Júma, 19 Shilde 2024
Qaynaydy qanyn... 7024 28 pikir 23 Jeltoqsan, 2019 saghat 16:07

Núrlan Sәdir: Stalindi dәripteuge jol joq!

Halqymyz qasiyetti Tәuelsizdigi men qasiretti Jeltoqsan oqighasyna qúrmet bildirip jatqanda, taghy bir top qazaq dalasynyng has jauy Iosif Stalindi eske alyp, ereuilge shyqty. Qazaq halqy tәuelsizdigin sol Stalinder basqarghan Kenes odaghynan aldy, qazaq jastaryn sol Stalinder basqarghan Kenes odaghy qanqaqsatty...

Endeshe, dәl tәuelsizdik merekesi túsynda tәuelsizdikting jauyn úlyqtau elding egemendigin moyyndamau emes pe?! Eger sýiikti kósemderin ýilerinde otyryp eske alsa eshkim qoy demes edi. Biraq búlar әleumettik jelide habarlama jariyalap, qala halqyn alangha shyghyp, gýl qongha shaqyrdy. Búny istep otyrghan «Pokoleniye» degen qoghamdyq birlestik eken.

Oksana Ternovskaya degen adam jinalatyn oryn men uaqyty kórsetilgen hat jazyp taratqan. Onymen qoymay, jergilikti әkimdikten rúqsat súramaytyndaryn da ashyq aitqan. "Búl miting emes, jay ghana gýl shoqtaryn qoy rәsimi ghana, sol ýshin eshkimnen rúqsat súramaymyz" depti. Biraq, bizding oiymyzsha, habarlama taratyp, qalanyng qaq ortasynda neshe ondaghan adamnyng basyn qosyp, plakat jәne KSRO tuyn kóterip jýru yn-shynsyz ótetin rәsim dengeyinen shyghyp ketken sekildi.

Atalghan habarlama әleumettik jelide jariyalana sala, kópshilik barynsha qarsylyq tanytty. Biz de BQO әkimi men Oral qalasy әkimining atyna baghyttap "Stalinge taghzym etu - Tәuelsizdikti moyyndamaudyng demonstrativti formasy!" atty maqala jazdyq. Onda jauapty qyzmetkerlerden múnday provokasiyalyq әreketterding aldyn aludy súraghan edik.

Alayda Stalindi saghynushylar búghan qúlaq asqan joq. El-júrttyng kózin baqyraytyp qoyyp, aitqandaryn jasady, degenderine jetti. On neshe adam kelmeske ketken Kenes odaghynyng qyzyl jalauy men Stalinning ýlkeytilgen fotosuretterin kóterip alangha shyqty. Mәngilik alaugha gýl qoydy. Bastamashylary ortagha shyghyp jalyndy sóz sóiledi. Iosif kósemderining atyna sansyz maqtaular aitty. Al tәuelsiz elding poliyseyleri búlargha kedergi keltirgen joq.

Biraq pagondylar búl alannan qúr qol qaytqan joq. Jat iydeologiyany jaqtaushylargha jaq asha almasa da, búlargha qarsylyq bildirushilerdi qoltyqtap alyp ketti. "Stalindi dәripteuge jol joq" dep narazylyq tanytqan azamattan týsinikteme aldy. Qatar túrghan Stalinshiler men narazylargha jaqyndaghan qalalyq ishki sayasat ókili songhylargha ghana eskertu jasady. Belsendining "mynalar nege qaytpaydy, ne ýshin olargha eskertu jasamaysyz" degen súraghyn jauapsyz qaldyrghan shendi, "siz búl әreketinizdi toqtatasyz ba, toqtatpaysyz ba" dep zirkildep ketti.

;t=888s

Biz búny Youtube jelisinde jariyalanghan viydeojazbadan bayqadyq. Bir belsendi stalinshilerding qolynan Iosifting portretin alyp qoyghan edi. Poliyseyler ol azamatty qorshap alyp, qolyndaghy suretti tartyp aldy. Viydeodan búl fotosuretti stalinshilerge qaytaryp bergenin angharugha bolady. Basqasha aitqanda, poliysey Stalindi eske alushylargha eshimning kedergi keltirmeuin qamtamasyz etip jýrdi.

Stalindi eske alushylargha narazylyq tanytyp jýrgenderding biri Núrlan Sәdir esimdi azamat eken. Biz Núrlan myrzanyng ózine habarlasyp, isting mәn-jayyn súradyq.

Núrlan Sәdir, belsendi:

- Búl sharanyng ótetinin esty sala oblystyq ishki sayasat basqarmasyna baryp, narazylyghymdy bildirdim. Olar úiymdastyrushylarmen kezdesip, sóilesetinin aitqan. Biraq 20 jeltoqsan úiymdastyrushylardyng alghan betinen qaytpay otyrghanyn aitty. Búlardy poliyseyler nege toqtatpaytynyn súraghan edim, ol ýshin belgili bir negiz kerek degendey jauap berdi. Sol ýshin men 20 jeltoqsan keshqúrym polisiya bólimshesine baryp aryz jazdym. Aryz mazmúny: bizding elde 31 mamyr stalindik reparasiya qúrbandaryn eske alu kýni ótedi. Demek Stalindi úlyqtau memleket sayasatyna qayshy. Sol ýshin búl is-sharanyng ótuine qarsy ekenimdi aityp, toqtatudy súradym. 

Al 21 jeltoqsan bir top belsendi alangha barsaq, Stalinshiler eshtene bolmaghanday jinalyp jatyr. Bir top bolyp gýl shoqtaryn qoyyp jatyr. Bizding elde stalindik sayasattyng zardabyn tartpaghan, asharshylyqqa úshyramaghan birde-bir otbasy joq. Sonday elde Stalindi úlyqtau әruaqtardy qorlaumen birdey is. Osyghan ashulanyp kettim de, analardyng qolyndaghy Stalinning portretin tartyp aldym. Osy kezde poliyseyler jýgirip kelip mening qolymdaghy plakat pen portretti alyp qoydy. Plakatty qaytarghan joq, al ana fotosuretti sol jerde stalinshilerge qaytaryp bergen.

Ishki sayasat basqarmasynyn, poliyseylerding osyndaylargha nege sózi ótpeytini meni tanqaldyrady. Ádette til turaly, últtyq mýdde turaly osynday jinalystar óte qalsa poliyseyler qaptap, tarqatyp jiberdi. Tipti Tәuelsizdik kýni alangha gýl shoghyn qongha da rúqsat bermeydi. Al mynalar Stalinge gýl qoyyp, jinalys jasap jýr. 

Meni alyp ketken poliyseyler bólimshege aparghan joq. Kólikte otyryp, týsinikteme alyp bosatty. Ne ýshin shyqqanymdy súrady. Kýni keshe osy sharanyng aldyn aludy talap etip aryz jazghan edim. Soghan baylanysty polisiyanyng әreketin kórgeli kelgenimdi aittym. Osydan әri kóp eshtene súray qoymady, bos ekenimdi aitty.

Endi memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaevtyng atyna ashyq hat jazyp otyrmyn. Shara ghoy ótip ketti. Biraq kesh te bolsa memleket tarapynan bir jauap bolsa deymin. Mening oiymsha, búlar Stalindi úlyqtau isin osymen toqtatpaytyn sekildi. Kelesi jyly jenisting 75 jyldyghy. Sony paydalana otyryp, Stalindi aqtaugha tyrysuy mýmkin. Sol ýshin búl mәselege bey-jay qaramaghanymyz jón. Búl shara ótip ketkenimen, memleket tarapynan qúqyqtyq bagha berilip, Stalindi dәripteuding dúrys-búrystyghyn aitsa deymin.

Ótken jyly ghana kóne kommunister qyzyl imperiyanyng qynsyz qylyshy komsomol úiymynyng 100 jyldyghyn dýrkiretip toylap, tәuelsiz elding sýiegine tanba salghan edi. Eski kýnning elesine esi ketip jýrgender tәuelsiz elding tórinde otyryp, Stalinderding soyylyn soghudan jalyghar emes. Negizi egemen elding azamaty búrynghy biylikti ansap, býgingi iydeologiyagha jat qadamgha barsa sayasy jauapkershiligi quzastyryluy kerek edi. Biraq bizding elde әrkim oiyna kelgenin istep jýr. Stalindi dәripteu de Tәuelsizdikti moyyndamaudyng bir kórinisi ekeni shyndyq. Sol ýshin el iydeologiyasyna jauap beretin organdar búghan bey-jay qaramaghany jón...

Quanysh Qappas

Abai.kz

28 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1300
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2042
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2085