Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy Orfografiya basqarmasynyng 2019 jylghy 11 qazanda «Mandayshalardy latyn qarpine kóshiru mәseleleri» jóninde ótkizgen onlayn seminary barysynda «Almatykitap» baspasynyng bas redaktory Ómirzaq Ábdishýkirúly: «Otan sózin bas әrippen jazamyz ba, әlde kishi әrippen jazamyz ba? «Mening Otanym – Tәuelsiz Qazaqstan» degen sóilemde sózding bәri bas әrippen jazyla ma? Jauap berinizdershi» degen ótinishin tastaghan bolatyn ghalymdar ortasyna. Súraghynyzgha jauap bereyin dep sóz alghan edim. 

Eng aldymen osy súraqtyng súralghanyna rizashylyghymdy bildiremin. 

Qazirgi jahandanu ýderisi túsynda tilderding bir-birine әseri túrghysynan kóptegen batys ghalymdarynyng óte qyzyqty dep tauyp ainalysyp jýrgen taqyryptarynyng biri tilderding birining sonynan biri tez qarqynmen izim-ghayym joyylyp ketip jatqandyghy jóninde bolyp otyr. Ghalamdyq dengeyde bir ghana aghylshyn tilinde jaryq kórip jatqan zertteulerdi tizbekteuge bolady. Solardyng biri әlemge tanymal Uelisten shyqqan aghylshyn tildi lingvist-ghalym Devid Kristal. Ol ózining «Tilding joyyluy» (Language death. David Crystal. Cambridge: Cambridge University Press, 2000. Pp. 208.) degen ýlken zertteu-enbeginde «Ár eki aptada bir til songhy sóileushisimen birge ólip ketip jatyr, ... ol tilderdi aghylshyn tili shansorghysh ispetti jútyp jatyr» degen mәlimdeme jasaydy da, «búl mәlimdeme shyndyqtan alshaq jatqan dýnie emes» dep taghy shegeleydi.   

«Kóp tilderge ortaq qanday da bir sipat bar ma?» degende, «Olar ólip jatyr» degen jauap beredi eken osy saladaghy ghalymdarymyz. Áu basta tilderding sany 31 000-nyng ainalasynda bolghan degen derekter bar (https://www.uh.edu/engines/epi2723.htm). Osy qarqynmen ólip kete berse, býgin ómir sýrip otyrghan 6 mynnyng tóniregende qalghan tilderdin, endi bir ghasyrda teng jartysy, ne odan kóbi joq bolady degen boljam aitylady («According  to a UNESCO report,  out of the 6,000 languages,  which are currently spoken in the  world, about 50-90% may be superseded by the dominating ones by the end of this century» dep, kóz jetkizu maqsatynda tikeley derekkózderden de aqparat kórsetip qoyalyq). 

Joghalyp ketuine qauip tónip túrghan tilderding belgileri sipattalghanda oghan qazaq tilining býgingi jay-kýii tolyghymen sәikes keletinine kózimiz jetti. Sebebi, tilding joghaluynyng eng basty belgilerining biri – sóileushiler óz tilinde sózi men sóz tirkesi bola túra ornyna ýstem tilderding sózderi men sóz tirkesterin qoldanyp sóileydi eken. Biraq D. Kristal múnday tilderdi saqtap qaludyng joldaryn da sanamalap aitady, tildi saqtap qaludyng eng birinshi amaly retinde «sol tilde jazu men oqu óte onay bolu kerek jәne eng qajetti aqparat qoljetimdi, (mәselen, ghalamtorda) dóngelep jýrip túru kerek», «arnayy qúrylghan komandalar júmys isteu kerek» deydi, tildi saqtap qaludyng osynday taghy birqatar joldaryn kórsete kele, «degenmen de, eger búl tilde sóileytin úrpaqtyng patriottyq sezimi bolmasa ol últtyng tili bәribir ólip tynady» dep qorytady. 

Osynday zertteulerding núsqauyna qaraghanda bizding de últjandylyqty kóteruding irili-úsaqty qanday amaldary bar boluy mýmkin bolsa da, solardyng birin qaldyrmastan iske qosudy qajet etetin uaqytqa kelip, tirelip túrghanymyz anyq. Búl jәy bir aitugha jaqsy kórkem sóz emes, últtyng últ bolyp tynystauyna auaday qajet amal. 

Latyn qaripti әlipbiymen emle erejelerimiz qayta qúralyp jatqan tústa, rasynda, pysyqtap aludy qajet etetin kishigirim súraq kóringenmen, manyzy airyqsha mәselelerding biri – bas әripting qoldanysy. Otan sózi – jalqy esim emes, jalpy esim. Jalpy esimderding kishi әrippen jazylatyny, әriyne, balagha da týsinikti ereje. Degenmen de, Otan degen ýlken sóz ýlken әrippen jazyluy kerek. Nege? Otan sózi oqyghan balanyng kóz aldynda әrdayym bas әrippen jazylyp túrsa, jazghan bala ony bas әrippen әspettep jazugha daghdylansa, osy sózding jәy qarapayym sóz emes ekenin, asa qasiyetti úghym ekenin bala kózin ashyp әlipti tayaq dep tanyghaly beri biletin bolady jәne búl tәsilding últjandylyqty qalyptastyrugha mindetti týrde sebi tiyedi. 

Biz ózimizding útatyn jerimiz ben útylatyn jerimizdi tarazygha salyp baghamdap kórsek, «Mening Otanym – Tәuelsiz Qazaqstan» degen sóilemdegi әrbir sózding bas әrippen jazylghanynan nege qorquymyz kerek? Kerisinshe, múndaghy talaylargha san ghasyrlar boyy qol jetpes arman kýiinde qalyp otyrghan әrbir sózimizding qadir-qasiyetine jete bilgendikten, qansha júrtqa bermese de, bizge berip túrghan Jaratqangha sansyz shýkirshilikpen osynday qasiyetti sózderimizdi kóterip jazyp otyrmyz. Týsindirip jatudyng ózi artyq.

Áriptesimiz Ómirzaq Ábdishýkirúlynyng jogharydaghy súraqtaryn ghalymdar qauymyna joldauy teginnen emes, әriyne, baspa men baspasóz jazu-syzu isinde neni qalay qoldanyp jatqandyghy jóninde súraqqa alynyp jatady. Sol sebepti, orayy kelip túrghanda jazarmanymyz, oqyrmanymyz, ghalymdar qauymymyz bar, bәrimiz birlese kelisip-piship, osynday manyzdy súraqtarymyz haqynda ortaq bir mәmilege kelip alghanymyz jón bolady ghoy dep oilaymyz.  

Qayda barsaq da osy bir ghana últjandylyq degen sezimning jetispeushiliginen oryn alyp jatqan orynsyz jayttargha kezigip kelemiz. Bәrimizding biluimizshe, últtyng qúndylyqtaryn últtyq ruhtyng aq tuyn biyik ústaghan úrpaq qana ayalay biledi. Jalpaq dalasyn, birtútas últyn sýigen sonday úlany bar bolsa qazaqqa qajettining barlyghy ózdiginen týgeldene bermes pe edi? 

Últjandylyqty qalyptastyru degen sóz, últshyldyqty órshitu degen sóz emes. Ekeui eki basqa nәrse, bizding aityp otyrghanymyz, kәdimgi imany sýiispenshilik. «Otandy sýi imannan» degen hadiysimiz de bar, endeshe sol bir ghana otansýigýshtik sezimmen búl dýnie túrmaq, mәngi dýniyening de, búiyrsa, júmaghyna kiretin esigine de jol tauyp ketuge bolatyn tәrizdi.  

filol.gh.k. Núrsәule Maqsútqyzy Rsaliyeva 

Abai.kz