolqyn jaghagha shygharyp tastaghan balyq ta bir.

Sondyqtan Áshimbaev pen soghan tektesterge naq sol orystildi basshylar kerek. Al, búl basshylar Áshimbaevtardyng qyzmetine múqtaj, mine, sodan barady da búl eki jaq namazdyger-namazshamda bir-birimen dos bolady, birining biri, Krylovtyng mysalyndaghy siyaqty, maqtauyn tauyp jetkize almaydy. Sondyqtan qit etse bizdi «obostreniyem mejnasionalinoy situasii» dep qorqytyp keledi jәne bolashaqta da qorqyta beretin bolady.

30 jyl boyy, keneui ketken gramplastinka sekildi, tek osyny aitumen ainalysyp, júrttyng qúlaghynyng olardyng yzynyna ýirenip ketkeni sonday, eshkim eshnәrseden qoryqpaytyn bolyp aldy. Al, jaghdaydy arandatushylar – naq solardyng ózderi, tek «úryny ústa!» dep aiqaylaytyn úrylarday, aiqayynyng saldarynan ózderin ústap berip jatady. Onyng qarapayym qaghidatqa ainalghany qashan, olardyng sózine eshkim nazar audarmaydy, ýndeulerine qúlaq aspaydy, arandatuyna elikpeydi.

Onda nege Áshimbaevtar jazuyn toqtatpaydy? Toqtatayyn dese, basqa qolynan eshtene kelmeydi! Kimge kerek? Reseyge me? Evropagha ma? Amerikagha ma? Ol jaqtyng zany basqa. Dәl sol Reseyding ózinde elding bәri, qaytalap aitamyz – bәri, gastarbayterlerge sheyin, orys tilin biluge mindetti. Zang boyynsha olar da júmysqa túru ýshin orys tili men orys tarihynan emtihan tapsyrady. Biraq, bizding әlgiler sudy laylamasa kýnin kóre almay qalady, orys maqaly «lay sudan balyq aulau onay» dep beker aitqan deysiz be? Degenmen, olardyng laylata berer merzimi ayaqtalyp keledi, kóp qalghan joq. Búl tabighy ýderis, ony eshkim de toqtata almaydy. Qazaqsha aitqanda, «tang atpayyn dese de, kýn qoymaydy».

Al Kz.media degen belgisizdeu bir saytta Últtyq kenes mýshesi Arman Shoraevqa Qazybek Isanyng Qazaq tili mәselesin kótergenI únamay:

«Qazaq tilining qamqorshysy bola qalypty» dep keketedi. «Mysaly, Kazbek Isa, belgili qazaq jurnaliysi, «Aq Jol» partiyasynyng Sayasy kenesining mýshesi, ózin qalayda qazaq tilining qamqory etip kórsetuge tyrysyp baqty, al, is jýzinde sózining 90%-yn ol Toqaevtyng keluine qanday ýmit artatynyna, qanday onyng kemenger ekendigine arnaumen boldy» deydi.

Ne degen «dәldik», ne degen «erlik»! Qalaysha elding kózin baqyraytyp qoyyp, qoryqpay ótirik soghyp jiberuge bolady?!. Au, Qazybek Isanyng bayaghydan beri qazaq tilining naghyz kýreskeri ekenin elding bәri jaqsy biledi ghoy. Onyng Últtyq kenestegi sózi internette tarap ketti, bәrimiz kórip, qatty riza boldyq. Búl jerde Qazybek Isa preziydentting Qazaq tilin últaralyq qatynas tili etu kerek degen sózin, Úlytauda Altyn Orda men Joshy handy nasihattau kerek degenin jәne shet tilderin bastauysh synyptardan keyin oqytu kerek degen tapsyrmasyn qoldaytynyn aityp otyr. Yaghni, Shoraev aitqanday, sózining 90 payyzyn arnaghan joq, eki-ýsh jerde ghana atap ótedi. Al, búl últtyq mýddeni qorghaghan últtyq mәseleler nege Últtyq kenes mýsheleri Áshimbaev pen Shoraevqa únamay qaldy? Bir Qazybek qana emes, bar qazaq qoldap otyr ghoy búl mәselelerdi?!.

Áshimbaev turaly týsinikti. 2011 jyly Janaózendegi oqighanyng artynsha: «Na ploshadi v g. Janaozen vyshel ne narod» dep jazghan adamnan basqa ne kýtuge bolady?.. Biz sol kezde jazghanbyz, taghy da qaytalaymyz: «Eger alangha shyqqandardy halyq emes dese, onda biz  «Áshimbaev - adam emes» deymiz...

Al, Arman Shoraev... Kórnekti, salmaqty... Álde, Arman Shoraevtyn: «Menya nazyvant nasionalistom, prejde vsego, iyz-za moego vneshnego vida» degeni rasqa ainalyp otyr ghoy deymin. IYә, Arman myrza KTK arnasyn basqaryp jýrgende sol telearnanyng jýrgizushisi Shahmatov «Bizding shyndyq» degen habargha Reseyding imperiyalyq basqynshylyq simvoly - Georgiy lentasyn pidjagynyng syrtqy tósqaltasyna salyp shyqqanyna qarsy bolghan últ ziyalylaryna Shoraevtyng ózi qarsy sóilep, últtyng ardaqty aqsaqaldaryn feysbukting betinde auzyna kelgen sózben balaghattaghany elding esinde. Sol kezde odan kónili qalghan kisilerding Feysbukte narazy qoghamdyq pikirleri az bolghan joq.

Mine, endi, taghy da qatelik. Búl joly qazaq tilining mәrtebesine qatysty. Biraq, ózining kim ekenin ómir boyy jasyryp ústau eshkimning qolynan kelmeydi. Erte me, kesh pe, ol bәribir ashylady – kimning kim ekenin el biletin bolady. Shoraev myrza da dәl osy jaytty basynan keship otyr, býgin...

Al, Bahytjan Kopbaev degen «internasionalistin» opustaryna kónil audaru – onday adamdar ýshin tym artyq qúrmet! Biraq, qúbylys retinde aitar bolsaq, bizding orystanghan tuystarymyz mәngýrtter emes, olar - mutanttar. Eger jadynan airylghan tirshilik iyeleri retinde mәngýrtter tek búiryq boyynsha әreket etse, mutanttar bәrin sanaly týrde isteydi. Olar ózderin qazaq dep sanaudy masqara, úyat dep biledi, qazaqy nәrsening bәrin jek kóredi, barlyq amal-aylamen, qulyq-súmdyqpen óz tamyrynan tezirek arylugha tyrysady. Olar adamshylyqtyng әmbebap qaghidatyna sәikes satqyndy eshkim «ekinshi jaghada» óz qataryna qabyldaugha asygha kýtip otyrmaghanyn, sanasynyng týkpirinde bolsa da, óte jaqsy biledi, biraq, bәribir solay qaray úmtylghanyn qoymaydy.

Al, kez-kelgen qalypty adam óz últyn sýyi kerek emes pe, óitkeni ol tuylghanda qazaq, orys, evrey, eskimos, papuas, zulus bolyp tuyldy ghoy... Aytpaqshy, evreyler óz últyn shynymen jaqsy kóredi, mәselening bәrin eshkimnen qysylmay, qoryqpay ashyq aitady. Jalpy, shynayy últtyq kónil-kýige qatysty biz olardan kóp nәrseni ýirenuimiz kerek! Jәne barlyq jerde oghan layyq bolu ýshin qolymyzdan kelgenning bәrin isteuimiz kerek. Óitkeni biz ata-anamyz siyaqty últty da tanday almaymyz. Biz ýshin onday tandaudy qúdiretti Qúday jasady jәne biz búl ýshin oghan tek rizashylyq bildire alamyz. Dәlirek aitqanda, mindettimiz. Biz ata-anamyzdy jaqsy kóremiz, olar qanday bolsyn, eshkimge almastyrmaymyz, óitkeni olar bizding ata-anamyz. Últ ta dәl solay.

Biraq, mutanttar sol ýshin de mutanttar, olar ýshin qasiyetti eshtene joq. Tipti januarlar múnday qadamgha barmaydy - aighyr eshqashan óz anasyna shappaydy, al, mutanttar ... Olar ýshin ana tili degen sóz - bos sóz.

Mutanttar qaydan payda bolady? Qaydan ekeni belgili - bizding ótken shaghymyzdan.

Kenes ókimeti kezindegi sanaly, jýieli týrde, tabandylyqpen jәne erekshe ekijýzdilikpen jýrgizilgen orystandyru jyldarynda halqymyzdyng eng jaqsy bóligi joyyldy. Qazaq tilindegi «gen» sózining kóptegen qazaq sózi siyaqty birneshe, búl jerde eki maghynasy bar. Birinshisi jay tek, ekinshisi - asyl tek. Mine, osy asyl túqymdy adamdar týgeldey derlik joyyldy. Al boyynda asyl tek bardyng býginge aman jetkenderi óz ýiirine qaytyp oraluda. Ras, olardyng keybireui qazaq tilin bilmeui mýmkin, olar sonda da shynayy qazaq pozisiyasy túrghysynan sóileydi. Babalardyng asyl tegi óz mindetin atqaryp jatyr...

Mutanttar da óz mindetin oryndap jatyr, biraq, niyetteri qara bolghandyqtan, «qaytsek Qazaqstan qaytadan jәne tezirek orys tildi bola bastaydy» degen maqsatqa júmys isteydi. Sol ýshin de 28 jyldan beri olar balalaryn, nemerelerin orys mektepterine berip keledi. Olargha balalaryn qazaq mektepterine beruge kim kedergi? Bәri ózderining qolynda emes pe?! Qazaq mektepterining bilim sapasyn әlemdik dengeyge kóterse, kim olargha qoy dep jatyr? Joq, ynghayly, jayly, eng bastysy ýirenshikti orys tilinde ómir sýruleri ýshin ghana olar barlyghyn, tipti, tútas últty,  danqty últty, ejelgi últty qúrbandyqqa shalyp jatyr...

Osy sapta olarmen «iyq tirese» «Vremya» aptalyghy kele jatyr. Ol siz ben bizding Otanymyzdy «jenil jýristi el» dep ataydy jәne onysyn tapqyrlyqtyng shyny dep biledi. Úzaq jyldar boyy halyqty qazaq últshyldyghymen qorqytudan sharshamaytyn «Central Asia Monitor» degen aptalyq bar. Onda qazaq tilining jay-kýii turaly kóp jazatyn, biraq eshqashan eng bastyny – qazaq tilin qaytsek kenes kezindegi orys tili siyaqty auaday qajettilikke jetkizu jayly eshqashan jazbaytyn Jenis Bayhoja degen jurnalist bar. Bilmegendikten emes, óte jaqsy bilgendikten jazbaytyn. Men ol qazaq tilining adymyn ashtyrmay otyrghandar orystar emes, orys tildi qazaqtar ekenin tamasha týsinedi dep oilaymyn. Biraq: «Genosid bolghan ba ózi?» dep jazatyn (jaqynda «genosid taqyrybyna nege tym kóp bara beremiz» degen)  adam jayly ne aitugha bolady? Býkil halyqtyng eng qasiyetti úghymyn qorlau emes pe búl? Bizding «Qazaq ýni» gazetindegi «Jenis Bayhoja adam ba ózi?» degen jauap-maqalamyzdy ol jauapsyz qaldyrdy...

Biraq, uaqyt jýrisin eshkim artqa qaray búra almaydy. Biz, Qúday qalasa, últtyq memleketimizdi qúru ýshin mýmkinning de, mýmkin emesting de bәrin isteymiz. QR Preziydenti janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesin qúru - osy baghyttaghy qadamdardyng biri.

Ómirzaq Aqjigit,

Tәuelsiz jurnalist.

Abai.kz