Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5449 33 pikir 23 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:58

Payghambary kóp el

«Mening jauym - qazaqtyng jauy» depti Múhtar Maghauiyn. Jazypty. Aldynda auyzsha aitqanyn da estigem. Sýisinbeske amal kem… «Mening de…» deging keledi.

Keyin oilap otyrsam, osy әngimeni ózgesheleu de úghugha bolady: «maghan istegening (úrysqanyn, synaghanyn, aitqanymdy tyndamaghanyn, jaqtaspaghanyn, t.t.) - qazaqqa istegenin». Dúrysy: «Qazaqtyng jauy - mening de jauym» bolargha kerek. Sonda: «Qazaqty kemitsen, nesibeden qaqsan, ar-namysyn qorlasan, pikirin aitqyzbasan, bireuge úrpaghyn jәutendetsen, ózi nadan, sengishteu jaryqtyqqa (qazaqqa, әriyne) «anqau elge - aramza moldalyq» jasasan, onyng «ótirik joqshysy» bolyp, sol arqyly bedel, ataq, abyroy men mal jisan, t.t. - mening eki dýniyede bitispes jauym bolasyn!» degen ap-ayqyn maghyna shyghar edi.

Múhang bolmashygha túldanatyn sanasy qortyq kisi emes, әngimeni óz sózinen bastaghanyma renjimeytin shyghar - mening aitarym mýlde ózge gәp.
Songhy on jyl kórsetip-aq berdi: «Mening jauym - qazaqtyng jauy!» degen ózdik pikir kýlli qazaqtyng ziyaly-ziyalysymaqtarynyng bәrining әngimesine ainaldy (Múhannan sadagha…). Búryn da solay-túghyn. «Qazaqtyn…» degen resmy nemese resmy emes ataghy bardyng bәrin es bilgeli әulie tútyp, iydeal sanap ósken song ba, bizding últ «osylar» barda eshnәrseden esesin jibermestey kórinetin.

«Osylar» negizgi bóligi, shamamen onnan toghyzy qazaqy auylda, týsi suyqtau, qylyghy qyzyqtau kórinetin qaladan, onyng orystan ýirengen (jattap, eliktep, t.t.) mәdeniyetinen, minez-qúlyq stereotiypinen aulaqta jatqan qazaqtar ýshin… Payghambar edi. Sonsha Payghambary bar últtyng sory qalay qalyng bolady? «Verit tot, kto nichego ne znaet» depti Lunacharskiy («Eshteme bilmeytin adam ghana senedi»). «Eng jaman erkegi ýsh jylghysyn oilaytyn qazaq emes, eki-ýsh ghasyr algha oilaytyn ebekeng múny, sirә, әldebir «iydealdyq tendik pen erkindik» turaly úly anyzgha senip, shirkeuin qiratyp, ózi ekige bólinip alyp, әrqaysysy «orys halqynyng taghdyry ýshin» bir-birin qyryp-joyyp, azaptap jatqan jas últ - orystyng (Gumiylev boyynsha «jiyrma bes jasar etnos) qylyghyna qarap ne múnayyp, ne kýlimsirep otyryp aiqan shyghar?.. Al men… bizding payghambary kóp últ ekenimizge kәmil senetinmin.

1986-nyng jeltoqsanyna deyin. Jeltoqsannyng on jetisine deyin…
Odan keyin de sengim keledi. Senging kelu senu emes, әriyne. Senbeu de emes. Ekeuining ortasy.

Birinshiden, sol jeltoqsanda… alangha adaldyqqa, «mening jauym - qazaqtyng jauy» degenge, artynda qorghany - últy, últ qaymaghy - ziyalylar men qazaqy atqaminerler bar ekendigine hәm Iliichting sayasatyna, t.b. «iydeyalargha», kórkem әdebiyet pen poeziyagha senetin jas úrpaq, mandayy tasqa tiyip kórmegen úrpaq shyghyp edi. Dinmúhamed Qonaev jaqsy, degdar kisi bolghany ras, biraq әlgi jastargha ol da Payghambar, qazaqy payghambar siyaqty bolatyn. Biraq sol bir óte kósheli, aqyldy kisi bәribir әlgi qazaqtardyng últtyq batyry emes-ti. Salystyrynyz: onymen tútas ózbek basshylary N. Muhitdinov, Sh.Rashidovterdi ózbek últynyng kósemderi deuge әbden bolady: Qazaqstan esebinen ózbek jerin keneytip aldy, bizding Múhang (M.Maghauiyn) qazaqtardyng ózderi ústatyp jibergen aghalary men «tyiym salynghan» (qazaq ghalymdary baqtalastyqpen tyiym saldyrtqan) jyraular poeziyasyn erlikpen shygharyp jýrgende, marqúm Iliyas Esenberlin erlikpen «Kóshpendilerdi» shygharyp jýrgende… tәrtip te, partiya da, el de, eldik status ta birdey bolghanyna qaramastan, ózbekter tilin de, dilin de, tarihyn da, saltyn da joghaltqan joq. Olarda «kommunister qudalauy» bola qoymady. Dәlel óte kóp…
Soghan qaramastan, auyldaghy «shal-kempirler iydeologiyasy» men halyqtyng auyz әdebiyeti tәrbiyelegen, órkeniyetten (qaladan, óndiristen, qúzyrly biylikten, t.t.) shettetilgenining arqasynda últtyq dilin (sushnosti) joymaghan (bir jamanshylyqtyn, rasynda da, bir jaqsylyghy bolady!) qazaqy qyz-jigitter «aqyryp tendik súraghanymen», biylik basyna orys keluin últty qorlau dep sanap, Júmekenning «Mening Qazaqstanymyn» aityp, kóshege shyqty.

Qalagha bayaghyda kelip ornyqqan qazaqy «payghambar qauymynyn» ózi túrmaq, sheshesi kórshi әielding ónegesine sýienip tәrbiyelengen, «nedotroga» («shybyq tiymes, shynq eter»), әkesining qazaqtardy «taqyryp qana qylyp» alyp jazghan, sodan da sengish qazaqtar «qonyshyna tyghyp jýrip oqityn» maqtauly roman-povesterining bir jolyn (әriyne, qazaqsha) úqpaytyn, «he, nash pahan pochty Gogoli degendi kórshi orys balagha kekesinmen aitatyn mәnjubas (keyin «qúiryghyna may qúighan song әzer adam bolyp jýrgen»), aty qazaq balasy, balalary shyqpaghanyna men kuә hәm kepil. «Qazaqtyqtan qútylghandargha» ómir sýru eki ese jenil ekenin әueli solardyng últ esebinen kýn kórgen (qazaq deytin últ bolmasa, Qonaev birinshi ne bolyp, ne bolmas edi, kóp jazushy da bolmas edi, t.t.) әkeleri, sosyn sol orysqol balalar, eng sonynan… men kóz jetkizippin!

Alang últtyq namys pen ar-úyattyng synaghy edi. Últ ýshin, bәlkim, Alla jasaghan synaq edi. Ásirese, mening «payghambarlarym» ýshin…

Sol kýni aldymda jasandy púttar qúlap jatqanday boldy. Júmabay Shashtayúly kuә - alangha qaptap kelip jatqan jastardy kórip, kózimiz búldyrap, kónilimiz әlem-jәlem bolghan. «Áy, ruh tiri eken ghoy! Tiri ekenbiz ghoy!..» dep edi Júmabay-dos týri búzylyp, erni dirildep túryp.

«Mynau - Qúday!» dep sendirip qoyghan (bәlkim, ózim bәlkim, jartykesh shyndyghyna mәz qazaqy baspasóz - iydeologiya) púttar sol kýni qiraghan. Qiraghany jaqsy boldy: sol kýnnen bastap «men!» dep әngime aitpastay  boldym.

Ras, ózim әli kýnge deyin ishtey tóbeme kóterip jýretin birer ýlkender (ziyalylar) sol kýni Alangha shyqty. Bireri tayaq ta jedi. Qudalandy da.

Biraq…
Biraq bizding «ógiz búzaulady!» dese senuge bar halyqtyng qaymaghy sol kýni syr berip aldy.
Men ýshin sodan beri «Payghambar» (qazaqy, әriyne) joq.

Óz aghandy jamandaghanmen, júrt jaqsy aghasyn bere me - men aghalaryma renjigem joq. Áli jaqsy kórem. Ári ayaymyn. Aqtap alghym keledi. Olar, bәlkim, múny týsinbes (olar tek ózine iyilip-býgilip qyzmet etken, «adamnyng aghasy bar - jaghasy-y ba-ar…» degen qosmaghynalylau әndi jii aitatyn… «qúldyq-inini» ghana týsinedi: adam qylady, «ósiredi», t.t.). Bәlkim, astar izder (ómiri tolyq ras sóilemegen adam ýnemi әrneden astar izdeydi - olardy «astarly ómir» tәrbiyelep, «astarly oiyn» miyn shegendep tastaghan). Erikteri bilsin…

Men sol joly jegen tayaq, estigen sóz, kórgen qorlyq ýshin kýiingen joqpyn - «kóppen kórgen - úly toy», әri jap-jas jigitter men qyzdar qyrshyndarynan qiylyp ta jatty ghoy… Meniki - әnsheyin. Eng bastysy - sol oqighanyng bolghany, bola bilgeni edi. Ruh tiri edi!..
Kýigenim - bizding «sorly aghalarymyzdyn» sorly qylyghy. Múny aitu kerek. Ózim qaytalamauym ýshin («jaman aitpay, jaqsy joq»). Keyingiler sorly bola bermes ýshin. «Úyat» degendi, eng bolmasa, óz úldarym bilip ósui ýshin.

Birinshi. Týrmede (Sovet audandyq IIB) ýsh kýn tikemizden tik túryp (kamerada otyrugha mýmkindik joq), óldige joryp otyrghan ýige qabyrgham synyp qaytyp oralghan kýni teledidar… Mәskeude ótken (bir-aq kýn búryn) Múhtar Shahanovtyng poeziya keshin kórsetip jatty. Shynayy kýlkisi men kekesinining aiyrmasyn bildirmeytin syrbaz «Evgeniy-dos» (Evtushenko) «Mynau - qazaq poeziyasy, al men…» dep kýldi - Múhang boyshang emes-ti. Múhang biraq mә-әz. Ostankinoda keshi ótip jatsa, qaytedi endi… Men telejәshikti ghana sybap, sóndirip tastadym. Keyin, úqqan kisige - «sayasy kýn jylyghan son», Múqang «Geroy dnya» boldy. Hrapunov eki auyz qazaqsha sóilesse de kýlli armany oryndalghanday bolatyn qazaqqa… Mәskeu tribunasynan jeltoqsan turaly aitu Aygha úshyp barumen birdey. Rasynda, búl - kýni keshe dýniyeden ótken Sobchaktar bastaghan, múraty kapitalizmdi tezirek ornatu bolghan, bәlkim, әldebir әlemdik kýshterding ssenariyi boyynsha qúrylghan «mejregionalinaya gruppanyn» sayasy úpayyn kóbeytu ýshin jasalghan qylyq qana edi - búdan ýsh jyl búryn, 1987 jyldyng aqpanynda Birghanym Áytimovanyng (KazLKSM hatshysy) «zvonogymen» Fariza apam basqaratyn «Pionerden» «óz erkimmen» ketip, enbek stajym ýzilmesin degen ghana qauippen (zaman búlay bolaryn bilippiz be?) «Jalyngha» kirip, bas redaktor Múhtar Shahanovtan «agha, tym qúrysa, korrektor dep tirkep qoyshy» dep ótingenimde, Múhang «pozisiyasyn» ashyq aitqan: «K…ring qyshyp alangha nege bardyndar?..» Múhang keyin «Araldy toltyru tәsilimen» osy mәseleden de orasan zor sayasy úpay, bedel jiyp aldy - mýmkindik (sayasi, әriyne) tughan song «jeltoqsanshylar ólikterin izdeu» deytin, halyqty shynymen sýisindiretin is tauyp aldy. Aqyry elshi boldy. Kópenning qaljynyn júrt (jazushylar ortasy) jaqsy biledi: «Ayaq artyp bir qyzgha, tayyp túrdy qyrghyzgha…» Odan songhy «epopeya» belgili - Europagha ótimdi bolu ýshin oryssha poemasymaq jazdy, Shyqanmen birigip psevdofilosofiyalyq tolghau jazdy… úzamay Nobeli aluy da mýmkin.

Múhandiki dúrys - «hocheshi jiti - umey vertetisya». Auyq-auyq qazaqqa «әr adamda tórt ana bolatynyn» aityp qoyady, búghan bala týsinbeydi (bir mezgilde tórt әielden qalay tuasyn?), al әielder yzaly (erkekteri bir qatyn asyray almay otyrghanda, Múhang «tórt qatyn al» dep otyr dep oilaydy).
Meyli ghoy, biraq halyqqa «payghambar» rólin oinamay-aq jaqsy aqyn bolugha bolmay ma: mәselen, IY.Brodskiy, A.Voznesenskiy, basqa «…skiyler» qúsap?..

Taghy biri. Bas redaksiyanyng («Leninshil jas», «Pioner», «Bilim jәne enbek», «Úlan», «Drujnye rebyata») birikken partiya úiymy ashyq jinalysta «jappay tәrtipsizdikke qatysyp, ústalghan» mening mәselem men «jeltoqsan oqighasyna partiyalyq kózqaras» turaly mәseleni qarady. Aupartkomnan bir orys jigit pen qazaq qatyn kelgen, qatynnyng «yntalylyghy basym» boldy: «qazaq jastarynyng jauyzdyghy» (osylay aitty) turaly yzaly sýisinispen (!) sóiledi. Odan song «mәseleni talqylau» bastaldy. Sәl ghana auyr ýnsizdikten son… Túmanbay Moldaghaliyev, Múzafar Álimbaev, Aqseleu Seydimbekov, Fariza apam, t.b. tandaulylar (bas redaktorlar men bedeldi kisiler) sóz aldy. Olargha «sóile!» degen eshkim joq-ty. Mýmkin, «ýreyding ózi emes, ýreyliligi qorqynyshty» ma, әiteuir, mening «payghambarlarym» «fashizmdi aiyptap» túrghannan kem bolmady: kýizelisim jayyna qalyp, an-tang boldym.

Túmaghang - bizding kógildir, tәtti ómirimizding jyrshysy Túmanbay Moldaghaliyev: «Búdan asqan onbaghandyq joq! Biz (qazaq, әriyne) masqara boldyq, últymyz (?) masqara boldy! Olardy, myna búzaqylyqqa qatysqan onbaghandardy atyp tastasa da, artyq bolmaydy!» dedi. Shabyttanyp, ashulanyp aitty. Qalshyldaghany sonsha, yubka kórse, óleng shygharatyn sentiymentalinyy aqyn kózildirigin týsirip ala jazdady. Múz-aghang - Múzafar Álimbaev múzday, múntazday pikir aitty: «Búl - bizding kinәmiz. Biz onbaghan úrpaq (?) tәrbiyeleppiz. Jeksúryndardy ayamau kerek!» dedi manyray sóilep. IYrelendenkirep ornynan kóterilgen Aqseleu agham sәl ústamdylau eken: «Biz búl tәrtipsizdikti aiyptaymyz. Jastar tәrbiyesimen qajyrly týrde ainalysu kerek» dedi. Fariza apam da sóitti. Qalghandar turaly aitpasa da bolady: óz basymen eshteme oilap kórmegen, әlgi myqtylardyng kólenkesinde kýibendep jýrgenderding qolynan qúlsha qostau ghana keletini belgili. Uәlihan Qaldijanovtiki («Qazaqstan pionerinin» redaktory, partiya úiymynyng hatshysy) dәl sol kez ýshin erlik boldy: aupartkomnan kelgen ekeuge mening bastauysh úiymda talqylanbay, partiyadan shygharyluymnyng jarghyny búzu (narushenie ustava) ekenin aityp, «búl - óte jaqsy, tәrtipti, mәdeniyetti, t.t…. jigit, onyng ýstine, biz әriptesterimizding shyndyghyn osy jerde tyndauymyz kerek» dep otyryp aldy. Mening kózimmen kórip, qúlaghymmen estigen súmdyqtardy mynaday sorly, osy sekildi beyshara, dәrmensiz ortada manyratyp otyrugha dәtim jetpedi, yzagha, jasqa bulyghyp syrtqa shyghyp kettim.

Búl joly da ózim ýshin emes, ózimizding «últ payghambary» sanap, kózquanysh sanap jýrgenderding sorlylyghyna, dәrmensizdigine kýidim. Sol betinde baryp, Glavpochtampttan M.Gorbachevting atyna telegramma berdim. Ertenine telegrammanyng OK-ning jalpy bólimine tapsyrylghany jayly rastama (uvedomleniye) әkelgen orys kempirding «Oy, kak jalko vas, kazahov…»dep bas shayqaghany әli kóz aldymda túr…

…O.Sýleymenov «Semey-Nevadany» gýrletip jýrdi. Múnyng әlemdik (globalidyq) sayasy ssenariy ekenin ol kezderi bireu bilip, bireu bilgen joq. Oljas qasiretti elding qayyrymdy әkesindey kóringen. Birde men oghan: «Oljas Omarovich, Semey poligonynyng aqiqaty ol әbden iske alghysyz bolghan song aitylyp otyr. Al elimizdegi iri poligondardyng zardabyn olar da iske alghysyz bolghan song aityp, olardyng qúrbandaryn da endi qyryq jyldan song jarnamalap otyramyz ba? Bәrin nege aitpaysyz? Ayta almasanyz, nesine qasiretti eldi dýrliktirip, kósem atanyp jýrsiz?» degenmin. «Artistichnyi» Oljas búghan shamdanyp qaldy. «Nevada-Semey» oghan «últ әkesi» degen «imidj» jasap berdi, әri… Taghy da «qazaq esebinen nan jeu»!..

Múny aitpaugha, jazbaugha bolar edi.
Biraq myna almaghayyp zamanda, derbes últ bolamyz, el bolamyz dep úmtylyp otyrghan kýrdeli kezende biz, qazaq әueli ainagha qarap, ajarymyzdy anyqtap aluymyz kerek. Ruhy jýdegen elding aldyndaghy jauapkershilikting qanday bolmaghyn últ qaymaghy, ziyaly qauym sezinuge tiyis. Onyng jalghyz joly - onsyz da tórt qúbylasy tenelip jarymaghan últtyng kózin ashu, últty aldarqatudan arylu.

Qal-aghan, Qaltay Múhamedjanov qana sol tarihy synaq sәtinde - jeltoqsan kýnderinde!.. - ziyaly qauymnyng qarsylyq kórsetpegenimen, jastargha ara týse almaghanyn! ashyq moyyndady. Aqyly, ary jetken bolar.

… Sol jeltoqsan oqighasynan eki jyl ótken song Tbilisiyde ýlken narazylyq bolyp (Sobchak pen M.Shahanov demokratiyasy túsynda), qarapayym qarbalasta ýsh-tórt adam óldi (qalyng tobyr taptap ketken). Kelesi kýni Gruziya ýsh kýn qatarynan qara jamylyp, respublika tuy týsirildi. Eng bastysy - sol týni gruzin aqyny men sazgeri qaraly gimn jazyp, ýsh kýn boyy gruzin teledidary men radiosy mezgil-mezgil oinap túrdy!..

Sonda, jeltoqsanda әnsheyinde ataq ýshin, kýlshe ýshin bir-birin talap jerdey bolyp jýretin bizding últtyq mәdeny elita - qazaqtyng «payghamabarlary» bas biriktirip, qarsylyq bildirgende, olardy jau almas edi - tútas bir últtyng ziyaly qauymyn eshqanday diktator qúrtyp jiberuge tәuekel etpeydi! Olar…birinen biri qoryqty!.. Olarda tek pendeshilik bәseke bar da, birlik joq-ty. Ataq, syilyq, t.t. ýshin bәseke (Saual: sonda sorlap otyrghan últtyng syilyghyn, ataghyn alghanda sening adami, shygharmashylyq mazmúnyna syrt júrt kýlip, ózing arlanbaysyng ba? Búl saualdy bizding «payghambarlargha» әli eshkim qoyyp kórgen joq). Múny eshkim teriske shyghara almaydy: dәlel qazir de kóp…әri mening arhiyvimde G.Kolbinning atyna jazylghan eki top jazushylardyng haty jatyr: әrqaysysy «kimdi qúrtu keregin» aitady!

Bizding aqyn-jazushylarymyzdyng has masqarasy Jazushylar odaghyna Gennadiy Kolbin kelgen kýni boldy: jazushylar jinalysynda Kolbinge qúttyqtau aityldy (jas, adal úrpaqty - últtyng adal ýmitin taptaghannan son, taptaghan adamgha!), eng kýiinishtisi - kýlli qazaqtyng ruhany arqa sýieri, әigili Bauyrjan Momyshúlynyng sýikimdi, kósheli úly, tәp-tәuir qalamger Baqytjan Momyshúly…tribunagha kóterilip, «Ákem tiri bolghanda, sizding kelgeninizge quanar edi» degenimen shektelip qana qoymay, Gennadiy Kolbinnin… betinen sýidi! (Mýmkin, búl degradasiyagha úshyraghan últtyq sezimning «simvoldyq kórinisi» bolar?!)

Mәdeniyetti, óz basyn syilaytyn últtarda odnay adamgha qol da bermeydi. Men keshirdim: Bireu jaqsy aghasyn bere me?! Dәl sol kýni kimning sózi men ózining ara qashyqtyghy qanshalyqty ekeni aiqyn kórindi. (Qazir «últ» dep enirep óleng jazyp jýrgenderding qasynda birer saghat bolsan, anyq úghasyn: qazaqtyng kiyeli sózi maghynasynan ajyrap, aqyn, әdebiyetshi, ruhany degdar ornynda «sóz qúrau tehnikasyn mengergen sheber» ghana qalghanday - bylshiyp «Mersedes» minip, ylghy yghay-syghaymen dos bolyp, úrty atjalmannyng úrtynday tompighan adamnyng jýzinen «epigon-ólenindegi qasiretin» angharu qiyn: onyng poshymy últ ýshin qasiret shekken aqynnan góri… biyseksual millionerge kóbirek úqsaydy!

…Al sol joly últ ziyalylarynyng abyroyyn Júb-aghang - Júban Moldaghaliyev saqtap qaldy. «Men qazaqtyng úlyn qorlap, qyzyn qargha otyrghyzyp qoyyp, astynan teuip jatqanyn, shashynan sýirep jatqanyn kórgenshe, Úly Otan soghysynda óluim kerek edi!..» degen asyl agha, arly adam keyin sol jan qasiretinen onala almady. (Al qazaq aqyny, jazushysyna tiyis qúrmetke (resmi) talasyp jýrgender tómen qarap, …sýrtkishtedi. Kózi me, ózge me - belgisiz…). Últ ziyalysy bolu tek osynday asqaq, auyr jauapkershilik jýkteydi. Sonyng biyik kórinisi - «Men -qazaqpyndy» jýregimen jazghan, sózding ónerin saytany pighylmen emes, perishtelik senimmen iygergen aqyn Júban Moldaghaliyev. Taghy kim?.. Oljekeng joq, әiteuir.

Bizding ziyaly qauym qolynan kelgenshe aqtalyp-aq baqty. Bireu jylaghan, birining jýregi auyryp, qan qysymy kóterilgen (sol kýni barlyq qazaq sol halde boldy), t.t. Qazir, әriyne, «qazaq ýshin ómir sýrip jatqandar» kóp. Qalyn, jautankóz búqarany aldarqatu onay: aighaylap qoysan, «auyldy týzetu kerek!» dep kijingen bolsang - sәl әrtisteu bolsan, jetkilikti - anghal halqyng seni «payghambar» sanaydy. Qorghaushysy barday kóredi. Ziyaly qauymnyng «әrtistenip» ketkeninen esh habary joq. Sodan song týlki bop qashqan zamandy tazy bop shala ber - balalaryna biznes jasap ber, halyqtyng auzynan jyryp, yubiyleyindi ótkiz, deputat bol, «mәdeniyetti, әdebiyetti qorghamasa - ol ólip qalady» (rasy, solay) degen úranmen jýrip, óz jaghdayyndy jasap al, bolmasa… kózinshe maqtap-maqtap, Preziydentten alasyndy (ataq, aqsha, qyzmet, t.t.) al da, bylay shygha bere (aqtalu ýshin!) al kep sony jamanda!..

Tym qúrysa, joghary jaq «ap-may, mynau oppozisiyagha qosylyp keter me eken?!» desin dep, «batyl jyla» («tilimiz, dilimiz, әnimiz, әdebiyetimiz, t.t. shógip barady», t.t.) tipti, shetel qapysyz qarjylandyryp otyrghan, «shynshyl, halqy ýshin qajyghan, biraq orysqa ishi búratyn, qazaqty әlemdik dengeyge kótereyin dep jýrgen» oppozisiyagha qosyl. Áriyne, Oljas siyaqty bolsan, qazaq jerin kýlli júrtqa ýlestire saluyna bolady. Osy jigitting «Taulardy alasartpay-aq, Dalany asqaqtatayyq» degenin eshkim oilanyp kórgen joq: a)taular alasarmaydy; b) dala tau bola almaydy. Búl әldebir dana ebirey jayly anekdotty eske salady. Aytpaqshy, «әlem azamatyna» ainalghan aty qazaq osy jigitting «ghylymy danyshpandylyghynyn» sayyp kelgende aitpaghy - «bәrimiz úzynsaqal Ibragimnen taraghanbyz», «barlyq mәdeniyet Iudeyadan bastau alady» degenge sayady. Últtan ketip, ozyqtar qataryna qosylyp qoyghan «Aljas» (oryssha osylay aitylady!) «primitivnye nasii» qataryna qosylyp bara jatqan últ jayly júmghan auzyn ashpaydy. Ol - әlem azamaty. Mýmkin, әlem ýkimetining mýshesi de bolar?.. Oljas - «qazaq bolmay ómir sýru - rahat» ekenining jarqyn kórinisi. Onyng birer qazaqshasy da - qazaq tilining qajetsizdigining dәleli siyaqty. Dilining de… Eng bolmasa, qazaq atynan sóilemese eken. Sóileydi. Biylik aitady. «Qazaqtyng bolashaghy joqtyghyn» isimen dәleldegen kisi osynday-aq bolar. Áriyne, daryndy. Biraq, orystar aitpaqshy, «horosha Masha, da toliko ne nasha!…»

«Mening jauym - qazaqtyng jauy» Múhang osy jolyn «Qazaqtyng jauy - mening jauym» dep ózgertse eken deymin. Sol bәrimizding úranymyzgha, ónegemizge ainalsa…
Kóp mәsele týzelip, kósh ongharylar edi. Áytpese, bizge qazaq, últ tek nan jerde kerek siyaqty bolyp bara jatyr.
Últta problema kóp. Sonyng bәri sabyrdy, sauattylyqty, enbekti, t.t. qajet etedi. Biraq bәrinen búryn qajeti - últ ziyalylarynyng adaldyghy men birligi.
Bәlkim, búl әngimege mening aghalarym shamdanar. Olardy men bәribir jaqsy kórem: júrt (mәselen, ózbek, gruziyn, sheshen, t.b.) jaqsy aghasyn bermeytindikten. Biraq qúl bola almaymyn. Mýmkin әldekimderge zvondau, әldeqalay maghan tosqauyl qoy bastalar. Ar-úyattary bilsin. Maghan búny jazdyryp otyrghan bir-aq nәrse: ziyaly qauym - últ túzdyghy. Túzdyq azsa, últta bolashaq joq. Al onday últtyng ziyalysynyng últqa da, ózgege de kók tiyngha qajeti joq.

Ras, aqyrzaman joq - ony Alla biledi.
Biraq biz - problemasy eng kóp últpyz. Solardy aqyldasyp, ashyghyn aityp sheshetin kez keldi. Osy «әdepsizdeu» әngime arqyly qazaq atynan nan jep jýrgen ziyalylardy (orystandyrylghanyn da) ortaq oilasugha shaqyrsam dedim. Mýmkin, olar ózime habarlasar. Últ ziyalylary ghoy. Payghambarlary.
Al payghambary kóp elding sory qalyng bolmaugha tiyis…

(Týpnúsqa: «Altyn Orda», 10 nauryz 2000 jyl.)

Meyirhan Aqdәuletúlynyng әleumettik jelidegi paraqshasynan

Abai.kz

33 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5385