Kamal Búrhanov: Qazaqstannyng dinde qashanda óz joly boldy
Músylmandar ýshin qasiyetti ay - Ramazan ayaqtaldy. Islamdy qabyldaghandar ýshin búl tek eng manyzdy, asygha kýtetin mereke emes, sauapty is jasap, Qúdaygha qúlshylyq etu amaly. Sayasattanushylardyn pikirinshe, Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstanda naghyz ruhany renessans jýrip - diny birlestikterding sany alty eseden astam ósken kórinedi! Qazir respublikada 3 mynnan astam meshit, shirkeu, ghibadat ýii júmys isteydi. Sonymen qatar osy diny erkindikte týiindi týitkilder men sheshimin kýtken mәseleler de az emes. Solardyng keybireuine Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, sayasy ghylymnyng doktory Kamal BÚRHANOV jauap beredi
Músylmandar ýshin qasiyetti ay - Ramazan ayaqtaldy. Islamdy qabyldaghandar ýshin búl tek eng manyzdy, asygha kýtetin mereke emes, sauapty is jasap, Qúdaygha qúlshylyq etu amaly. Sayasattanushylardyn pikirinshe, Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstanda naghyz ruhany renessans jýrip - diny birlestikterding sany alty eseden astam ósken kórinedi! Qazir respublikada 3 mynnan astam meshit, shirkeu, ghibadat ýii júmys isteydi. Sonymen qatar osy diny erkindikte týiindi týitkilder men sheshimin kýtken mәseleler de az emes. Solardyng keybireuine Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, sayasy ghylymnyng doktory Kamal BÚRHANOV jauap beredi
TARIH QOYNAUYNDA
- Kamal Nizamúly, qazir meshitter men shirkeuler boy kóterip, senushiler qatary kóbeyip, dinge degen qyzyghushylyq artyp otyr. Tipti mektepterde dintanu pәni engizilude. Qalay oilaysyz, búl jaghymdy qúbylys pa nemese teris pe? Qay shekke deyin din qoghamgha dendep enedi. Qazaqstan Konstitusiyasynda bizding zayyrly memleket ekenimiz, din memleketten bólek ekendigi aiqyn jazylghan ghoy ?
- Dindi damytu mәselesi sonshama kýrdeli, sonshama tereng oghan bir sózben jaqsy nemese jaman dep jauap bere qong mýmkin emes. Ony tarihi, dýniyetanymdyq, tipti, sayasy túrghydan kelip qarastyru kerek. Aytalyq, kenes kezeninde orasan quatty iydeologiyalyq mashina júmys istedi. Ol jaqsy ma, jaman ba, basqa mәsele, biraq ol shyn mәninde júmys istedi. Al kez kelgen iydeologiya ýsh qúramdas bólikten túrady. Birinshiden ol-baziys, teoriyalyq negizi, ekinshi bóligi - osy teoriyagha negizdeletin jeke iydeologiya jәne ýshinshisi - nasihat. Kenestik iydeologiyagha keletin bolsaq, onyng iri teoretikteri men tabynushylary Marks, Engelis jәne Lenin boldy. Biraq ol Qúday joq degen agressivti ateizmge qúryldy.
- Belgili markstik formula «Din - soqyr senim» anekdotqa da arqau boldy emes pe?...
- Dúrys aitasyz. Kenestik qúrylym dindi, din ókilderin jau kórdi. Sondyqtan olarmen ayausyz kýresip - shirkeuler men meshitter oiyn-sauyq oryndaryna, qoymalargha, tipti at qoralargha ainaldyryldy! Tipti sәulet ónerining keremet tuyndylaryna ayaushylyq jasalghan joq. Mәselen, stalindik kezende Mәskeude Qútqarushy Áuliyening shirkeuin jaryp jiberdi... On myndaghan din qyzmetkerleri halyq jauy retinde itjekkenge aidaldy, atyldy.
- Dinge sengenderdin sonyna shyraq alyp týsti denizshi.
- Dәl solay. Kenestik iydeologtar qansha tyrysqanymen, adamzat tarihynan myndaghan jyldar boyy jalghasyp kele jatqan dindi joy mýmkin emes edi. Islam men hristiandyqqa deyin de basqa dinder boldy. Tarihtan belgili, ejelgi ghasyrda qazirgi Ortalyq Aziya aumaghynda tútas qalalyq órkenniyet ómir sýrgen. Sol kezde sol qalada bir mezgilde týrli shirkeuler basqa da dinder shirkeulerimen qatar túruy әbden mýmkin. Mәselen, zoroastriylik buddamen nemese maniyheylik nestorianmen degen siyaqty...
Eger bizding negizgi dinderimizge dúrystap nazar salatyn bolsaq, onda Ortalyq Aziya aimaghyna hristian dini Kiyev Rusine qaraghanda anaghúrlym erterek V ghasyrda kelgenin kóremiz. Biraq múnda ol nestoriandyq negizde boldy. Onyng negizin qalaushy - konstantinopoliskiy arhiyepiskop Nestoriyanyng esimimen hristiandyq shyghysqa qaray terenirek, Monghol jerine jyljydy. Hristian-nestoriandyqtar retinde mәselen, quatty taypa naymandardy ataugha bolady. Keyin olar qazaq etnosynyng bir bóligine ainaldy. Tipti sol ejelgi kezenderde qay dinde bolsa da eshqanday alauyzdyq, jaulyq kózqaras bolghan joq. Árqaysysy ózderining shirkeulerine baryp syiynyp jýrdi. Ekinshi sózben aitqanda, sol ústanymdy qazir Qazaqstan da ústanyp otyr. Árqaysy óz dinine senedi, eshkim eshkimge kedergi jasamaydy.
- Konfessiyaaralyq tatulyq ústanymy ma?...
- Óte dúrys aitasyz. Kenes kezeninde tipti merekelerge de qatang qaraytyn - janajyldyq shyrshagha da dinmen baylanystyra qarap, tyiym salghan uaqyttar boldy. Nemese Nauryzdy alynyz. Kenestik nasihat ony diny músylman merekesi retinde toylanuyna tyiym saldy. Aytpaqshy, kópshiligi Nauryz tek músylmandardyng jana jyly dep oilaydy. Tipti de olay emes! Ol Ortalyq Aziya halyqtarynyng kýn men týnning tenelgen uaqytyn atap ótetin kóktemgi merekesi. Ol islam payda bolghan uaqyttan kóp búryn ómir sýrip keldi. Al músylman jana jyly jyl sayyn 10 kýnge algha jyljyp otyrady. Sondyqtan músylman kýntizbesinde grigoriandaghyday 365 kýn emes, 355 kýn. Nege deseniz, ay kýntizbege baylanysty sanalatyn bolghan. Osyghan baylanysty Qúrban ait, Oraza ait, basqa da merekeler jyl sayyn on kýn algha jyljyp otyrady.
- Basqasha aitqanda, kenestik iydeologiya qaranghy bólmeden qara mysyq izdegen ghoy.
- Solay dep aitugha da bolady. Keybir merekeler diny negizge VIII ghasyrda әueli Qazaqstannyng ontýstik aimaqtaryna islamnyng keluimen ene bastady. Ony key jerde kýshpen, key jaghdayda sayasatpen, endi bir kezde músylmandardy salynatyn salyqtan qútqaryp, ýgitteu arqyly engizdi. Shyndyghynda kýshti nasihat jýrgizildi. Nәtiyjesinde islam Ortalyq Aziyagha dendep endi. Qújattardaghy mәlimetterge sýiensek, Qazaqstanda IH ghasyrdyng ayaghynda alghashqy meshitter payda bola bastaghan. Mening atap aitqym keletini, baghzy zamannan ortalyq aziya halyqtarynda týrli dinge degen tolerantty kózqaras boldy.
- Tipti, qylyshynan qan tamghan stalindik iydeologiya da halyqtan osy diny bastaudy joyyp jibere almady emes pe?
- Joyyp jibere almady. Óitkeni islam da, hristian da óte kýshti dinder. Kýshtiligi sonda olar әlemdi ózderine mәngilikke bas iygizip túr. Búl әli eshkim ayaghyna deyin týsinip bolmaghan ózindik ereksheligi bar tarihy fenomen. Rim imperiyasynyng shetine kerip tastalghan Isa payghambardy (Iisus Hrist) alynyz, Jaratushygha Rimning ortalyghy, Rimning jýregi Vatikan bolghany tiyimdi bolsa kerek, ol hristian әlemining astanasyna ainaldy.
Nemese Mekkeni qalay týsinesiz? Búl - órkenniyetting shyrqau shyny. Ol Vavilon emes, Mysyr emes, Gresiya nemese Rim dep te aitugha bolmaydy. Tipti Palestina men Persiyagha da úqsata almaysyz. Búl sol kezdegi artta qalghan órkenniyetting shegi edi. Al Múhammed payghambar - bakalavr da, magistr de, ghylym kandidaty da, ghylym doktory da bolmaghan adam, ne oqu, ne jazu bilmey túryp, 40 jasynda Allahtan týsken úly kitap - Qúrandy aiyzsha aityp jetkizdi. Mine, myndaghan jyldardan astam uaqyt azamzat balasy osy kitapqa bas iyedi. Qúdiretinen susyndaydy, biraq әli onyng danyshpandyghynyng terenine boylay almay keledi. Búl qalay? Nege? Biz tek múny boljammen ghana payymday alamyz. Biraq bizding bir biletinimiz, Qúrannan da, Taurattan da (Bibliya) adamdar túrmystyng kýrmeui qiyn týiinderine jauap izdeydi, ýlken ýmit artady. Búl dinderding kýshi de adamdardyng aqyly men jýregine jol tabuynda jatyr.
ÚLTTYQ EREKShELIK
-Biraq qanday dinde de uaqyty óte kele әrtýrli tarmaqtar, tipti sektalar payda bolyp jatyr, osylarmen negizgi dinder әrdayym kýresip te keledi emes pe?
- Áriyne, kez - kelgen din - meyli ol hristiandyq, músylmandyq , buddalyq... bolsyn - búl belgili bir senim men nanymgha, dәstýr men saltqa, sonymen ómir sýruge moyyn úsyndyrghan, sol jolgha qúrbandyqqa barugha mәjbýr etetin, soghan beyilin beruge әzirlikke iykemdeytin ziyatty, iydeologiyalyq kýsh (mehanikalyq túrghyda - yqpal etu). Ondyqtan da, sóz joq, osy intellektualidyq tasqynda әrtýrli aghymdar,qasiyetti jazbalardy, qanday da bir hadisterdi әrtýrli týsindiruler payda boldy.
Mәselen, hristiandyq katoliktik jәne pravoslaviyalyq bolyp bólindi, keyinnen protestanttyq baghyt payda boldy. Sol siyaqty islamda da sýnittik, sheyittik aghymdar bar, protestanttyq baghyty da bolghan, ol jәditshildik dep atalghan.Búl shynynda da belgili bir diny qaghidalar men payymdaulargha kórsetilgen qarsylyq boldy. Biraq jәditshildik keninen taralyp kete alghan joq. Al sýnittik sheyittikpen qatar islamnyng negizgi baghyttaryna ainaldy.
«Sýnet» sózi arabshadan audarghanda «jol» degen maghynany bildiredi. Islamnyng ústanymynda Múhammedting aitqandary men is- әreketteri, yaghny payghambardyng ómir joly sýnette negizge alynady, әri onyng isteri men aitqandaryn ústanugha airyqsha mәn beriledi. Sýnet manyzdylyghy jaghynan Qúrannan keyingi ekinshi bolyp tabylady. Sóz retinde aita ketsek, sýnetter qazirgi kezde barlyq músylman dýniyesining 90% qúraydy. Osy arada sýnettik bastapqy kezinen-aq diny radikalizm men ekstremizmdi aiyptaytyn birqalypty aghym bolyp otyrghandyghyn aitqym keledi. Uaqyt óte kele, adamzat pen órkeniyetting damuyna baylanysty sýnettik tórt aghymgha jikteldi. Mine, sondyqtan da, sýnettikting birqalypty ayasynda qazaqtargha jәne tútastay alghanda Qazaqstangha tәn dәstýrli hanafittik mazhab damydy.
-Sonda onyng mәni nede?
-Hanafittik mazhab - búl sýnettik islamdaghy tórt negizgi qúqyqtyq mektepterding biri. «Mazhab» - búl әrbir músylman ústanugha tiyis nanymdyq -qúqyqtyq mektep. Qazirgi kezde hanafittik mazhab islam әleminde keninen taralghan. Barlyq týrki halyqtary, onyng ishinde qazaqtar da, osy qúqyqtyq joldy dәstýrli ústanushylar bolyp tabylady. Onyng negizin qalaushy músylmandar arasynda imam әl-Aghzam (úly imam) retinde tanylghan Ábu Hanifa. Týrki dindary Hamdy Aksekiyding pikirinshe, hanafittik mazhabtyng negizin qalaushy týrki teginen shyqqan. Ábu Hanifa 699 jyly Iraktaghy Kufe qalasynda tughan. Sol uaqytta ol halifattyng mәdeny ortalyqtarynyng biri bolghan, búl oghan Payghambardyng kózi tiri shәkirtterining biri bolugha mýmkindik berdi.
Ábu Hanifa birneshe ondaghan jyldar boyyna músylmandyq ústanymdy (búdan әri - qúqyq dep qabyldau kerek) islam әlemining eng kórnekti ghalymdarynan ýirengen.Osydan keyin onyng ózi islam iliminen dәris berip qana qoymay, sonymen qatar ony jýzege asyrudyng eng útymdy әdistemesin jasay aldy. Ábu Hanifa qanday da bir taqyrypta sóz sóilegen emes, ol tek tuyndaytyn saldarlardy, onyng mәnin ghana úghyndyryp, al búdan keyin shәkirtterine ózimen birge qajylyqqa barudy úsynghan. Olardyng pikirleri key jaghdayda Ústazdyng pikirimen say kelip jatsa, keybiri qabyspaghan. Týiindey kelgende, Ábu Hanifa osy әdetten tys pikirlesudi jinaqtay otyryp, ol ózining shәkirtterimen birge ortaq sheshimge kelgen. Taghy da sóz retinde aitar bolsaq, osy әreket kóp jaghdayda grekting filosofy - Sokrattyng sóz jarysyn eske týsiredi.
-Shynynda, óte útymdy tәsil. Osyghan qatysty hanifattyq mazhab qanday da bir dәrejede diny qaghidattardy teriske shyghara ala ma degen súraq qoysaq qalay bolady?
- Mәselening týbiri osynda. Hanafittik mazhabtyng negizin qalaushylar diny múralardy kerisinshe týsindirmeu ayasyna baghyttalghan. Nәtiyjesinde, osy mazhabtyng ústanymynda ómir sýrip kele jatqan elder men halyqtar әlemdik mәdeniyet pen ghylym qazynasyna bagha jetkisiz ýles qosyp keledi. Hanafizmmen astarlas erkin oi, týptep kelgende, Ál-Faraby men Avisina siyaqty әlemdik úly oishylar ómirge keldi. Biraq olardyng әlemdik órkeniyetke qanday da bir beytaraptyq, bolmasa islamdyq eshqanday qatysy joq. Búl jayynda ózim pikirlesken belgili ghalym Aleksandr Koyre: «...Músylmandar latyndyq Batystyng ústazdary әri tәlimshileri boldy, óitkeni eger de grekterding filosofiyalyq jәne ghylymy enbekteri tikeley latyn tilinde jazylyp, al olardyng arab tilindegi núsqalary bolmauynyng sebebi sol, Batysta, az ba, әlde kóp pe, ol jaghyn kim bilipti, kóne grek tilin biletin, Aristoteliding «Fizika» nemese «Metafizikasy», bolmasa Ptolemeyding «Alimagesti» ghylymyn eshkim de úghynyp, týsine almas edi. Eger de Farabi, Ábu Sina nemese Averroesa bolmasa, búlardyng barlyghy bizge jetpeytini anyq. Aristoteli men Platondy bilu ýshin -bilikti filologtar aityp jýrgendigine qaramastan - kóne grek tilin, búghan qosa filosofiyany jete mengeru qajet. Al kóne latyn tili bolsa, ol filosofiya degen qaghidatty mýlde ústanbaghan», - deydi.
Osydan payymdap otyrghandyghymyzday, týrki ghalymy Ál-Farabiyding qazirgi órkeniyetke qosqan ýlesi óte zor. Múnday filosof qamsauly sóz jattauly músylmandyq ortada emes, hanifattyq ortada ghana qalyptasuy mýmkin. Sondyqtan da qazaqtar ýshin dәstýrli hanifattyq mazhab elde jana ilimdik negizdi qalaudyn, eldi damyghan elder qataryna ilgeri bastyrudyn eng ontayly irgetasy bolyp tabylady.
Osyghan baylanysty aitarym, qazaq qauymdastyghynyng basty ruhany tiregi bolyp tabylatyn sharttarynyng biri retindegi hanafittik mazhabty damytu Qazaqstannyng strategiyalyq mýddelerine say keledi. Osyghan qatysty aitar bolsam, qazaqtyng ózindik islamdyq mәdeniyeti últtyq memlekettik ereksheliktermen tarihy sabaqtas. Mәselen, qazaq handyghynda diny túlgha eshqashan da memlekette birinshi adam bolghan emes. Búl qazaqtyq monarhiyanyng airyqsha belgisi boldy, óitkeni han saylanyp qoyyldy. Úly Dalanyng bedeldi adamdary bir aida, bolmasa, odan kóbirek uaqytta, kimdi han etip saylaymyz dep úzaq uaqyt bir mәmlege keludi talqygha saldy. Han saylanghannan keyin,ony aq kiyizge otyrghyzyp, joghary kóterdi. Osydan keyin әrbir saylaushy han saylauyna qatysqandyghyn bildiru ýshin osy kiyizding bir tilimin kesip alatyn boldy. Sol han eshqashan da mollanyng isine, sol siyaqty molla da han isine aralaspaghan tәrtip qalyptasty...
-Sonda biylik tarmaghynyng bólinisi nede?
-Búl óte oryndy súraq. Mysalgha, qazaq dalasyndaghy tәuelsiz biyler tóreligin alyp qarayyq: han eshqashan da biylerding tóreligine, al olar han biyligine aralasqan emes. Osy dәstýr jýzdegen jyldar boyyna qoldanylghan, әli de boyymyzgha sinip ketken. Biraq Resey imperiyasy músylmandardyng diny erkindigine qatang tejeu baghytyn ústanghan kezden bastap, HH ghasyrdyng basynda islamdy sayasattandyru qaupi tuyndady. Sóz joq, osy kezde, búdan jýz jyl búryn barlyq dinder men senim-nanym bostandyghy tendigin óz baghdarlamasynda jariya etken «Alash» partiyasy tarapynan qarsylyq bildirildi. Odan qaldy, alashordalyqtar Qazaqstan aumaghynda jeke mýftiyat qúru qajettigin algha tartty.. Biraq sonymen qatar, olar sharighattyng qúzyrly aumaghyn shekteudi de úsyndy. Mәselen, molla tek nekeleuge, talaq etuge, tughandy qasiyetteuge jәne ólining namazyn shygharugha ghana qúqyly boldy.
SABAQTY JIPTIN ÝZILUI ONAY
-Eger de qazaqtar әlimsaqtan beri diny toleranttyqty ústanghan, qoghamda demokratiyalyq bastaular ýstemdik qúrghan bolsa, bizding respublikamyzda radikaldy diny kózqarastardy ústanghan senushilerding payda boluy nelikten?
-Qarap otyrsanyz, Qazaqstan tәuelsizdik alghanynan, totalitarlyq jýieden irgesin aulaq salghanynan bastap, dinge den qoishylyq kýrt ósti. Jappay meshitter salu bastaldy. Salystyryp kóriniz - kenes uaqytynda Qazaqstanda barly-joghy 16 ghana meshit bolsa, al qazir olardyng sany 3 myngha juyqtady. Beynelep aitqanda, búryndary kýshting tarmaghy bir baghytqa qaray auytqysa, endi ol ornyna kelip, tarazynyng basyn ózine qaray audara bastady. Onyng ýstine, dinning qayta týleui túsynda bizding kóptegen jastarymyz islamnyng negizderin mengeru ýshin Irangha, Týrkiyagha, Egiypetke... jol tartty. Olar qayda, qanday seminariyalarda, medresede oqydy? Islamnyng qanday aghymdarynan dәris aldy? Búlardyng bizding diny jýiemizge qatysy bar ma, joq pa? Búl turasynda sol kezde eshkim de mәn berip jatpady. Alayda olar, sóz joq, ózderi bolghan elderde nasihattalatyn islam aghymdaryn ýirenip keledi. Al múnday jaghday, әdette bizdegi diny ústanymmen kóbine qabysa bermeydi. Ózim basynda aityp ótkenimdey, qazaq qoghamynda diny payym eshqashan da sayasatqa aralasqan emes. Biraq ta әigili rular men taypalardyng kósemderi, danqty batyrlary, kenen biyleri men kórnekti dinbasylary qúramyna kirgen han kenesi óz aldyna bólek әngime. Óitkeni olar qauymdasa otyryp manyzdy memlekettik mәselelerdi sheshe alghan.
Al arab elderinde - qalyp ta basqasha, mәdeniyet te, onyng ishinde diny ústanym da basqasha. Olarda memleket basshysy bir mezgilde eng jogharghy satydaghy iolla, basty sot, әri bas qolbasshy... Yaghni, din, sot isi, sayasat - osynyng barlyghy bir qolgha shoghyrlandyrylghan. Mәselen, 1923 jyly taghynan taydyrylghan týrik súltany bir mezgilde Osman imperiyasynyng imperatory әri barlyq músylmandardyng haliyfi bolghan. Bizde múndaydyng biri de bolghan emes - din eshqashan da sayasatqa aralaspaghan. Al bizge, elimizding barlyq aimaqtaryna, arab Shyghysynda dәris alghan jәne sol jaqta myqty iydeologtardyng qarmauyna týsken jastar orala bastaghannan beri jaghday basqasha sipat alyp bara jatqanday...
- Bayqap qarasanyz, qala kóshelerinde hidjab kiygen qyzdar men әielder kóptep kezdese bastady - búl da arabtyq Shyghystyng әseri me?
- IYә, qazaq әieli eshqashan hidjab kiygen joq! Kóshpeli ómirding saltyna beyimdelgen qarakózderimiz beti auzyn túmshalap, sýiretilgen úzyn kiyim kiyip qalay jýredi... Qazaq әieli keng etek kóilek kiydi, at ýstinde erkin minip týsetindey mýmkindikte boldy. Olar kýieulerining iyqtaryna týsken kóshpeli ómirdin qiyndyqtaryn birdey bólisti. Ýy sharuasymen, bala tәrbiyesimen ainalysty.
- Jәne eshqashan ony jabyq ústamaghan, jýzin jauyp jýruge mәjbýrlemegen ghoy...
- Eshqashan. Kerisinshe, qazaq әieli qoghamda erekshe mәrtebege iye, bizding qogham әieldi erining menshigindegi zat, mysalgha kilem nemese týie retinde qaraytyn klassikalyq Shyghystan erekshelengen. Qazaq qoghamynda әiel - ol ana, otbasynyng úiytqysy. Olar eshqashan zәbir kórmegen, soqqygha jyghylmaghan ardaqty da qúrmetti adamdar. Biz, qazaqtyng er azamattary әr týrli taypanyn, jýzdin, rudyng ókili bolyp tabylamyz, al qazaq halqynyng birligin nyghaytuda «altyn kópirdin» mindetin atqaratyn osy әielder qauymy.
- Alayda qazir oqu oryndarynda hidjab kiige rúqsat beru turaly mәsele kóterilip jatyr.
- «Bilim turaly» Zangha qayshy keletindikten, oghan jol beruge bolmaydy, soghan sәikes mektepterdegi diny úiymdardyng qyzmetine tyiym salynady, al bilimning ózi zayyrly, gumanistik sipatqa iye. Al eger bizde memleket dinnen bólek deseniz, onda aiypqa búiyrmanyz, mektep -memlekettik mekeme, sondyqtan zang sheginen shyqpaghanynyz abzal. Mektepte barlyq balalar teng boluy tiyis, әitpese erteng buddist óz kiyimimen, hristian óz kiyimimen keledi... Sonda ne bolady?
Áriyne, basqa uaqytta әrbir eresek adam qanday kiyim kiyetinin ózi tandaydy. Alayda men Qúdaygha qúlshylyq etu kiyim arqyly nemese saqal, shapan arqyly ólshenbeytinine senimdimin.
- Búl bizge bóten diny yqpaldardy endiru әdisterining biri - nyshany boluy mýmkin.
- Áriyne, qysqa dambal kiyip, saqal qoiy - búl radikaldyq salafizmnin iydeologiyalyq maniyfestasiyasy, dәstýrli orta islamgha beyneli týrde shaqyru. Sondyqtan biz múnday nәrselerge dúrys bagha berip, qarsy túrudyng naqty sharalaryn tabugha tiyispiz. Biz últtyng ruhany birligin ajyratu ýshin eshqashan kiyimdi diny simvolgha jәne sebepke ainaldyrmaghan ózimizding ata-babamyzdyng jolymen jýruimiz kerek. Zandar júmys isteui tiyis!
- Shyghysta bilim alghannan keyin Qazaqstangha qaytyp oralghan balalardy diny radikalgha jatqyzugha bola ma?
- Bilesiz be, múnda - radikalizmning bastauyna naqty shek qong qiyn. Olardyng uaghyzyn múqiyat tyndau kerek, bizding qoghamgha ol mýldem jat boluy mýmkin. Óitkeni arab әlemindegi islam, búghan deyin aitqanymday, әldeqashan sayasilandyrylghan.
- Búl neni bildiredi?
- Radikaldy baghyttaghy islamister halifat qúrugha, zayyrly memleketten bas tartugha shaqyryp, sharighat zandary men sottaryn engizudi jaqtaydy. Olar әielderge qoghamdyq nemese enbek qyzmetterimen shúghyldanugha tyiym salady. Qazaq әielderi әrqashan ýlken erkindiktikte ómir sýrgen. Tipti qazaqtar ózining tughan tilin - «Ana tili» dep atauynyng ózinde zor mәn jatyr. Radikaldar marqúmdy eske alu, beyitting basyna baryp, Qúran oqu, salt boyynsha qonaqasy beru siyaqty bayyrghy qazaq dәstýrin kýpirlikke balay otyryp, teriske shygharady. Týsingen adamgha ata-baba dәstýrinen bas tartugha shaqyru qazaqstandyq patriotizmning eng basty úghymdarynyng biri «Atamekenge» - ata-babanyng qasiyetti jerine degen sýiispenshilik bolyp tabylatyndyqtan onyng iydeologiyalyq bazasyn kýl-talqan etedi.
- Aytpaqshy, ózge din ókilderin islam radikalizmining ózge senimderge dúrys kózqaras tanytpau deregi alandatyp jýr. Islam dini kóptegen elderde әlemning jauy retinde qabyldana bastauy kezdeysoq bolmasa kerek.
- Oghan esh uaqytta jol beruge bolmaydy, múnday iydeologiyalyq baghyttar bizding elding últtyq mýddesine tikeley qayshy keledi. Aytpaqshy, mening ózime kezinde belgisiz bireuler bizge jat diny nasihat jýrgizuge әrekettengeni bar. Abay atyndaghy QazÚPU Zang fakulitetining dekany bolyp túrghan kezimde, әli esimde, auditoriyagha bir jigit kirip kelip, paraqshalar tarata bastady. Biz ony ústap almaqshy boldyq, biraq qashyp ketti.
- Ol paraqshalarda ne jazylghan eken?
- Biz ýshin zayyrly memleket tiyimdi emes ekeni, qazirgi biylikti qúlatyp, Qazaqstan aumaghyna halifat qúru qajettigi sóz bolghan.
- Biraq búl tikeley memleketti qúlatugha shaqyru ghoy.
- Sony aityp otyrmyn. Búl jýz payyz memleketke qarsy, belsheden zardap keltiretin qyzmetting týri.
- Ol bizde zanmen tyiym salynghan emes pe?
- Ángime mynada, «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» Zan, meninshe, tym ymyrashyl. Ol Tәuelsizdik alghannan keyin bir aidan son, 1992 jyldyng 15 qantarynda qabyldandy. Al ol kezde elimiz toqyrau kezenin bastan ótkerip jatqany esinizde bolar. Odaq ydyraghannan keyin myndaghan mәsele shyqty - eski baylanystar ýzildi, ekonomika túralap jatty, kenestik zandar kýshin joydy, janasy әli shygha qoyghan joq, Parlament bolsa tәjiriybeli emes, óitkeni ol búrynghy Joghary kenes-túghyn. Mine sol kezde diny senim bostandyghy turaly zang qabyldanady. Búl sol kezde qanshalyqty qajet bolghanyn býgin aitu qiyn. Álbette, qújat tym ymyrashyl bolyp shyqty.
- Alayda oghan týzetuler engizildi ghoy.
- Engizildi. Biraq ol zang BÚÚ qabyldaghan Adam qúqyghy deklarasiyasynyng negizgi qaghidalaryna tolyghymen negizdelgen, onda kimning nege sengisi keletini - onyng jeke sharuasy ekeni anyqtalghan. Alayda qúlshylyq jasaushy ol azamattardyng qashan birigetini zannyng basqa babyndaghy әngime.
- Búl endi úiymdasqan top bolyp shyqpay ma?
- Sony aitamyn. Demek búl týsinik qazirding ózinde zandy túlghalardyng dәrejesine týsip qaluda. Al zanda búl turaly eshtene aitylmaghan. Odan bólek, ótken uaqyt ishinde әlem óte qatty ózgergenin, Qazaqstannyng ózi de ózgergenin esepke alu kerek, al bolmys din turaly jana zandy talap etude.
AQSh, Fransiya, Italiya, jәne ózge de demokratiyalyq elderdegi múnday aktilerdi zertteuime tura keldi, jәne olarmen salystyrghanda, bizding zang óte «júmsaq» ekenin aitu kerek.
- Mýmkin, keyde múny әr týrli aghymdardy uaghyzdaushylardyn belsendiligimen de týsindiruge bolatyn shyghar. Aytalyq, ontýstikte óz otanynda diny radikalizmge baylanysty qudalanghany ýshin ghana Qazaqstangha qonys tepken ózge elderding migranttary az emes. Álgi «Hizb ut-Tahrirdi» aitsaq.
- Áriyne. «Hizb ut-Tahriyr» - iydeologiyasy islam bolyp tabylatyn sayasy partiya ekenin úmytugha bolmaydy. Onyng maqsaty -sharighat normalaryna negizdelgen, islam ómirine músylmandardyng qayta oraluyna kómektesu, jәne әlemge islam senimin taratu. Hizbuttahrirlyqtar sonday-aq birynghay, býkil islam әlemin biriktiretin teokratiyalyq memleket - halifat qúrugha shaqyrady.
Sonymen birge búl radikaldy islam partiyasynyng qúrylymy óte qatang ortalyqtandyrylghan, onyng barlyq qyzmetin ortalyq basshylyq baqylap otyrady. Últtyq úiymdar әdette jergilikti úyashyqtardy baqylaytyn 12 adamnan túratyn toptyng basshylyghynda bolady. Sonymen qatar әielderding úyashyqtary erlerdikinen bólek túrady.
Partiyanyng negizgi bólimshesi - kóshbasshysy mushrif dep atalatyn bes mýsheden qúrylghan úyashyq. Tek mushrif qana ózge úyashyqtardyng mýshelerin biledi. Janadan kelgender 2 jyldyq oqu kursynan ótedi, partiyagha adal bolugha ant bermey túryp tәlimgerding basshylyghymen partiya әdebiyetin ýirenedi.
- Demek, búl býkil әlemdegi jaghdaydy túraqsyzdandyrugha baghyttalghan óte bayyppen, sauatty qúrylymdalghan kýsh boldy ghoy.
- Shyndyghynda, búl partiyanyng qyzmeti ekstremistik sipatta ekeni kózge úryp túr, osyghan baylanysty, 2005 jyly Qazaqstanda oghan tyiym salyndy. Býkilәlemdik halifat qúrugha shaqyru ghalamdyq islam internasionalynyng jobasy bolyp tabylady jәne bizding memleketting tәuelsizdigine qarsy baghyttalghan. Sondyqtan osylardyng bәrin qamtityn zang qabyldau kerek.
Aytalyq, Japoniyada, mysaly, kez kelgen diny úiym memleketke ózining qyzmeti, onyng ishinde qarjylyq jaghdayy turaly tolyq esep beredi. Sonymen qatar búl úiymdar biylikke ózderining kelushilerining tegi boyynsha tizimin beredi. Jәne eshkim de múny demokratiyagha say kelmeydi dep jatqan joq. Barlyq diny úiymdar jergilikti biylikke esep beretin Italiyany alynyz. Demek bәri baqylauda. Al bizde she? Bizde qansha diny top bar ekenin kim biledi? Olar nemen shúghyldanady? Qanday qúraldary bar?
- Deytúrghanmen bizde Din ister agenttigi qúryldy.
- Biraq búl zang diny úiymdardyng ýstinen baqylaudy iske asyrugha mýmkindik bermeydi. Meshittegi nemese hramdaghy qarjy aghynyn baqylap kóriniz... Bizdegi meshitterding barlyghy-derlik jekening qolynda, onda, әsirese, auyldarda ne bolyp jatqanyn eshkim bilmeydi. Keyde kim bolsa sol imam bolady, jәne olardyng neni uaghyzdap jatqany, qanday qúndylyqtar engizgeni de belgisiz.
ÚLY ShAHMAT TAQTASYNDA
- Qyzyq, nege Europanyng ózi kenetten islam radikalizmining qamyn jey qaldy?
- Óitkeni onda qazir arab tiline emes, aghylshyn tiline basymdyq beretin islam intelliygensiyasynyng óz tamyrynan qol ýzip qalghan kóptegen ókilderi bar. Radikaldy iydeyalar men iydeologiyalardy óte jii tasymaldaytyn solar. Islamnyng kóptegen radikaldy týsindirmeleri islam elderinde emes, Batystaghy emigrant qauymdastyqtarynda dýniyege kelude. Jihadty nasihattaytyn veb-sayttardyng kópshiligi Batysta shoghyrlanghan. Aytpaqshy, Shyghysta qazir jarylys qaupi óte joghary. Yadrolyq qarudy iyelengen músylman jәne músylman emes eki memleket bir-birine qarsy túrghan Kashmirdi alynyz. Qazir men Aughanstannan keletin qauip tónireginde sóz qozghamaytyn da boldym.
Býginde tәuelsiz Qazaqstan qazaqstandyq qoghamnyng ruhany tiregin búzghysy keletin әr týrli radikaldy diny úiymdardyng tarapynan quatty iydeologiyalyq qysymgha úshyrap jatqany jәy kózge kórinip túr.
- Onyng ýstine Zbignev Bjezinskiy әlem - búl sauatty oinaudy qajet etetin úly shahmat taqtasy ekenin aitty, sondyqtan biz ózimizding әreketimizge esep bere otyryp, alysqa kóz tastaugha tiyispiz.
- Áriyne, ekinshi bir ataqty geosayasatker Helford Makinder Euraziyany iygergen әlemdi de iygeredi dep kezdeysoq aitpady. Sondyqtan memleketting diny mәselelerden teris ainaluyna qúqy joq. Biz bolashaq úrpaqqa túraqty jәne gýldengen el qaldyrugha tiyispiz.
TEMIR ShYMYLDYQ PA NEMESE JANDAGhY QÚDAY MA?
- Alayda býkil әlemning shekarasyn jabudyn, odan temir shymyldyqpen tasalanudyng endi mýmkindigi bolmaydy. Múnday jaghdayda ózimizdi qalay qauip-qaterden saqtaymyz?
- Sózsiz, bizdi eshqanday shekara qútqarmaydy. Qajet bola túra, jazalau sharalarynyng da paydasy tiymeydi. Búl barlyq qoghamgha, әrbir otbasygha, әrbir adamgha qatysty keshendi mәsele. Barlyq, memleketting belsendi rólin nyghaytu qajet. Dinning yqpaly býkil әlemde kýsheyetinin esepke ala otyryp, bizge oqighanyng sonynan sýiretilmey, aldyn alu júmystaryn jýrgizu kerek. Onyng ýstine din jyl sayyn adamdardy, eng aldymen, jastardy óz jamaghatyna kóbirek tartuda. Meshitterge barynyz, qansha jastar bar ekenin kóresiz! Al eger olargha bizge qarsy nәrselerdi uaghyzday bastasa she? Oghan jol beruge bolmaydy .
- Jәne múnda memlekettilikti nyghaytuda bizge dinning ózi kómektesui mýmkin, óitkeni dәstýrli islam da, hristian dini de jalpy adamgershilik qúndylyqtardy uaghyzdaydy. Óitkeni din - búl, eng aldymen, adamgershilik, ruhtandyrushylyq. Búl túrghydan kelgende Qazaqstan әlemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezderin ótkize otyryp ózge elderge ýlgi boluda.
- Bizding elimiz búl baghytta óte senimdi syrtqy sayasat jýrgizip keledi. Qazaqstannyng bastamasy boyynsha qazirding ózinde birneshe esten ketpes sezder ótti. Biraq bizding memleketting «qarsy túru iydeologiyasyn» «әlem mәdeniyetine» auystyrugha kýsh saluy múnymen shektelmeydi. Eng bolmasa órkeniyetaralyq dialog mәselelerine arnalghan, 2007 jyly ótkizilgen islam konferensiyasyn esinizge týsiriniz. Sol uaqytta elimizding ishinde bolyp jatqan nәrseni kózden tasa qaldyrmaugha tiyis edik.
Bir jaghynan, bizding Qúdaygha bet búrghanymyz jaqsy. Qúdaygha senu - әrqashan әdildikke senu. Dindar adam eshqashan jaman qylyqqa barmaydy, óitkeni erteng ol ýshin Qúdaydyng aldynda o dýniyede ghana emes, bú dýniyede de jauap beretinin biledi. Mysaly, tayauda men ataqty resey sayasatkeri, óte aqyldy túlgha Evgeniy Primakovtyng kitabin oqyp shyqtym, ol birinshi betine shamamen «men osy ómirde neghúrlym kóbirek ómir sýrgen sayyn, aqylym tolysyp, ómirlik tәjiriybe jinaudamyn, ómirde ýlken aqyl-parasat, ýlken kýsh, ýlken әdildik bar ekenine soghúrlym kóbirek kózim jetude» dep jazypty. Jәne búl ómirde kim qalay ómir sýrse, solay baghalanady.
- Kez kelgen din - jaqsylyqtyng jamandyqpen kýresi.
- Kez kelgen din tek jaqsylyqqa, әdildikke ýgitteydi. Árbir adamnyng qasyna shoqpar ústaghan poliyseydi qoyyp qoy mýmkin emes, adam ózin-ózi baqylauy tiyis. Al dindar adam ózin-ózi baqylay alady, óitkeni joghary sot bar ekenin biledi...
- Qart Kant tek eki ghana nәrse - bizge kerek júldyzdy aspan jәne bizding ishki ónegeli zanymyz ghana tang qaldyratynyn beker aitpasa kerek.
- Ol qoghamnyng damuyn bayaulatady, óitkeni adam Jaratqangha jan-tәnimen, jýregimen senedi. Qazir biz ateizmning ondaghan jylynan keyin kelgen dindarlyqtyng qúldyrau sheginde túrmyz deuge bolady, bizding halqymyz tútastay alghanda anaghúrlym bilimdi, jәne ol astyqty aramshópten arashalap ala alady dep oilaymyn.
Elena BRUSILOVSKAYa