BQO әkimi Ghaly Esqaliyevtin,

Oral qalasynyng әkimi

Abat Shynybekov nazaryna!

Dýniya halqy diktator dep tanyghan, Sovet odaghynyng biyleushisi bolghan, odaqtas últtargha genosidtik sayasat jýrgizgen, soyy gýrji Iosif Stalinge Oraldaghy odaghay oily bir top júrt tәu etip, taghzym jasamaq kórinedi.

Stalinge syiynu, syi-qúrmet kórsetu rәsimi erteng Oraldaghy «Jenis» alanynda ótedi dep josparlanypty. Áleumettik jelide Oksana Ternovskaya deytin әiel solay dep jazyp, Batys Qazaqstan oblysy men Oral qalasynyng túrghyndaryn atalmysh sharagha shaqyrghan.

«Býkil dýniyejýzinde atalyp ótiletin, sovet halqy fashistik Germaniyany jengen ÚOS-nyn, Jenisting 75 jyldyghyn layyqty dengeyde qarsy alu, oghan dayyndyq jýrgizu jәne ótkizu maqsatynda, «Pokoleniye» QB men niyettes (neravnodushnye) azamattar Oral qalasy men oblys túrghyndaryna sol soghystyng jenimpazdarynyng nemere-shóberelerining atynan KSRO QK Jogharghy Basqolbasshysy Iosif Stalinning 140 jyldyghynyng qúrmetine 21 jeltoqsan kýni saghat 11:00-de «Jenis» alanyndaghy mәngilik alaugha gýl qondy úsynady. 

Biz ómirimizben qaryz bolghandardy eske alugha keletin azamattargha aldyn ala rizashylyghymyzdy bildiremiz», dep jazghan.

Bóten tildegi beysauat (ýtir-nýktesiz) búl jazbanyng avtory Oksana Ternovskaya. Áleumettik jelini jeldey kezip jýrgen búl ýndeudi janaghy Ternovskayanyng «Facebook» jelisindegi jeke paraqshasynan tappadyq. Sóitsek, ýndemesting ýnhaty «Moy lubimyy Uralisk!» deytin topta jariyalanghan eken.

Al «Jas Alash» gәzeti sharany úiymdastyryp jatqan «Pokoleniye» qoghamdyq birlestigine habarlasyp, aqparattyng anyq-qanyghyn súrapty.

Svetlana Boykova deytin úiym jetekshisi 21-kýni Stalinning 140 jyldyghyna oray mәngilik alaugha baryp gýl qondy josparlaghandaryn jәne ony ótkizetindikterin aitypty.

«Senbi kýni Stalinning tughanyna 140 jyl bolady. Osyghan baylanysty «Pokoleniye» mәngilik alaugha gýl shoqtaryn qongha barady», - deydi әlgi Boykova.

Gәzetting jazuynsha, úiymdastyrushylar jergilikti әkimdikten rúqsat súramapty. Sebebi, búl miting emes, jay ghana gýl shoqtaryn qoy rәsimi-mys.

Taqyrypty taratyp jazyp kóreyikshi. Qazaqstan ýshin sol sústy gýrji Iosif Stalin kim? «HH ghasyrdyng úly sayasy qayratkeri» me, әlde ózi manayyna jinaghan az ghana «elitalyq» toptyng satqyndyghynan óz nәjisine shylanyp ólgen qandyqol qasapshy, qatynqúmar diktator ma?

Stalinning reformalary (jappay qughyn-sýrgin, halyqtardy mәjbýrli qonys audartu t.b.) kesirinen milliondaghyn halyq qyryldy. Stalin qazaq intelliygensiyasyn qughyn-sýrginge úshyratty. Ol biylik etken kezeng -  eng jantýrshigerlik kezeng boldy. Kýshtep otyryqshylandyru men újymdastyru 1932-33 jyldardaghy qasiretti «Úly jútqa» alyp keldi. 1937-1938 jyldardaghy jappay qughyn-sýrgin men sayasy qudalau - últqa jasaghan qastandyq dep baghalandy. Keybir derekterde, 1937-1938 jyldary (bir jyldyng ishinde) 25 myng qazaq ziyalysy repressiya qúrbany bolghan dep kórsetiledi. Al sovet biyligi qoldan úiymdastyrghan asharshylyqtan 3 millionday (key derekterde 4 million dep kórsetiledi) qazaq qyrylyp qalghany taghy bir tarihy fakt.

Endeshe janaghy Ternovskayalar ómirlik qaryzdar bop jýrgen Iosif Stalin biz ýshin kim boluy kerek? Qazaqqa qarsy genosid jasaghan Stalin qazaq ýshin kim boluy kerek?

Ternovskayalar sekildi tetir oily tittey top Stalindi Ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy jenisi ýshin aqtap, aq ter, kók ter bolady. Al sol soghysty kim bastady? 1939 jyly Gitlermen bigirip, Europany bólip almaqqa kelisken Stalin ekenin bizdi qoyyp, Resey tarihshylary aityp jýr, qazir. Endeshe Ternovskayalardiki ne tyrashtanu?

«Ruhany janghyru» deytin memlekettik baghdarlama bar. Ol boyynsha el aumaghynda biraz sharuanyng atqarylghanyn aqparat qúraldary kýn-týni aityp jatyr. Ras, sol sharalardyng ishinde kerektisi de, kereksizi de jeterlik. Aytsa da, barlyghy sol azamattardy «ruhany janghyrtu», olardyng tarihy «sanasyn janghyrtu» ýshin jasalyp jatyr dep sipattalady. Bizshe bolsa, sol «ruhany janghyru» әueli de-stalinizasiya, de-kommunizasiyadan bastaluy kerek edi!

Al bizde she? Bizde qazir «Kenestik biylik túsy ómirimizdegi eng keremet kezeng edi» dep eniregende etegi jasqa tolyp, «Tәuelsiz Qazaqstannyng adamdary Lenindi qúrmettemeytin boldy» dep zar jylaghan kommunistter elimizding eng negizshi Zang shygharushy organynda, Mәjiliste deputat!

Esterinizde me, 2018 jyl. Britaniya men Fransiya birlesip týsirgen «Stalinning ólimi» atty kórkem filimdi Qazaqstanda kórsetken joq. Sovet liyderining sayasy karikaturasy dep әlem moyyndaghan tuyndyny bizde kórsetpeuine «súranys joq» degen jalang syltau aitylghanymen, ol Resey yqpalymen bolghanyn júrt sol kezde-aq aitty.

Kýni keshe ghana, 16 jeltoqsan Qazaqstan halqy Tәuelsizdik kýnin atap ótti. 1991 jyly 16 jeltoqsanda Tәuelsizdik alsaq, 1986 jylghy 16 jeltoqsanda qazaqqa qazaqtan basshy talap etken qazaq jastaryn Sovet biyligi asqan qatygezdikpen óltirdi, tirilerin oqudan shygharyp, qudalaugha týsirdi.

Sol qasiyetti datadan apta ótpey jatyp-aq, әne, Ternovskayalar sovet diktatoryna tәu etu ýshin júrtty shaqyryp shyqty. Búl - Tәuelsizdikti moyyndamaudyng demonstrativti formasy ma? 9 mamyrda dese, taghy aitar ek: «jyldaghysy ghoy» dep... Álde Tәuelsizdik kýninen túp-tura 5 kýn ótti degende Iosif Stalinge tәu etu sharasyn ótkizu әdeyi úiymdastyrylghan provokasiyalyq әreket pe?

Atalmysh shara Ekinshi dýniyejýzilik soghys qúrbandaryn eske alu sharasy bola jәne bir sәri. Al Iosif Stalindi erekshelep qúrmetteytindey - ol Qazaqstannyng tumasy emes. Ol qazaqtyng memleket qayratkeri de emes! Qazaqstangha, qazaqqa ýsh qaynasa soprasy qosylmaytyn adam.

Sondyqtan, Ghaly Esqaliyev myrza basshylyq etetin Batys Qazaqstan oblysy әkimdigi, Abat Shynybekov basshylyq jasaytyn Oral qalasy әkimdigi múnday provokasiyalyq әreketterding aldyn aluy kerek!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz