Túrar Rysqúlov Týrkistan Respublikasy Halkomkenesining tóraghasy lauazymymen 1923 jylghy sәuirde Resey kompartiyasynyng 12-shi cezine delegat bolyp qatysty. Col sezde Ortalyq Komiytetting mýsheligine kandidat bolyp saylandy. Búghan deyin ol 16-shy jyl kóterilisshilerin qoldaghan, 17-shi jylghy Aqpan revolusiyasy jol ashqan sayasy mýmkindikter auqymynda qoghamdyq  ómirge belsene aralasyp, jastar úiymyn qúrghan. Sol jylghy qyrkýiekte bolisheviktik partiya mýshesi bolghan. Al Qazan tónkerisinen keyin kenes ókimetining Áulieata ýiezdik buynynda belsendi úiymdastyrushylyq júmystar atqarghan. 1919 jyldyng kýzindegi Kenester sezinde Týrkrespublikanyng Densaulyq saqtau halyq komissary lauazymyna saylanyp, ýkimet qúramyna kirdi. Respublikalyq dengeydegi qyzmetterinde, әsirese týrli komissariat ókilderin biriktirgen arnayy komissiyany basqaryp asharshylyqpen kýresu kezinde qily astam da qazaq mýddesine shekeden qaraushylyqtarmen betpe-bet kele jýrip, últ mәselesin tereng týsindi. Týrkatkom tóraghasynyng әueli orynbasary, sosyn tóraghasy lauazymynda ólkening últtyq túrghyda damuyna bar kýsh-jigerin  júmsady. Týrkistan halyqtarynyng birtútastyghyn pash etetin iri sheshimder qabyldaugha qol jetkizdi. Odan Mәskeude eki jylday Últ isteri jónindegi halyq komissariatynda qyzmet atqarghannan keyin, 1922 jyldyng kýzinde Tashkentke qayta oralyp, Týrkrespublikanyng Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy bolghan-dy. Partiya forumyna osy lauazymymen kelgen.

12-shi cezde últ mәselesi qaraldy. Últ mәselesi búghan deyin  V.I. Leninning qatysuymen ótken 1919 jylghy 8-shi, 1921 jylghy 10-shy sezderde sóz bolghan. Lenin densaulyghyna baylanysty túnghysh ret qatysa almaghan búl sezde bolisheviktik partiya biylikke kelgennen bergi bes jyldyq tәjiriybe eskerilgen-tin. 12-shi cezde IY.V. Stalinning «Partiyalyq jәne memlekettik qúrylystaghy últtyq sәtter turaly bayandama» dep atalghan, is jýzinde qalyptasyp jatqan jana kommunistik imperiyada últ mәselesining qoyylu reti men sheshilu joldary belgilengen bayandamasy tyndalyp, talqylandy. Sodan on shaqty jyl búryn, monarhiya myzghymastay bop túrghan shaqta, Lenin Stalindi últ mәselesi turaly alghashqy bolisheviktik enbek jazugha kirisken «tamasha gruziyn» dep ataghan edi. Sol «tamasha gruziyn» bolishevizm biylikti basyp alghannan bastap alghashqy kenes ýkimeti qúramynda últ isteri jónindegi halyq komissary – narkomnas boldy da, kenestik negizdegi últtyq-memlekettik qúrylystyn, 1922 jyly respublikalar odaghyn qúrudyng bel ortasynda jýrgen. Partiyalyq forumdarda últtyq qúrylys mәselelerin talqylap túrugha úitqy bop túrghan. Endi 12-shi sezdegi bayandamasyna oray bolghan jaryssózdi múqiyat tyndap, talqylaulardy  qorytyndylady, qabyldanugha qoyylghan qarar jobasyna úsynylghan týzetulerge jauap berdi. Stalin «kommunisterding kýlli qyzmetining negizi – júmysshylar ókimetin nyghaytugha baghyttalghan júmys» dedi, al últ mәselesi – әriyne manyzdy, biraq odan keyin qolgha alynatyn, «júmysshylar ókimetin nyghaytu» mәselesine baghynatyn sharua ekenin aitty. Proletariat diktaturasynyng sayasy negizi – sharualar elderi sanalatyn shet aimaqtar emes, eng aldymen jәne eng bastysy ortalyq ónerkәsipti audandar bop tabylatynyna basa nazar audardy. Halyqtardyng óz taghdyryn ózi aiqyndau qúqynan basqa, júmysshy tabynyng óz ókimetin kýsheytuge qúqy baryn, halyqtardyng óz taghdyryn ózi aiqyndaugha haqylyghy tap soghan, taptyq qúqqa baghynyshty jaghdayda túratynyn eske ústau kerek dedi. Biylikke kelgen júmysshy tabynyng óz diktaturasyn jýzege asyruyna kedergi jasamau kerek dedi. 

Lenin últ mәselesining «júmysshy mәselesine» baghynyshty bolatynyna Marksting ózi kýdik keltirmegenin aitqan dedi Staliyn, sóidep, kósemning osy payymyn últ mýddesin tez sheshuge «tym yntalanushy joldastar» úmytpaghany jón bolmaghyn eskertti. Kenesterding jalpyodaqtyq sezinde saylanatyn, birinshi palata bolugha tiyis  taptyq ókildikpen qatar, últtardyng ókildiginen qúralatyn ekinshi palata jasaudy úsyndy. Qararda últtyq respublikalar men últtyq oblystar ókildikterining tendik negizde arnayy organy (ekinshi palata) taghayyndalu qajettigi jazylghan babty «osy respublikalar qúramyna kiretin barlyq últtardy esepke alu mýmkindigimen» degen sózderdi qosudy úsyndy. Óitkeni key respublikalarda, mәselen, Týrkistan Respublikasynda ózbekter, týrikmender, qazaqtar jәne basqa  da úlystar bar bolghandyqtan, olardyng әrqaysysynan ókilder boluyn qamtamasyz etetindey ókildik qúru qajet dedi. 

Últ mәselesining qoyylu tәrtibin Stalin óstip nobaylaghan. Onymen qoymay, aragha eki aiday uaqyt salyp, sezding sheshimderin oryndaugha jappay kirisken kezende, últ qayratkerlerimen arnayy mәslihattasyp aludy qosh kórdi. 1923 jylghy mausymda Ortalyq Komiytet últtyq respublikalarda isteytin jauapty qyzmetkerlermen ataqty 4-shi kenesti ótkizdi.  Stalin jobalaghan auqymda ótken búl mәjilis barsha biylikti bir ortalyqtandyrudyng kýsheygenin, yaghny sentralizm kýshterining nyghayghanyn jәne respublikalardyng derbestigin kýittegen kýshterding әlsiregenin kórsetti, últ mýddesin oilau órisinin, 12-shi sezding sheshimderin betke ústaghandpay kóringenmen, mýldem tarylghanyna kóz jetkizdi. 

4-shi keneste Stalin «barlyq sovettik respublikalar ishinde – Shyghysty revolusiyalandyru túrghysynan qaraghanda, Týrkistannyng neghúrlym manyzdy respublika» ekenin atap kórsetti. Týrkistan Respublikasy qayratkerlerin, әsirese Túrar Rysqúlovty, qatang syngha aldy. Bas sayasy basqarma (GPU) últ mәselesinde Stalin sayasatyna kereghar kózqarasta bolghany ýshin tútqyndaghan kórnekti revolusioner Mirsaid Súltanghaliyev taghdyryn mysal etip, búdan bylay últ qayratkerlerinin  qyzmeti qalay shekteletinin tanytty. Qorytyndy sózinde aldaghy uaqytta «Týrkistandy ýlgili respublika etu», ony «Shyghysty revolusiyashyldandyrudyng aldynghy beketine» ainaldyru mindeti túrghanyn aitty. Jәne «búl mәseleni sheshudi biz kýsh-quatymyzdy ayamay júmsap, qúrbandyqtargha ayaldamastan, qaytkende jýzege asyrugha tiyispiz» dedi.  

 Ádilin aitqanda, Stalin 1923 jyly mindettep otyrghan «revolusiya iydeyalarymen barsha Shyghysty ruhtandyrugha tiyis alghy shepke Týrkistandy ainaldyru» mәselesin Túrar Rysqúlov 1920 jyly kóterip, belgili dәrejede ómirge engizgen edi. Bylay bolghan. RK(b)P Týrkistan ólkelik úiymynyng 1919 jylghy nauryzda ótken 2-shi konferensiyasynda respublikadaghy partiyalyq basshylyq isteri men úiymdastyrushylyq júmystardy jaqsartugha kómekshi qúrylym retinde Músylman burosy qúrylghan bolatyn. Músburonyng tóraghalyghyna Túrar Rysqúlov saylanghan-dy. Ol Mәskeudegi partiyanyng Ortalyq komiytetine, Shyghys halyqtary kommunistik úiymdarynyng Ortalyq burosyna Týrkistandaghy Músburonyng algha qoyghan maqsaty: kenes ókimetining ekonomikalyq qúrylysyna jәne respublika halqynyng 95 payyzyn qúraytyn músylmandardyng ghasyrlar boyy qalyptasqan ómir saltyn qayta qúrugha kómektesu dep habarlady. Týrkatkom basshylarynyng jәne ólkepartkom mýshelerining biri retinde Músylman burosy júmysyn naghyz revolusiyashyldyq kýsh-jiger júmsap, jolgha qoydy. Músburo memlekettik jәne partiyalyq júmystarda isteuge tiyis  mamandardy músylmandar arasynan dayarlau ýshin úiymdyq-ýgittik kurs úiymdastyrdy. Túrardyng ózi jergilikti halyq ókilderin partiya-kenes qyzmetine tartudy kózdeytin osy arnayy kurstyng tyndaushylary ýshin oqu baghdarlamasyn jasady. Óstip, jergilikti halyqtar ishinen últ qyzmetkerlerin tәrbiyeleuge, oqytugha, olardyng kenes mekemelerindegi qataryn kóbeytuge atsalysty. Kursty bitirgen últtyq kadrlar partiya-kenes qyzmetinde, ýkimet mekemelerinde, sharuashylyqtyng týrli salalarynda júmys isteuge jiberilip jatty. 

Sonymen birge Túrar 1919 jylghy 29 sәuirde Ferghana oblysyndaghy basmashylyqpen kýresu jóninde Týrkatkom qúrghan tótenshe komissiyanyng tóraghasy boldy. Kóterilisshiler qozghalysyn auyzdyqtau ýshin bolishevizm Ferghanagha qyzylәsker bólimshelerin ýstin-ýstin attandyryp, ólkedegi kirmelerdi – sharualar men armyan-dashnaktardy qarulandyryp otyrghan-dy. Komissiyamen Ferghana oblysyna baryp, jaghdaydy tikeley zerttep qaytqan Rysqúlov osy jәitti jәne kóterilisshiler (yaghny sovettik terminologiya boyynsha basmashylar) qatarynyng úlghaya týsuine sovet qyzmetkerleri men armyandardyng «Dashnaksutun» partiyasynyng Qoqan qyrghynynan (Týrkistan avtonomiyasyn qúlatqannan) beri jalghastyryp kele jatqan arandatushylyq is-әreketteri, beybit júrtqa jasaghan zorlyq-zombylyghy sebep bolyp otyrghanyn anyqtady. Túrar Rysqúlov Týrkatkom mәjilisinde jasaghan bayandamasynda sayasy ahualdy jaqsartudy kózdeytin sharalar retinde,  Ferghanada maskýnemdikke salynyp, teris qylyqtar jasap jýrgen әskery bólimderdi keri qaytaryp alu, «Dashnaksutun» partiyasyn zannan tys dep jariyalap, qylmys jasaghan mýshelerin sottau, Ferghanadaghy sayasy jәne memlekettik biylik oryndaryn jergilikti qayratkerlerge beru, basqa da mәselelerdi sheshu qajettigin kóterdi. Komissiya atynan arnayy búiryq shygharyp, jergilikti halyq arasynda orasan zor qylmystar jasaugha jetekshilik etken «Dashnaksutun» partiyasynyng mýsheleri men qyzylәsker qatarynda joq barlyq armyandardy qoldaryndaghy qarularyn týgel tapsyrugha mindettedi. Rysqúlovtyng úsynysyna sәikes, ólkepartkom Týrkistan ólkesindegi «Dashnaksutun» partiyasynyng qyzmetin tolyghymen toqtatu jayynda qauly qabyldady. Sonday-aq Rysqúlov ólkede kóterilisshilerge keshirim jariyalap, qúrbashylarmen kelissózder jýrgizu arqyly beybit ómir ornatu әdisin úsyndy. Osy sayasy joldyng dúrystyghyn ómirding ózi dәleldedi.

  Rysqúlovty osylay keng piship oilaytyn últ qayratkeri etken qasiyet, sayasy jәne úiymdastyrushylyq qyzmetining basty baghyty, ózi moyyndaghanday, «otarshyldyqpen kýresu» boldy. «Men kommunist retinde ekspluatasiyanyng qily týrine qarsy túrdym, Týrkistanda otarshyldar ozbyrlyghy joyylmayynsha, shynayy Sovet ókimetin jasau... mýmkin emes» – dep jazghan edi ol óz ómirbayanynda.  Ólkening revolusiyagha deyingi jarty ghasyr boyy patshalyq otary bolghany mәlim. Osy uaqyt boyy samoderjaviyening basqynshylyqpen jýrgizgen otarlau sayasaty patshalyqty almastyrghan neoimperiya qyzmetshilerining sanasynda úlyderjavalyq shovinizm týrinde kórinis tauyp túrghan. Túrar búl kelensizdikke qarsy kýresuding ótimdi joly retinde Músburonyng júmysyn jandandyra berdi. Rysqúlovtyng jigerli qyzmeti nәtiyjesinde Músburo Týrkrespublikada últtyq seksiyalar úiymdastyru jәne olardy basqaru jóninen eleuli júmys atqardy. 

1919 jylghy 4 qarashada VSIK pen Sovnarkomnyng qúramyna Sh.3. Eliava (tóragha), M.V. Frunze, V.V. Kuybyshev, F.I. Goloshekiyn, Ya.E. Rudzutak engen Týrkistan isteri boyynsha arnayy komissiyasy jýzden astam qyzmetkerimen Tashkentke keldi. Týrkomissiya mýshelerin respublika basshylary qatarynda Túrar Rysqúlov ta qarsy alyp, jyly qúttyqtau sózderin aitty. Komissiya V.I. Leninning Týrkistan bolishevikterine joldaghan hatyn ala kelgen.  Hatta Leniyn: «Týrkistan halyqtarymen dúrys qarym-qatynas ornatudyng Resey Sosialistik Federativtik Respublikasy ýshin asa zor, býkilәlemdik-tarihy mәni bar» ekenin jazdy. Ol partiya mýshelerinen «Týrkistan halyqtarymen is jýzinde joldastyq qarym-qatynas ornatu, úlyorystyq imperializmning kýlli qaldyqtaryn... týbirimen qúrtudy kóksegen bizding tilegimizding shynayylyghyn ispen dәleldeu» mәselelerine bar kýsh-jigerlerin júmsaudy ótindi. Alayda Týrkkomissiya Lenin syzyp bergen jobamen jýre qoymady. Músylman kommunisterining respublikadaghy basshy organdarda basymdyqqa ie bop bara jatqanyn bayqap, olarmen «joldastyq qarym-qatynas ornatu» jәne ólkedegi «úlyorystyq imperializmning qaldyqtaryn» jong jayyndaghy kósem tilegin jyly jauyp qoydy da, Týrkistan Respublikasyndaghy basty sayasy jәne memlekettik biylikti óz qoldaryna alugha tyrysty. Músburo men birqatar europalyq kommunisterding últ mәselesine baylanysty qarym-qatynasy shiyelenisip ketti. Respublikadaghy eng jogharghy zang shygharushy jәne atqarushy organ retinde jergilikti halyqtardyng últtyq memleketin qúrugha niyettengen Týrkatkomnyng aty ghana qalyp, is jýzinde bar biylik Týrkkomissiyagha ótip bara jatty. 

Osynday sayasy jaghdayda Túrar Rysqúlov serikterimen birge últ mýddesin qorghaugha baghyttalghan batyl da kesimdi oy qorytty. Týrkistan Respublikasy syrttan kelgen, ólke júrtyna shaqqandaghy ýlesi bes payyz europalyqtardyng emes, qara qúrym, 95 payyz jergilikti halyqtyng últtyq birligi bolghandyqtan, memleket atalymyn ishki mәn-maghynasyna say ózgertip alghan jón dep tapty. Yaghny ólkede negizinen týrki tildes halyqtar mekendeytindikten, memleket – «Týrk (Turk) respublikasy», sayasy biylik – «Týrk (Turk) halyqtarynyng kommunistik partiyasy» dep atalyp, qayta qúryluy tiyis. Al europalyq azshylyqtyng qúqtary tiyisti zannamamen qorghalatyn bolady. Rysqúlov osy eki mәseleni 1920 jylghy 17 qantarda bolghan Ólkekom, Ólkemúsburo, Shetel kommunisterining ortalyq komiyteti jәne Týrkkomissiyanyng birlesken mәjilisinde   aldaghy kýnderge belgilengen 5-shi partkonferensiya men tótenshe 3-shi múskonferensiyanyng kýn tәrtibine engizudi úsyndy. Konferensiyalargha әzirlep jýrgen bayandamalarynyng tezisterin jariya etti. Tezister birlesken mәjiliste keninen talqylanyp, qoldau tapty. 20 qantarda ashylghan 5-shi partkonferensiyanyng ekinshi kýngi mәjilisinde Túrar «Últ mәselesi jәne últtyq kommunistik seksiyalar turaly» bayandama jasap, ólkedegi partiya úiymynyng ýshke – músylmandardyng burosy, sheteldikterding ortalyq komiyteti, orystardyng ólkelik komiyteti bolyp bólinip otyrghanyn synady. Respublikadaghy sayasy jetekshilikti retke keltiru ýshin birtútas partiya úiymyn qúru kerek degen Rysqúlovtyng úsynysy konferensiyada qoldau tapty. Týrkistan kompartiyasynyng barlyq últtyq seksiyalar biriktirilgendegi jana aty «Týrk halyqtarynyng kommunistik partiyasy» bolsyn degen úsynys ta kópshilik dauyspen qabyldandy. 25 qantarda janadan qúrylghan Týrk halyqtary kompartiyasynyng Uaqytsha ortalyq komiyteti ashyq dauyspen jasaqtaldy. THKP OK qúramyna 17 mýshe kirdi, onyng ishinde 8 kommunist europalyqtardan edi. Osy kýni ótken 3-shi múskonferensiyada Rysqúlovtyng «Týrkistan Respublikasynyng avtonomiyalylyghy turaly» jasaghan bayandamasy qyzu talqylandy.   RSFSR Konstitusiyasynyng 2-shi babyna sәikes, Týrkistan Avtonomiyalyq Respublikasyn Últtyq Kenes Respublikasy dep sanau, ózin-ózi biyleushi jergilikti týrki tildes halyqtardyng últtyq belgisine meylinshe sәikestendirip, ony naqtylau, yaghny qazirgi atalymdy «RSFSR Týrk Respublikasy» dep ózgertu qajettigi arnayy babta tújyrymdaldy. Osylay, 25 jasar Túrar Rysqúlovtyng sayasy óresi biyik naghyz últ qayratkeri retindegi revolusiyashyl is-әreketi nәtiyjesinde, bolishevizm jýrgizip otyrghan jana otarshyldyqqa tosqauyl qondyng naqty qadamy jasaldy. Alayda búl sheshimderdi әuelde qoldaghan Týrkkomissiya artynan qily tosqauyldar úiymdastyrdy. Aqyry Túrar Rysqúlov mamyr aiynda Mәskeuge arnayy delegasiyany bastap baryp, Predsovnarkom Leninning qabyldauynda boldy. Kósem oghan kommunist ýshin últtyq emes, taptyq kózqarastyng manyzdylyghyn týsindirip, moyyndatty. Sol sapardan Tashkentke oralghan son, Túrar ýzengilesterimen birge lauazymdaryn bosatyp, dogharysqa ketti. 

Al týrki halyqtarynyng birtútastyghynan qauiptengen Lenin serikterine sol 1920 jyly Týrkistannyng etnografiyalyq qartasyn jasap, ólkeni «Ózbekiya, Týrikmeniya, Kirgiziya (yaghny Qazaqiya)» memlekettik birlikterine bólshekteudi tapsyrghan-dy. Sol tapsyrmany oryndaugha naqty kirisu aldyndaghy iydeologiyalyq dayyndyqtyng biri osy últtyq respublikalar qyzmetkerlerimen 1923 jyly ótkizilgen 4-shi kenes boldy. Kenesten jarty jyl ótken son, týrki úlystaryn bir halyq dep esepteytin últ qayratkeri Túrar Rysqúlov 1924 jyldyng basynda últtyq mejeleuge kedergi keltirui yqtimal túlgha retinde Týrkrespublikadan shettetildi. Sodan son, Ortalyq Komiytetting 1924 jylghy 30 qantarda qabyldanghan sheshimine sәikes, Orta Aziyany últtyq-memlekettik túrghyda qayta jiktep, mejeleu isterin dayyndau jәne ótkizu nauqany jýrgizildi. 

Al týrki halyqtaryn birtútastyq ahualda revolusiyalyq әdiletti iydeyalar arayymen damytudy múrat etken últ qayratkeri Túrar Rysqúlov Týrkistandaghy lauazymynan bosatylyp, Mәskeude Komintern apparatynda istedi. Úzamay Komintern ókili retinde Mongholiyagha issapargha attandy. Jauapty qyzmet atqardy. Odan song 1926 jylghy kóktemde birer ay Qazaqstanda ólkepartkomnyng bólim mengerushisi, respublikalyq gazetting redaktory, sosyn on bir jyl Resey Federasiyasy ýkimetinde Ýlken terror jyldary ústalghangha deyin Halkomkenes tóraghasynyng orynbasary boldy. Sonynda revolusiya somdaghan últ qayratkeri retinde әr kezde kótergen mәseleleri men atqarghan isterin aighaqtaytyn tamasha ghylymy jәne publisistikalyq enbekteri qaldy. 

Beybit Qoyshybaev 

Abai.kz