Súltanbek Qojanov Qazaq respublikasynda 1924 jyldyng sonynan 1925 jyldyng kýzine deyin – on ay ghana istedi. Ol Týrkistan Respublikasy basshylarynyng biri retinde, ólkedegi memlekettik qúrylymdardy últtyq-memlekettik túrghyda qayta jiktep-mejeleu kezinde, Orta Aziya men Qazaq respublikalaryn ekonomikalyq túrghydan qauymdastyru jәne solardan Ortaaziyalyq Federasiya qúru arqyly Sovettik Respublikalar Odaghynyng qúryltayshylary qataryna kiru, Federasiya qúramynda últtyq birlikterding damu dengeyin tenestirip alghannan keyin ghana derbes respublikalar retinde týtin týtetu dúrys bolmaghy jayynda mәsele kótergen edi.Tashkent qalasyn Qazaq Respublikasynyng astanasy etu ýshin kýresken bolatyn. Mejeleu nauqanynda osy baghytta jýrgizgen kýresteri nәtiyjesiz ayaqtalghannan keyin,  Týrkrespublikadan bólingen qazaq aumaqtaryn qazaq eline qosu arqyly Últtyq Respublikany rәsimdeu bastalatynyn mәlimdegen-di.  Osy mәlimdemesin jýzege asyru ýshin sayasy basshylyq jasaugha ol Resey Kompartiyasy Qazaq obkomynyng ekinshi hatshysy lauazymynda kirisken edi.

Qojanov eng aldymen: «Qazaqiya partiya úiymdarynda qazaq kommunisterining 6 payyz (568 adam) ghana» ekenin, olardyng deni orys proletariaty oshaghynda otyryp, «bayaghyda jerlengen alashordany kýnine ýsh qaytara qayta jerleumen, yaghny óli úiymmen kýresude qaharmandyqtyng nebir ýlgisin kórsetip, qyzyl sóz revolusioneri bolumen jýrgenin», is jýzinde búqaramen baylanysy joqtyghyn aityp, respublika ortalyghyn qalyng qazaq arasyna kóshiruge kýsh saldy. Sonymen birge jer-suy men halqy bir shanyraq astyna birikken Ýlken Qazaqstannyng derbes partiya úiymyn qúryp, Ortalyq komiytetin saylau qajettigin kóterdi. Búl retterdegi tabandy týrde qoyylghan mәseleni ortalyq, әriyne, ózinshe sheshti.  Mәskeu Qazaq kompartiyasynyng ortalyq komiytetin emes, Resey kompartiyasynyng Qazaq ólkelik komiytetin qúru jón dep tapty. Qazaq astanasyn Orynbordan Shymkentke emes, Aqmeshitke kóshiruge púrsat berdi.

Súltanbek Qojanúly irgesi keneygen respublikanyng túnghysh kenester sezin jana astanada ótkizu júmystaryn úiymdastyra kele, sezd aldynda, 1925 jylghy 9–11 sәuirde ótken Qazólkekom plenumynda  «Kenester sezining mәseleleri» atty arnayy bayandama jasady. Osy tarihy qúryltayda talqygha qoyylatyn mәselelerdi әzirlegende, ólkepartkomnyng neni nazarda ústaghanyn jәne sezding júmysy barysynda qanday kózqarasty qorghaytyny jayynda tarata bayandady. Kirrespublika derevnyalary men auyldaryn sovettendirudegi, jalpy kenes qúrylysyndaghy, jekelegen vedomstvolardaghy is ahualyn, alda túrghan mindetterdi sholyp, halyqty jerge ornalastyru mәselesine   erekshe toqtaldy. Jerge ornalastyru júmystarynyng negizine qanday prinsipti erejeler qabyldanghany jayynda sezde erekshe mәsele qoyylatynyn aitty. «Jerge ornalastyru jónindegi komissiya hattamasyn» kórsetip, onyng «jer organdarynyng qatardaghy qyzmetkerlerine týsinikti bolatynday etip detaline sheyin jetildirilip» jatqanyn,  qúryltayda jerge ornalastyru jóninde jasalatyn arnayy bayandamagha sol negiz bolady dedi.  Qazaqiyada sharuashylyqty órkendetuding zerttelip-jasalghan perspektivasy joqtyghyn synady. «Jyldan jylgha, kýnnen kýnge eshqanday da perspektivalyq josparsyz ómir sýrip keledi. Bar aitatyndary – ótken jyly pәlen bas mal boldy, endi oghan jiyrma shaqty myng qosyldy degender ghana. ...qaytkende jaghymdy әser etuding amaly. Endi osyndaydyng jolyn qii kerek. Osy sezde biz birer perspektivalyq jospar konspektimen sóilemekpiz. Sosyn jer mәselesin praktikalyq mindet etip qoyamyz» dedi. Odan keyin irrigasiya mәselesin sóz etti. Sosyn oqu-aghartu isining jay-kýiine toqtaldy. Qazaqstanda búl mәsele jyldan jylgha kýn tәrtibine shygharylyp otyrghanmen, ony kýni býginge sheyin әlde-bir dengeyde qanaghattandyrarlyqtay etip sheshildi dep esepteuge bolmaytynyn eskertti. Qazaqstanbyz dey túra, birinshi basqyshty mektepte qazaqtar bar bolghany 10% ghana ekenin syngha aldy. «Birinshi basqyshty mektep – búl sauat ashu mektebi. Al ekinshi basqyshta qazaqtardyng 1%-gha da jetpeui yqtimal. Orta oqu oryndary men joghary kәsiby tehnikalyq mektepterde qazaqtardan eshkim joq. Qazaqstan kәsiby oqu oryndarynda – bar bolghany 1%. Jalpy, aghartu salasynda is óte nashar jýrude», –dey kele: «...bizde Últtyq Respublika bolsa da, mektepterimiz qazaqtargha qyzmet kórsetpeydi», – dep   qorytty. Múnday ahualdyng oryn aluyna ol Plenumgha respublikanyng shartarabynan kelip qatysyp otyrghan partiya sayasatyn jýrgizushi qyzmetkerlerding tikeley aiypty ekenin bylay bildirdi: «Sizder internasionalistsizder, sizderge mektepterde kimning oqytylyp jatqany manyzdy emes. Sonda da, eger qazaqtan oqu jayy qalay ekenin súray qalsanyz, ol partiyanyng búl túrghyda ózin ainalyp-aldap ketkenin aitady ghoy dep oilaymyn». Búl – әr 100 kommunisting 94-i europalyq últtar ókili bop túrghan sol kez ýshin batyl mәlimdeme bolatyn. Mektepterding qanat jang auqymy men oqu sapasyndaghy jartymsyzdyqtardy aita kelip, onyng sebepterin, memlekettik biylikting úiymdastyrushy kýsh bola almay otyrghanyn synady. Synaghan, kótergen jistterding bәrin zerttep, últtyq aghartu mәselesin barsha kólemimen kóteru – Narkomprostyng mindeti. Oqu isin, әriyne, «orystar payyzyn qysqartu baghytynda emes, qazaqtardy is jýzinde jappay aghartu   baghytynda» jolgha qoy kerektigin, búl jayly tezisterdin   Kenester qúryltayynda taratylyp beriletinin aitty.  Janadan taghayyndalghan Aghartu halyq komissary Smaghúl Sәduaqasov óz bayandamasynda tiyisti mәlimet beretinine senim bildirdi.

Sosyn Qazaqstandaghy kenes qúrylysy jayy Qazatkom men Halkomkenesting bayandamasynda tolyq ashylatynyn habarlady. Onda «olar pәlen tiyn alyp, týgen tiyn júmsadyq dep esep bermeuge tiyis, – dep eskertti Qojanov, – olardyng bayandamasynyng basty mәn-maghynasy – kenes qúrylysyn qalay basqaru jayy bolugha kerek... Múnda atqarylmaghan isting kóptigi Burogha belgili, istelmegeni óz aldyna, ony qalay jasaudy da bilmeymiz, ol da Burogha mәlim. Qazaq Respublikasynyng besinshi-altynshy jylynda da osy mәsele izdenister men diskussiya satysynda túr. Tipti, kenestenu kerek degen prinsipti kózqarasty eseptemegende, bekem baghyt ta joq». Qúryltayda osyny keninen talqylau qajettigine nazar audardy. «Saylaugha saqtaghan kýsh-kuatty» osy mәselege shyghyndau jón bolmaghyn aitty. Al saylaudy úiymshyldyqpen, beker sóz talastyrugha jol bermey, meylinshe qatang tәsilmen jýrgizu kerek, әsirese toptyq «demokratiyalargha» jol bermeu kerek, Ólkekom Burosy topshyldyqpen kýresu baghytyn ústanyp otyr dedi. «Alty jyl boyy jylma-jyl qúrylyp-úiysyp kele jatqan, paydaly iske joq, ósekke ong iyghyn berushiler qabatynyng barlyq qulyq-súmdyghyna, Qojanovty, Mendeshevti, Núrmaqovty, Seyfullindi, qysqasy, kimdi qayda jәne qaytip otyrghyzamyz degen arnayy astyrtyn әreketterine balta shabylu kerek», – dedi. Qazaq qyzmetkerlerining osynday kemshiligin paydalanyp, «otarshyldar ózderining otarshyldyq pikirleri men pighyldaryn ótkizip jýr» dedi. Osylay, alauyzdyqtyng zalaldy saldaryn da ashyq eske saldy.

Sosyn últtyq memlekettik ýshin kýres mazmúnyn: «Kirrespublika ortalyghyn jana astanagha auystyru arqyly biz Últ Respublikasy jolyndaghy kýresimizdi ayaqtaghanymyzdy atap ótemiz. Biz, bayaghyda jariyalanghanyna qaramastan, údayy últtyq respublika ýshin kýresuge  mәjbýr boldyq. Últtyq respublika ýshin kýresting sony – onyng bitkeni ghana emes, sonymen birge – osy Respublikany jasau maqsatyndaghy júmystyng bastalghany, – dep tújyrymdady da, aldaghy mindetti belgiledi: – Respublikany jasau – sóz joq,  «onyng basyna meni qoy»   degendi emes, búrysh-búryshqa jýgirip, «anaghan dauys ber, mynaghan dauys ber» dep   sybyrlasugha oryn qalmaytynday, tiyisti ahual jasau kerektigin, jandy kenes júrtshylyghyn, partiya júrtshylyghyn jasau qajettigin bildiredi. Újymshyldyqty jasaugha tiyispiz, al ol halyqtyng újymdyq mýddesine qyzmet etu negizinde payda bolady.   ...Milliondaghan búqarany oyatu qajet, ahualdy sergitu kerek,   búqaragha jan kirgizu lәzim, sodan son  – sol búqarany  iygerip,   biyleu jón».   Osylay,   sayasi  basshy retindegi baghdarlamalyq sózimen,   Súltanbek Qojanúly Kenes qúrylysyndaghy ózgertulerde ústanym  bolatyn negizgi prinsipterge  nazar audaryp, búl baghytty kommunisterding tolyq quattaytynyna   senim bildirdi.

Eki aumaqtyng biriguin, Ýlken Qazaqstannyng qúryluyn pash etken  Aqmeshit qúryltayy jana bolashaqqa jol ashty. Qazaq Respublikasyna Orta Aziyadan Syrdariya jәne Jetisu oblystarynyng jәne bauyrlas Qaraqalpaq avtonomiyalyq oblysynyng qosyluy ony, is jýzinde qazaq jerin jinaushy bolghan últ qayratkeri Súltanbek Qojanov mәlimdegendey, «Qazaq Últtyq Respublikasy» dep rәsimdep, kenes túghyryndaghy últtyq memleket retinde jana sapalyq dengeyge kóteru mýmkindigin tughyzdy. Qazaq jeri men el-júrtyn bir shanyraq astyna jinaghan 1925 jylghy túnghysh qúryltaydyng qararlary elding ekonomikasyn, әleumettik jәne mәdeny jaghdayyn kóteru, qazaq halqyn óz atamekenine  shyn mәninde layyqty týrde ornalastyru, t.t. eldik mәselelerdi eskergen-tin. Alayda Mәskeudegi ortalyq partiya-kenes biyligi jalghyz-aq sheshimdi moyyndady, ol – qúnyn tarihy oqigha retinde eshqashan joymaytyn, qabyldanuy Qojanov esimimen baylanysty  manyzdy qaulylar edi. Onyn   qúryltaydaghy tarihy úsynystary ómirge qalay kelgeni jayynda men alghash ret kenestik qúpiya polisiya jýrgizgen tergeu materialdarynan bildim. Sayasy tútqyn Dinshe  Ádilov OGPU tergeushisine 1928 jylghy jeltoqsan aiynda bergen kórsetuinde shaghyn toptyng týski as kezindegi súhbatyn eske alypty: «Sezd ayaqtalugha taqalghan... Ýkimetting Aqmeshit qalasyna kóship keluine baylanysty, onyn   atyn ózgertu mәselesi kóterildi. At oilastyra bastadyq. Qyzylorda degen ataudy әueli Qojyqov oilap tapty... ...qos esim, eki jaqty da qanaghattandyrady dedi ol. «Qyzyl»... bolishevikterge únaydy, al «orda» – últtyq atau. Osylay ataghanda eki jaqtan da talas tumaugha kerek. Búnday dәiektemege bәrimiz kelistik... Sodan keyin Qojanov pen biz sezge kettik. Qojanov prezidiumgha shyqty da, ózine kezekten tys sóz alyp, úsynystar engizdi: birinshi úsynysy – «Kirgiz Respublikasyna» «Qazaq Respublikasy» dep qayta at qoy, ekinshisi – Aqmeshit qalasynyng atyn Qyzylordagha almastyru. Sezd eki úsynysty da birauyzdan qabyldady». Besinshi sezding stenografiyalyq esebin qaraghanda kóz jetti: Súltanbek Qojanov úsynystaryn shynynda «ssenariyden tysqary», biraq orayyn keltire jariya etken.

Ólkekomnyng ekinshi hatshysy Qojanovtyng yqpalymen Sәduaqasov  1925 jyldyng basynda әueli «Enbekshil Qazaqstan» gazetining redaktorlyghyna, odan  Aghartu halyq komissary lauazymyna  taghayyndalghan. Últtyq memlekettik ýshin kýres jolynda isimen de, qalamymen de tanylyp kele jatqan Sәduaqasovtyng ózimen jaqsy ýzengiles bolaryna Qojanov sense kerek. Belgili-bir mezgil solay bolghan da. 1928 jyly OGPU tergeushisine Ádilovting bergen jauabynda: «Qazaq qyzmetkerleri ishinde Sәduaqasov pen Qojanovty eki zor túlgha, eki kit degen pikir jýretin-di», – degen joldar bar. «Últshyldar olardyng kelisimge kelip, Qazaqstandy birlesip basqarularyn qalap edi, – dedi ol odan әri. – Tilekteri oryndalmady, Qojanov múndaghy qyzmetinen ortalyqqa shaqyrtyp alyndy. Qojanovty Qazaqstannan shaqyryp әketu isine Sәduaqasov zor ýles qosty desetin júrt».  Akademiyk-jazushy Sәbit Múqanov ta әigili «Ómir mektebinde» olardyng respublikadaghy eng qabyrghaly túlghalar retinde negizgi mәselelerdi birlesip sheship otyrghanyn aitqan.  «Qazaqstandy endigi biyleushi eki adam ghana: Súltanbek Qojanov, Smaghúl Saduaqasov», – dey kelip, Goloshekinning Sәduaqasovtyng jәrdemimen әueli Qojanovty, odan song onyng ózin qughanyn kuәlandyrady. 1925 jylghy 19 qazanda Goloshekin Burogha ózining Mәskeuge baryp qaytqan issaparynyng nәtiyjesin habarlap, Ortalyq Komiytetting Úiymdastyru burosynyn   qaulysyn oqydy, onda «Qojanov joldas Ólkekom Hatshysy mindetinen bosatylsyn da, RK(b)P Ortalyq Komiytetining qaramaghyna jiberilsin» delingen-di.

Qazaq Respublikasynda on-aq ay belsendi qyzmet atqara alghan Súltanbek Qojanov Qazólkekomnyn  Burosyna  songhy mәrte 1925 jylghy 25 qazanda qatysyp, sóilegen sózinde: «Toptar negizinen mansaptyq sipatta qúrylady, – dep atap kórsetti, – toptarda mansapqorlyq elementter molyraq, al sayasy jәne rulyq elementter, bylay aitqanda, mansap mýddesine qyzmet jasarlyq ról ghana oinaydy». Qalay desek te, mansap qúlqynyna últ mýddesin qiyp jiberu, Qojanov kóktemgi plenumda atap kórsetkendey, qazaqy indetten aryla almaghan qazaq qayratkerlerining «kemshiligin betke ústap, otarshyldardyng otarshyldyq oilary men nauqandaryn jýrgizulerine» keng jol ashty. Mәskeu emissary Filipp Goloshekin Qazaqstandaghy bolashaq is-әreketterine eng basty kedergi boluy yqtimal «jikshil» Súltanbek Qojanovty Mәskeuge attandyrdy da,  «topshyldyq» simvoly ispetti «qojanovshyldyq» degen aidardy qazaq kommunisterin ózara qyrqystyrugha, ózimen taytalasugha qauqary barlaryn qyzmetten quugha, qalghandarynyng sana-sezimderin ortalyq oiyna sәikes birkelkilendiruge paydalandy da, qazaq halqyn Otyz ekinshi jylghy jasandy últtyq apatqa jeteley berdi...

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz