Taghy da talas. Til tónireginde. Onda da, otau ishindegi orta qazangha ortaqtas «kóp últtyn» birining tili emes, Memleketti qúrushy últtyn, qazaqtyng tili, Qazaqstannyng Memlekettik tili tónireginde. QR Preziydenti janynan qúrylghan Últtyq senim kenesining key mýsheleri Qazaqstanda qazaq tilining mәrtebe alyp, arnayy Zang bolyp bekitilgenine bóten oily ekenin bildiripti.

Búl turaly kýni keshe ghana jurnalist Ómirzaq Aqjigit jazdy. Belgili ekolog Azamathan Ámirtay da qazaq tiline qyryn qaraytyndargha ashyq qarsy shyghyp, ótkir pikir bildirdi. Qazaqtildi aqparat qúraldary da atalghan mәselege mәn berip, dabyl qaqty. Til taghdyryna qatysty talasta «tilimizdi tistep» qalu – arymyzgha da, azamattyghymyzgha da syn! Endeshe ret-retimen jazayyq...

Elding ekinshi saylanghan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev el-halyqqa esim-soyy tanymal azamattardy jiyp, kenes qúrghanyn bilesizder. Últtyq qoghamdyq senim kenesi (17 shilde 2019 jyl. №63 Jarlyq). Oghan qyryqtan asa kisi mýshe boldy.

Últtyq mýddeni qorghau – memlekettik tilden bastalady

Sol kenesting alghashqy otyrysy ótip, onda birli-jarym adam bayandama jasady. Bayandaushylardyng biri – kenes mýshesi, aqyn Qazybek Isa edi. 6 qyrkýiektegi jiynda Qazybek Isa: «Últtyq mýddeni qorghau – memlekettik tilden bastalady» dep sóiledi. «Qazaq tilining últaralyq qatynas tiline ainaluy ýshin barlyghymyz júmyla әreket etip, barlyq jerde memlekettik tildi mindetteytin Memlekettik til turaly zang qabyldauymyz kerek! Ol ýshin Atazanda Memlekettik til óz mәrtebesin jeke dara iyelenui ýshin 7-baptyng 2-tarmaghyn alatyn uaqyt jetti. Búl Halyq talabyn aldymen Qazaqstan Halqy Assambleyasy qoldauy tiyis!» dedi.

Alyp-qosarynyz bar ma? Ángime QR Konstitusiyasynyng 7-baby turaly. 7-baptyng 1-tarmaghy: «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til – qazaq tili». 

«Alyp tastau kerek» dep otyrghan 2-tarmaqta: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen minәii mәsele bar.

Al «QR til turaly» 1997 jylghy 11 shildedegi №151 Zanynyng 4-babynda: «QR memlekettik tili – qazaq tili. Memlekettik til – memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is-qaghazdaryn jýrgizu tili. Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru – QR әrbir azamatynyng paryzy», - dep taygha tanba basqanday jazylsa, dәl osy Zannyng 5-babynda: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady», - dep jazylghan.

Osy bir ekiúshty Zandar men memlekettik til tóniregindegi talastyng toqtausyz jýrip jatqanyna, mine shiyrek ghasyrdan asty. Bóten tilge buazkónil bireuler 7-baptyng 2-tarmaghy men 151-Zannyng 5-babyna jata kep jarmasyp, ólispey berispestey bolyp keledi.

«Nikto vedi ne jelaet idty po puty Mihaila GORBAChEVA»

Mine qaranyz, «Vremya» gәzetining resmy sayty. 10 qyrkýiek kýni «Politolog Daniyar AShIMBAEV - o pervom zasedaniy NSOD: Preziydentu nujen taym-aut» atty súhbat jariyalapty.

Preziydent qatysqan sol bir jiynnan alghan әserin aqtarylyp-tónkerilip aitqan «sayasatker» Áshimbaev «biylik bazynadan góri naqty úsynysty qalaydy» depti. Hosh! Naqty úsynystar aitylmady degen jәne ótirik sóz. Sayasatker Aydos Sarym, Ayman Omarova, Ermek Túrsynov, Raqym Oshaqbaev, Qazybek Isa t.b. birqatar azamatar sol jiynda sóz aldy. Naqty úsynystar aitty.

Qazybek Isa demekshi, janaghy «sayasatker» Áshimbaev Memlekettik tilge mәrtebe berip, Zang qabyldaudy súraghan Qazybek Isanynyng úsynysyn «kýlkili» hәm «qauipti» dep baghalapty.

Ángimesining әlqissasyn «radikaldy úsynys aitushylar – Gorbochevting taghdyryn úmytqan ba?» (Nikto vedi ne jelaet idty po puty Mihaila GORBAChEVA, kogda nachinaly vrode s horoshih y nujnyh reform, a zakonchilosi vse krovoprolitiyem y razvalom strany) dep bastaghan Áshimbaev býy deydi:

«Dovolino opasnoe, na moy vzlyad, predlojenie prozvuchalo iz ust Kazybeka ISY o neobhodimosty dalineyshego razvitiya gosudarstvennogo yazyka.

Prejde vsego otmeniti normu zakona o yazykah, soglasno kotoroy v strane ustanovlen spisok professiy, dlya kotoryh znanie gosyazyka yavlyaetsya obyazatelinym. To esti on predlojil sdelati tak, chtoby znanie gosyazyka bylo obyazatelinym dlya luboy professiiy. V usloviyah fakticheskogo dvuyazychiya eta inisiativa yavlyaetsya diskriminasionnoy y provosiruishey obostrenie mejnasionalinoy situasiy v strane. Krome togo, on predlojil razrabotati novyy zakon o gosyazyke y sozdati otdelinoe agentstvo po gosudarstvennomu yazyku».

«Yaghni, Ol (Qazybek Isa – red.) memlekettik tildi biludi kez kelgen kәsip iyesine mindetteudi úsyndy. Qostildilik jaghdayynda búl úsynys – eldegi últaralyq jaghdaydy ushyqtyryp, alalaushylyqty qozdyratyn bastama», - deydi.

Memlekettik tilge mәrtebe beru – «radikaldy», «qauipti» qadam ba?

Áshimbaevtyng aituynsha -  Memlekettik tilge mәrtebe súrau, ony arnayy Zanmen bekitip, barshagha mindetteu – eldegi últaralyq arazdyqty tudyratyn, tildik alashaushylyqty qozdyratyn qauipti úsynys eken. Memlekettik tildi biludi barshagha mindetteu – últaralyq arazdyqty qozdyratyn qauipti faktor bolsa, Áshimbaev myrza «QR Til turaly» №151 Zanynyng 4-baby – Konstitusiyagha qayshy degendi de menzep túrsa kerek... Óitkeni, dәl sol 4-bapta:  «Memlekettik til – memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jәne is-qaghazdaryn jýrgizu tili. Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru – QR әrbir azamatynyng paryzy», dep taygha tanba basqanday jazylghan.

Ári qaray, «Meninshe, mәseleni onomastika men terminologiya komissiyasynyng júmysyna búrghany jón bolar edi. Tildik mәselelerge bólingen milliardtardyng esebin súraytyn, respublikalyq budjetti baqylaytyn Esep komiyteti tekseru jýrgizuin, búl baghdarlamalardyng asa sәtti bolmaghynyn eskerip, ony konkurstyq negizge kóshiru mәselesin kótergende...», dep jalghapty oiyn. Tildi damytugha arnalghan memlekettik baghdarlamalardyng sәtsizdigin aitqanyn aqylgha syidyrsaq ta, qazaq tili turaly Zang qabyldau – últaralyq arazdyqty qozdyrady dep sóilegenin esh aqtap ala almaymyz.

Daniyar Áshimbaevtyng súhbatyna qarap otyryp, ÚQSK-degi ýsh júmys tobynan sóilegen alty spiykerding ishinde ilip alarlyghy joqtyng qasy eken dep oy týyge bolady. Mysaly, sayasattanushy Aydos Sarymdar sóilegen sayasy toptyng sózin Preziydent jay tyndaghan. Eshbir úsynysyn týrtip almaghan. Keybir top óz úsynystaryn sol jiyn bolardyng az-aq aldynda әzirlep ýlgergen. Ayman Omarova óz júmys tobymen aqyldaspay, óz betinshe sóilegen. Raqym Oshaqbaev birdi aityp, birge ketken. Kenes mýshelerining arasynda bilim-ghylym men medisina turaly aitatyn adam bolmaghan. Qazybek Isa tipti «qauipti» úsynys aitqan.  Ishindegi eng tәuiri Ermek Túrsynov ekeui-mis.

Jә, aitpaghymyz ol da emes. Tilge oralayyq...

El halqynyng 80 payyzy qazaqtildi

«Til turaly» zang alghash 1989 jyly qa­byl­danghany belgili. Sodan beri 30 jyl. Til mәselesi, osy kýnge deyin kýn tәrtibinen týspey keledi. IYә, 1989 jylmen salystyrsaq, tәube derligi kóp. Memlekettik tilding qoldanys ayasy keneydi. Qoghamdyq talaptyng tili, ghylym men bilimnin, kerek deseniz, qoghamdyq sayasattyng tili qazaqylandy. Elde 18 millionnan kóp jan sany bar desek, sol 18 millionnyng 71 payyzy – memleketti qúrushy últ, qazaqtar. Osydan eki jyl búrynghy derek boyynsha (2017 jylghy), halqymyzdyng 80 payyzy qazaqtildi. Eki jylda búl kórsetkishting óse týskeni taghy ras. Óitkeni, biylghy qantar-qyrkýiek esebi boyynsha 34,2 myng adam ózge elding azamattyghyn alghan eken. Olardyng 90 payyzy TMD elderine kóshken. Ásirese, songhy jyldary Soltýstiktegi soyy bólek júrt irgedegi elge (Reseyge) ketip jatyr degen aqparat az-azdan jariyalana bastady. Tәuelsizdik alghan 1991 jyly eldegi qazaqtardyng sany bar-joghy 40 payyzdy qúrasa, qazir 70 payyzdan asady. Mәselen, bir ghana Qyzylorda ónirinde 97 payyz qazaqtar túrady. Al 1990 jyldardan beri qaray elimizden jarty million nemis, 2-3 million orys ketti.

«Kópúlttylyq» - sayasy manipulyasiya qúraly

Áriyne, etnostatistika tabu salynghan taqyryp desek te, resmy statistika osy kórsetkishting tónireginde ekeni jәne fakt. Azdy-kem aiyrmashylyq bolatyny sózsiz. Óitkeni, «kópúlttylyq» búl – sayasy tetik. Manipulyasiya qúraly ghana.  Al, qazaqty, onyng tilin dominantty etu – biyliktegi mýddeli top ýshin óte-móte tiyimsiz. Búl ekinin-biri biletin jayt. Dese de, eks-ministr (Mәdeniyet jәne sport ministri) Arystanbek Múhamediyúly Astanadaghy aq jaghalylardyng bir jiynynda 80 payyzdy seskenbey aityp qalghan. Esimizde.

Shyndyghynda, beyresmy derekte Qazaqstanda absoliutti dominant til – qazaq tili, basym últ – qazaq boldy. Endi oghan shette jýrgen 5 milliongha juyq qazaqtildi qazaqty qosa esep qylynyz... Demek, biz kóp últty qúrama memleket emespiz. Biz - unitarly memleketpiz. Yaghni, dominantty últtyng qalauy oryndaluy tiyis. Anyghynda demkoratiyalyq prinsip te búghan qayshy emes.

Alayda, osy 30 jylda til mәselesi tolyq sheshimin tapty desek, jәne qatelesemiz. Elimizde qazaq tilining konstitusiyalyq mәrtebesi tolyqtay bekimey  - búl mәsele kýn tәrtibinen týspeydi. Búl – fakt!

Al janaghy «sayasatker» Daniyar Áshimbaev synaghan «memlekettik baghdarlamalar» nege sәtsiz? Milliardtar bólinip jatyr ghoy. Oghan bir ghana sebep bar. Ol – «qostildilik». IYә, janaghy 7-baptyn, 2-tarmaghy – memlekettik tildi damytu sayasatyn jýrgizuge kedergi keltirip otyr. Al endi osynyng sheshimi retinde – Memlekettik til turaly Zang qabyldaudy úsynu – Áshimbaevtar ýshin «radikaldy», «qauipti» qadam-mys.

«Árbir azamat memlekettik tildi biluge mindetti». Múny Konstitusiya mindetteydi! Joq, biz janaghy Áshimbaev aitqanday, «Oybay, shu shyghyp ketedi», «Oybay, birdene bop qalmasyn» degen mәimónkelikpen, tilimizdi tistep qalyp, bóten memleketting memlekettik tiline múqtajdyqty qoldan jasap otyrmyz. Ashy, bolsa da shyndyghy – osy.

Qazaq tiline qyryn qaraytyndar – ózimizding aiyrtildiler

Eng soraqysy, qazaq tiline qyryn qaraytyndar «Masha-Vasyalar» emes, ózimizding aiyrtildi ala ókpeler sekildi. Senbeseniz, Assambleya deytin әidik úiymnyng kez kelgen jiynyn alyp qaranyzshy. El basshylarynyng aldynda qazaqsha sóilep túrghan diaspora ókilderin kóresiz... Olar qazaqsha sóilegende, qos tilge basy ainalyp, basybayly qúl qalghan bizdikiler jolda qalady...

Sonymen, memlekettik tildi bilmeytinder kimder? Olar qonaqtar ma, әlde osy elding azamattary ma? 30 jyl boyy eshkim olardyng qúqyghyn shektegen joq, tipti ózimizding qúqyghymyzdy ayaqpen taptap túryp, olardyng qúqyqtaryn erekshelep berdik. Endi osynday jomartyq pen kendikting qaytarymy boluy kerek shyghar... Joq, boluy kerek! Endeshe Áshimbaevtar neden qauiptenip otyr? Týsiniksiz...

Til – kimning kim ekenin anyqtaytyn indikator. Ókinishke oray, biz әli sol kenestik iydeologiyanyng internasionalistik infeksiyasy júqqan derttilermen daulasyp kelemiz...

Týiin. Tigon (tiger+leon) deytin maqúlyq jaratylys bar. Jolbarys pen arystannan shyqqan shatys. Qazaqshalasaq – joltan.

Joltandar – jabayy tabighatta mýlde kezdespeydi. Hayuanatar baghynda ghana ómir sýredi. Jaratylysy da erekshe. Túmsa tabighattyng qúshaghyna bosatyp jiberse, ashtan qatady. Sebebi bitimi, sýiegi, búlshyq eti shabugha, ang aulaugha mýmkindik bermeydi... Ya jolbarys emes, ya arystan emes, jer basyp jýrgen bir maqúlyq...

Ókinishtisi sol, býginde bizding aramyzda da nebir joltandar jýr. Ne orys emes, ne qazaq bolghylary «kelmeydi». Olardyng da jaratylysy dәl janaghy joldandardikindey-aq... Bolmysy jolbarystay iri bolyp kóringenimen, shamasy shekteuli... Olar da jolbarys siyaqty iri, bilimdi, sabyrly kóringenimen, tabighy jaghdayda ómir sýre almaydy. Qolda ómir sýruge ghana qauqarly. Sәikestikti qaranyz...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz