Adamzat tarihyndaghy ataqty oqymysty-ghalymdardyng qay-qaysysyn alsanyzda barlyghy jaratushy bir Tәnirding barlyghyn joqqa shygharmaghan. Óitkeni tabighatty zerttep, kókjiyegi keneygen sayyn adam balasy úly Qúdyretti tany týsedi.. Ardaqty payghambarymyzdyng kóp hadiysinde bilim ýirenuge shaqyratyny osydan. Qúran Kәrimde Alla Taghalanyng ózi de «Bilimdiler men nadandardyng teng bolmaytynyn» eskertip ótedi..Óitkeni, Qúdaydy bilimsiz tanu mýmkin emes.   Alibert Eynshteyn de Qúdyretting barlyghyna kәmil senetin. «Tendesi joq ghajayypty jaratushynyng Danalyghyna Ghalamdy tany týsken sayyn әr kez tәnti bolamyn» degen sózdi aitqan osy kisi bolatyn. Oqymysty keyin dәuleti artyp ózining súlulyqqa degen qúshtarlyghyn azda bolsyn basu ýshin kamin saghattaryn kolleksiyalaumen ainalysa bastaydy. Bir kýni onyng qolyna 17 ghasyrda jasalyp, tútas aghashpen kómkerilgen keremet saghat týsedi. Kolleksiyasyndaghy eng bir maqtanatyn dýnie retinde ony kaminning tóbesine shygharyp qoyady. Osy kezde onyng Qúdaygha mýlde senbeytin bir oqymysty dosy ýige bas súghady. Saghatqa kózi týsken әlgi dosy ony jasaghan sheberding atyn súraydy. Eynshteyn oghan «eshkim jasaghan joq, saghat ózinen ózi payda boldy» dep qaljyndap jauap berdi. Biraq dosy, ondaydyng mýmkin emes ekenin, kez-kelgen zattyng     iyesi bolatynyn aitady. Sonda Eynshteyn bylay deydi «Sender, materialister, osy qyzyqsyndar. Árbir qarapayym nәrsening iyesi boluy kerek deysinder de, saghattan da kýrdeli, keremet tәrtippen qúrylghan ghalamdy ózinen-ózi payda bola qalghan dep tújyrymdaysyndar».  Aralaryndaghy osy әngimeden keyin Eynshteynning ateist  dosy kóp úzamay Qúdaygha senetin adamdardyng qataryna qosylghan desedi.

Birde professor studentterge «Álemdegi barlyq nәrseni Qúday jaratqan ba?» dep súraq qoyady. Bir batyl student kóp kidirmesten «iyә, Qúday jaratqan» dep jauap beredi. «Qúday bәrin jaratqan ba?» dep qaytalaghan professorgha әlgi student «iyә,ser» deydi. Professor janaghy studentten «Eger Qúday bәrin jaratsa, onda zúlymdyqtyda sol jaratqan ghoy... Eger logikagha jýginsek, onda Qúday dep jýrgenimiz zúlymdyqtyng ózi bolyp shyqpay ma?» dep súrapty. Múndaydy kýtpegen student jauap beruden tosylyp qalady. Shәkirtterimen  sóz talastyrudan jenip shyqqanyna masayraghan professor studentterding aldynda Qúdaydyng joqtyghyn taghy da dәleldep berdim dep maqtanady. Osy kezde zaldaghylardyng bireui qolyn kóterip «súraq qoysam bola ma?» dep rúqsat súraydy. Ornynan kóterilgen әlgi student «Professor osy suyq degenimiz bar nәrse ma?» dep súraydy..Professor bolsa «Búl neghylghan súraq? Áriyne, bar. Sen ómiri tonyp kórmegen adamsyng ba?» dep otyrghandardy du kýldiredi. Jigit  bolsa professorgha bylay deydi «Negizi, ser, suyq  degenimiz joq nәrse. Fizika zandylyghyna sýiensek, bizding suyq dep jýrgenimiz jyludyng joqtyghyn bildiredi». Sózin ary qaray sabaqtaghan student «Professor, qaranghylyq bar nәrse ma?» dep súraydy. Professor «әriyne, bar» dep jauap qatady. «Sizdiki dúrys emes,-deydi student taghy da, - qaranghylyq degenimiz - jaryqtyng joqtyghy. Biz qaranghylyqty emes, jaryqty zertteymiz.  Niutonnyng prizmasyn  paydalanu  arqyly-aq jaryqty әrtýrli týske bólip, әrbir týsting tolqynynyng úzyndyghyn anyqtaymyz.. Al qaranghylyqty siz ólshey almaysyz. Siz kez-kelgen kenistikting qanshalyqty qaranghy ekenin qalay bilesiz? Solay emes pe..? Qaranghylyq degen týsinikti adam jaryqtyng joqtyghyn bildiru ýshin qoldanady».

Sózining sonyna qaray jas jigit professorgha «Ser, zúlymdyq bar ma?» dep qaytara súraq qoydy. Professor «Baghana aittym ghoy...Áriyne... Biz ony kýnde kóremiz. Adamdardyng qatigezdigi, qylmystyng kóptigi men әlemdegi zorlyq-zombylyqtyng barlyghy osy zúlymdyqtyng kórinisi bolyp tabylady» deydi. Student bolsa «Ser, zúlymdyq joq..Zúlymdyq degenimiz - Qúdaysyzdyqtan tuatyn qúbylys. Ol da qaranghylyq pen suyq siyaqty Qúdaydyng joqtyghyn kórsetu ýshin adamdardyng oilap tapqan sózi» dep jauap qaytarady. Múnday maghynaly jauaptargha qarsy uәj aita almaghan professor sharasyzdyqtan tize býgip otyryp qalypty. Al Professormen sóz talastyryp, ony jenip shyqqan jas jigitting aty - Alibert Eynshteyn bolatyn.

Alibert Eynshteynning júbayynan birde bylay dep súraydy: -Siz Eynshteynning salystyrmalylyq teoriyasyn bilesiz be? - Onsha bilmeymin,-deydi әieli.- Esesine әlemde Eynshteynning ózin menen jaqsy biletin adam joq.

Amerikalyq bir jurnalist Eynshteynnen súhbat alyp otyryp  bylay dep súraydy: «Uaqyt pen mәngilikting qanday  ayyrmashylyghy bar?». Eynshteyn oghan: « Eger Mende  osylardyng aiyrmashylyghyn aitatyn  uaqyt bolsa,  siz ony týsingenshe mәngilik óter edi» dep jauap bergen eken.

Eynshteyn Charly Chaplinning filimderin sýiip kóretin. Birde ol Charly Chaplinge «Sizding «Altyn bezgegi» filiminizdi býkil әlem týsinedi. Bolashaqta sizding úly adam bolatynynyzgha kәmil senemin! Eynshteyn.» dep jazylghan telegramma jiberedi. Chaplin oghan bylay dep jauap qaytarypty: «Men Sizdi odanda qatty qúrmetteymin. Sizding salystyrmalylyq teoriyanyzdy eshkim týsinbeydi. Biraq siz sonda da úly adam boldynyz! Chapliyn»..

Materialdy yqshamdap  dayyndaghan Jolymbet Mәkishev,

«Abay-aqparat»