2020 jyldyng 1 qantarynan bastap Qazaqstanda mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesi engiziledi.

Osyghan oray Densaulyq saqtau ministrligi jýieni atalmysh proseske dayyndau boyynsha auqymdy júmystar jýrgizdi, onyng ishinde halyqqa medisinalyq kómek kórsetu boyynsha normativtik-qúqyqtyq aktiler jetildirildi. Osylaysha, halyq tegin medisinalyq kómekting kepildendirilgen kólemi ayasynda da, mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesinde de sapaly jәne qol jetimdi medisinalyq kómek alady. Sonymen qatar Qazaqstanda erikti medisinalyq saqtandyru jýiesi de óz júmysyn jalghastyra beretin bolady.

Áleumettik medisinalyq saqtandyru qory medisinalyq kómekting kepildendirilgen kólemi shenberinde jәne mindetti medisinalyq saqtandyru jýiesinde halyqqa medisinalyq kómek kórsetuding biznes-prosesterining toptamasyn jasady.

Sonyng eng bastysy – halyqqa bastapqy medisinalyq kómek kórsetu. Olay deytinimiz, basy auyryp, baltyry syzdaghan adam aldymen emhanagha barady. Sondyqtan da ony medisinanyng №1 posty dep ataugha әbden bolady.  

Bastapqy medisinalyq-sanitariyalyq kómek tegin medisinalyq kómekting kepildendirilgen kólemining shenberinde kórsetiledi, oghan uchaskelik dәrigerler, pediatrlar, jalpy praktika dәrigerleri, felidsherler, akusherler, әleumettik qyzmetkerler, psihologtar men medbiykeler kórsetetin medisinalyq kómekke deyingi, bilikti jәne medisinalyq-әleumettik kómek kiredi.

Halyqqa bastapqy medisinalyq kómek aldyn ala jazylu nemese jýginu boyynsha bekitilgen jerinde josparly týrde, sonday-aq shúghyl medisinalyq kómek kórsetu jaghdayynda bekitilu faktisine qaramastan jedel tәrtipte kórsetilui mýmkin.

Adamdar negizinen syrqat, jaraqat, aldyn-alu, dinamikalyq baqylau, medisinalyq-әleumettik qyzmetter jәne әkimshilik ótinish siyaqty 6 sebep boyynsha jýginedi.

Alghash ret tirkeu bólimine jýgingende ambulatoriyalyq syrqattyng medisinalyq kartasy, balanyng jetilu tarihy nemese densaulyq saqtaudyng elektrondy tólqújaty, onyng ishinde aqparattyq jýielerde pasiyentting saqtandyru mәrtebesi men qarjylandyru kózinin  kórsetilui rәsimdeledi.

Eger jýginu kezine deyin nauqas qajetti skriningtik tekseruden ótpegen bolsa, onda ol skriningtik kabiynetke tekseruden ótui ýshin jiberiledi. Eger pasiyent jýginu kezinde skriningtik tekseruden ótken bolsa, onda ol dәrigerge deyingi medisinalyq kómekting qajetti kólemin alugha jiberiledi.

Sodan keyin pasiyent klinikalyq hattamalargha sәikes jәne medisinalyq aqparattyq jýielerde tirkelu arqyly diagnoz, zertteu jәne emdeu әdisterin anyqtaytyn jergilikti terapevtke, pediatrgha nemese jalpy praktika dәrigerine jiberiledi.

Sonymen qatar, dәriger nauqastyng diagnozyn, oghan qosa mamandandyrylghan kómekke qajettiligin naqtylau ýshin salalyq mamangha kenes alu ýshin zerthanalyq nemese diagnostikalyq qyzmetke medisinalyq aqparattyq jýiede tiyisti joldama jasau arqyly jibere alady. Odan әri nauqasqa kelesi medisinalyq kómek kórsetilui mýmkin:

1) dәrilik zattardy taghayyndaudy qosa alghanda, ambulatoriyalyq dengeydegi kómek;

2) dinamikalyq bayqaugha jatatyn aurulardyng tizbesi boyynsha dinamikalyq bayqau shenberindegi kómek;

3) ambulatoriyalyq em tiyimsiz bolghan jaghdayda  konsulitasiyalyq-diagnostikalyq kómek shenberinde;

4) josparly týrde medisinalyq aqparat jýiesine joldamany tirkeu jәne stasionarlyq nauqastardyng elektrondy registryna  biriktiru arqyly bastapqy medisinalyq-sanitarlyq kómek kýndizgi stasionarynyng dengeyinde nemese ýide;

5) josparly tәrtippen auruhanagha jatqyzu burosynyng aqparattyq jýiesine joldamany tirkeu arqyly tәulik boyghy auruhana dengeyinde;

6) dәrister men treningter týrinde jeke kenes beru, erli-zayyptylargha kenes beru nemese toptyq júmys týrinde jastar densaulyq ortalyqtarynda;

7) medisinalyq-әleumettik kómek (psihologtyng nemese әleumettik qyzmetkerding qyzmetteri).

Medisinalyq kómekting kólemin alghannan keyin qayta qabyldaudyn  qajettiligi anyqtalady, eger qajet bolsa, pasiyent dәrigerding ekinshi qabyldauyna jazyluy mýmkin.

  Endi halyqqa tótenshe jaghdayda bastapqy medisinalyq kómek kórsetu  biznes-prosesine toqtala ketsek...

Pasiyent shúghyl emdeuge  jýgingen kezde bastapqy medisinalyq-sanitarlyq kómek kórsetushi qyzmetker nauqastyng jay-kýiine baghalau jýrgizedi, sonyng negizinde pasiyentke:

1) dәrigerding qatysuyn qajet etpeytin medisinalyq qyzmetterding tizimine sәikes syrqat bolghan kezde nemese sonday jaghdayda, shúghyl kómek ambulatorlyq syrqattyng medisinalyq kitapshasynda jәne medisinalyq aqparattyq jýiede tirkelip, BMSK filitr bólmesinde kórsetiledi.

2) ómirge qauipti jaghdaylar tuyndaghan kezde jedel jәrdem stansiyasyna qonyrau shalynady, onda dispetcher jedel qyzmet sanattary boyynsha qonyraulardy súryptaydy.

1, 2 jәne 3 sanattaghy shúghyl shaqyrular týsken kezde jedel medisinalyq jәrdem dispetcheri qonyraudy avtomattandyrylghan basqaru jýiesi arqyly jedel medisinalyq kómek felidsheri men mamandandyrylghan brigadalargha jiberedi.

4-shi sanattaghy shúghyl shaqyrular týsken kezde, bastapqy medisinalyq-sanitarlyq kómek dispetcheri avtomattandyrylghan basqaru jýiesi arqyly qonyraudy bastapqy medisinalyq-sanitarlyq kómek kórsetu janyndaghy jedel medisinalyq jәrdem bólimshesining brigadasyna jiberedi.

Bastapqy medisinalyq-sanitarlyq kómek kórsetu bólimshesining brigadalary tәulik boyy tirkelgen halyqqa jәne BMSK kórsetu aimaghynda túratyn adamdargha medisinalyq kómek kórsetedi.

Abai.kz