KSRO-nyng ydyrauyna qatysty pikirler ne deydi?

Atynan jer ýstindegi eng bir kýshti degen memleketterinning ózi ýrikken, әlemdegi quatty derjavalardyng biri bolghan KSRO-nyng qúlaghanyna da 20 jyl toldy. Arada shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt ótse de osynau dýniyeni dýr silkindirgen oqigha tóniregin­degi pikirtalastardyng tolastar týri kórin­beydi. Bireuler Kenes ókimeti әbden irip-shirip, qúlaugha dayyn túrghan bolatyn, sol sebepten de ol ózinen-ózi kýirep týsti dese, ekinshiler, sosializmge dúshpandyq kózqa­rasta bolghan syrtqy kýshterding әse­rinen qúlady degendi aitady. Degenmen, qanday da bir tiyanaqty baylam joq. Ol bolugha da tiyis emes tәrizdi...

KSRO-nyng ydyrauyna qatysty pikirler ne deydi?

Atynan jer ýstindegi eng bir kýshti degen memleketterinning ózi ýrikken, әlemdegi quatty derjavalardyng biri bolghan KSRO-nyng qúlaghanyna da 20 jyl toldy. Arada shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt ótse de osynau dýniyeni dýr silkindirgen oqigha tóniregin­degi pikirtalastardyng tolastar týri kórin­beydi. Bireuler Kenes ókimeti әbden irip-shirip, qúlaugha dayyn túrghan bolatyn, sol sebepten de ol ózinen-ózi kýirep týsti dese, ekinshiler, sosializmge dúshpandyq kózqa­rasta bolghan syrtqy kýshterding әse­rinen qúlady degendi aitady. Degenmen, qanday da bir tiyanaqty baylam joq. Ol bolugha da tiyis emes tәrizdi...

«Árbir revolusiya - surpriyz. Degenmen, sonyng ózinde de songhy orys revolu­siyasy  tanghaldyrmay qala almaydy», dep jazady Amerika kәsipkerlik instituty­nyn  reseylik zertteuler diyrektory Leon Aron. Onyng aituynsha, 1991 jylgha deyin birde-bir batystyq sarapshy, ghalym, sheneunik nemese sayasatker Kenes Odaghynyng ydyraudyng aldynda túrghanyn boljay almaghan. Tipti, kenestik dissiydentter men revolusio­nerlerding ózderi de dәl osylay bolady dep kýtpegen. Avtor óz oiyn dә­leldey týsu ýshin «Qazirgi dәuirdegi halyq­aralyq qarym-qatynastar tarihy­nyn»  jalpy bey­­nesi turaly oilana oty­ryp,  «Resey impe­riyasy, keyinirek Kenes Odaghy siyaqty úly derjavanyng kýtpegen jerden ydyrap, joq bolyp ketuinen ótken tanghajayyp  әri tanghaldyrarlyq oqighany  kóz  aldynda elestetu qiyn» degen «qyrghiy-qabaq soghys­tyn» amerikalyq strategiya­syn jasaushy­lardyng biri Djordj Ken­nannyng sózin de keltiredi.  Sol siyaqty, dәl osy avtordyng kóldeneng tartqan dә­yegine qaraghanda, Resey isteri jónindegi jetekshi amerikalyq tarihshylardyng biri, elding búrynghy preziydenti Ronalid Rey­gannyng konsulitanty Richard Payps te 1991 jylghy oqighany «kýt­pegen» tónkeris dep ataghan eken. Osynday jәitterdi bayanday kelip avtor Kenes Odaghy búrynghy daghdyly qalpynda ómir sýruin jalghas­tyra berer edi, әri ketkende, úzaq jyl­dargha sozylatyn ózdiginen óshu ýderisi bastalar edi degen kózqaras­tardyng kónilge qonymdyraq ekenin algha tartady.

Leon Aron múnday pikirdi әnsheyin aita salmaydy, óz oiyn dәleldeu ýshin bir­qatar dәiekter de keltiredi. 1985 jyly, deydi ol, kenes azamattarynyng túrmys dengeyleri Europanyng kóptegen elderimen salystyr­ghanda tómen bolghanyna qaramas­tan, Kenes Odaghynda sodan on jyl búrynghyday tabighy jәne adamy resurstar boldy.  Odan әri ol keybir azyq-týlik týr­le­rine talon­dardyng engizilgenin, dýken­derde úzynnan-úzaq shúbatylghan kezek­terding bolghanyn aita kelip, Kenes Odaghy búdan da zor qiyndyqtardy kórgen jәne olardy jene de bilgen degen týiin ja­saydy. Onyng ýstine 1985 jylgha deyingi sheshushi eko­nomikalyq kórsetkishterding bir­de-biri apattyng sonshalyqty bir shap­shandyqpen jaqyndap kele jatqanyn bildirgen joq. 1981 men 1985 jyldardyng aralyghynda elding ishki jalpy ónimining ósimi 1960-shy jәne 1970-shi jyldargha qaraghanda birshama bayaulaghanmen, ortasha eseppen jylyna 1,9 payyzgha ósip otyr­ghan. Apattyq dep baghalaugha kelmeytin osynday shaban jýris 1989 jylgha deyin jalghasqan. Fransuz revolusiyasynan bergi tәjiriybede tuyndap kele jatqan revolu­siyalyq daghdarys nysha­ny sana­latyn budjet tapshylyghy da 1989 jylgha taman 9 payyzdan tómen bolyp, IJÓ-ning 2 payyzyna da jetpegen. Al múnday den­geydi kóptegen ekonomister tolyqtay baqylauda túrghan jaghday dep esepteydi. Sonymen birge, avtor halyq­aralyq ry­noktaghy múnay baghasy qúldy­rauynyng da kenestik ekonomikagha soqqy bolyp tiygenin jasyrmaydy. Biraq sonyng ózinde de Kenes ókimetining tabysy 1985 jyly 2 payyzdan astamgha ósip, inflyasiyagha týzetuler engizilgennen keyin enbekaqy 1990 jylgha deyin orta eseppen 7 payyzgha artyp otyrghan.

Toqyraudyng bolghany anyq dey oty­ryp, Leon Aron «sozylmaly aurudyng týptep kelgende, ajalgha soqtyruy mindetti emes» degen Uelis uniyversiytetining pro­fessory Piyter Rutladtyng sózin keltiredi. Al endi revolu­siyalardyng eng ýzdik zertteushisi sanalatyn Anders Oslundting ózi 1985 pen 1987 jyldardyng aralyghy son­sha­lyqty bir ýreyli bolghan joq dep eseptegen eken. Osy orayda avtor aughan so­ghysyna qatysty da kónil audararlyq derekter keltiredi. 1980-shi jyldardyng ekin­shi jartysynda impe­riyany ústap tú­rugha, әsirese, aughan soghysyna qyruar qar­jynyng bólinip jatqandyghy turaly әngi­melerding órshy týskeni belgili. Biz әngime­lep otyrghan avtor bolsa aughan soghysyna qatysu Kenes ókimeti ýshin kedeyshilik әkeletindey auqymda bolghan joq, 1985 jyly sol maqsattar ýshin bólingen 4-5 milliard dol­lar Kenes Odaghyndaghy ishki jalpy ónimining bolmashy ghana bóligin qúraytyn degendi aitady. Tipti, Angola, Nikaragua, Efiopiya siyaqty elderge qolúshyn beru de Kenes ókimetine orasan auyrtpalyqtar әkele qoy­maghan kórinedi. Avtor Kenes Odaghyna 1956 jyly Vengriyada, 1968 jyly Chehoslovakiyada, 1980 jyly Polishada oryn alghan jaghdaylardy «tynysh­tan­dyrugha» tura kelgenin de nazardan tys qaldyrmaydy. Osynday jәitterdi eskere kelgende, Kenes Odaghy әlemdik biylik pen yqpaldyng eng biyik shynynda túrghan.  Búl pikirdi «Biz 1985 jyly iri memleketter ýkimetterinin  birde-birining KSRO ýkimeti siyaqty biylikte nyq túrmaghanyn, sonsha­lyq aiqyn belgilengen sayasy baghyty bolmagha­nyn úmytyp ketuge beyimbiz» dey otyryp tarihshy Adam Ulam da qoldaghan eken.

Bizding payymdauymyzsha, Leon Aron­nyng KSRO-nyng ydyrau sebepterine qa­tysty  bildirgen obektivti pikirleri osy­men tәmamdalatyn siyaqty. Olay deytinimiz, ol 1985 jyly bastalghan «qayta qúru» taqyrybyn qozghay otyryp, «negizinen Gorbachevting qolgha alghan isining iydealistik bolghanyna esh talas joq: ol moralidyq jaghynan anaghúrlym jetilgen Kenes Odaghyn qúrmaq boldy» degen oy bildiredi. Avtordyng sózine sengin-aq keledi, onyng ýstine osyghan úqsas birdenelerdi kezinde Gorbachevting ózining de byldyraqtatqany bar. Seneyin deseng sol jyldarda Odaq kóleminde oryn alghan oqighalar mýlde basqa jәit­terden habar beredi. Mysaldy alystan izde­mey-aq, 1986 jyldyng jeltoqsanynda, yaghny Gorbachev biylikke kelgennen keyin nebәri bir jarym jyldan keyin Almatyda bolghan qandy oqighany aitsaq ta jetip jatyr. Beybit sheruge shyqqandargha qarsy qaru qoldanu Leon Aron aitqan «moralidyq jaghynan jetilgen Kenes Odaghyna» da, Gorbachevting ózi jii qaytalaghan «Demokratiyalandyru úran emes, qayta qúrudyng mәni» degen sózge de meylinshe kereghar. Gorbachev KSRO-ny bas­qar­ghan jyldary Tauly Qarabaqta, Gruziyada, Baltyq boyy elderinde oryn alghan, demo­kratiyagha mýlde sәikespeytin oqighalar­dy da dәl osy sanatqa jatqyzugha bolady. Elde tәrtipting barynsha qúldyrap, qylmystyng órshigeni de dәl sol jyldar. Biz búl jerde tipti, jogharyda amerikalyq sarapshynyng ózi ait­qanday, qalypty júmys istep túrghan ekonomikanyng ayaq astynan toqyraugha úry­nyp, kәsiporyndar toqtap, enbekaqy berilmegenin, dýken sórelerining qanyrap bos qalghanyn aityp ta otyrghan joqpyz. 1989-1990 jyldary, bas­qany bylay qoy­ghanda, qashan kórseng ótpey túratyn gruzin shәii men Dushanbede shyghatyn temeki búiym­dary­nyng ózi ghayyp bo­lyp, mekemelerge tizim boyynsha ghana beriletin. Halyq ýi­le­rinde jappay samogon qaynatugha kiristi. Kenes adam­dary arasynda on­syz da jaqsy «jetilgen» mas­ký­nem­dik odan beter ór­shidi. Búryn tәk-tәkpen ústap kelgen búzaqylar men qyl­myskerlerge erkindik berildi. Júrt әri-beriden song týn­de ýilerinen shy­ghugha qorqatyn bol­dy. Adamdar pә­ter­lerine temir esik­ter ornatyp, terezelerin torlay bas­tady. Mine, Gorbachev or­natqan «moralidyq jaghynan jetilgen Kenes Oda­ghynyn» siqy is jýzinde dәl osynday bolatyn. Dәlirek aitsaq, osy­lardyng bәri «de­­mokratiya­lan­dyru» isining naqty «jemisteri» edi.

«KSRO-nyng ydyrau sebepteri - au­qymy orasan zor taqyryp. Onyng újymdas­qan avtorlardyng kóptomdyq enbekteri arqyly 100 jyldan keyin ashyluy mýmkin. Bizding әrqaysymyzdyng óz túspaldarymyz­dyng bar ekendigine, ol turaly oilanbay jәne ózi­mizge qiyn saualdar qoymay túra almay­tynymyzgha qaramastan, osynau tarihy oqighanyng shy­nayy maghynasy әzirge qazirgi zaman adam­darynan jasyryn qaluda», dep jazady On­týstik-ukrain shekara boyy zertteuler or­talyghynyng diyrektory, sosiologiya ghylym­darynyng kandidaty Vladimir Korobov. Osy sózde belgili bir shyndyq bar tәrizdi. Óitkeni, KSRO-nyng qúlau sebepterin zertteushiler ol jýiening kýni bitken bola­tyn, totalitarlyq rejimdegi memleketting úzaq ómir sýrui mýmkin emes degen siyaqty mәselelerding tónireginen úzap kete almaydy. Al osy maqalanyng basynda keltirilgen adamdardyng sózderi ótken ghasyrdyng 80-shi jyldarynyng sonynda  KSRO dәl kýirep týsetindey kýi­zelisti kýide emes edi degendi aitady. Olay bolsa, Korobov aitqanday, әlemdegi eng alyp derjavalardyng birining jalp etip qúlap týsuining astarynda biz bilmeytin bir «syrdyn» búghyp jatqan boluy da әbden  mýmkin.

«KSRO-nyng ómir sýruining mәni Euraziya­ny shapshang industriyalandyru men fashizmdi talqandaudaghy Úly Jeniste bolyp shyq­ty, KSRO osy missiyany oryndady da, ózining odan arghy jerdegi maghynasyz ómir sý­ruin toqtatty». Búl da jogharyda ózimiz keltirgen Korobovtyng pikiri. Onyng aituyna qaraghanda, kez kelgen jýiening nemese adam­nyn, yaky qoghamnyng maghynasy men maqsaty bolady, maghyna men maqsatty joghaltu qoghamnyng qúruyna aparyp soqtyrady. KSRO 80-shi jyldary-aq ózining ómir sýrui­ning maghynasy men maqsatynan qol ýzgen, ol dýniyelerdi Batystan alugha talpynys jasady, biraq ólshemder birdey emes edi, osydan kelip bәri de bitip shyqty, deydi atalmysh avtor. Búl pikirmen de kelise salu qiyn. Óitkeni, kenestik zamandy kórgen adam­dar kommunizm ornatamyz, jarqyn bolashaqqa jetemiz degen ertegige bergisiz maqsattardyng bolghanyn, tipti «Biz kommunizmge bara jatyrmyz» degen úrandardyng kóshe ataulynyng bәrinde derlik iluli túr­ghanyn óte jaqsy biledi. Ras, búl siyaqty uәdelerge halyqtyng bәri birdey sene bermegen boluy mýmkin. Onyng ózi zandy da. Biraq, sóite túrsa da, býkil dýnie jýzinde proletariat diktaturasyn ornatamyz dep úrandaghan jәne sol túrghyda naqty is-qimyl­dar da jasaghan Kenes Odaghynyng al­dynda eshqanday maqsat bolghan joq deu, bizdinshe, shyndyqqa janasynqyramaydy.

Osynday jәitterdi eskere kelgende,  ukrainalyq sayasatker, qarjy jәne ekono­mikalyq marketing jónindegi sarapshy Vladimir Belyaminovtyng «KSRO qúlauynyng aqiqaty biylikti menshiktep alghan partiyalyq qúzyrly toptyng uaqytpen birdey ózgere almauynda. KSRO-nyng shekten tys jabyq­tyghy men «qayta qúru men jedeldetu baghy­tynan» keyin laq ete qalghan sýzgiden ótpegen aqparattardyng tasqyny bәrin de: úzaq uaqyt әlemnen oqshaulana qyzmet istep kelgen ishki ekonomikany da, Batystyng jalghan qúndy­lyq­tarymen almastyrylghan iydeologiyany da, halyqtyng ýkimetke jәne elding quatyna degen senimin de sunamiyshe jaypap ótti» degen pikiri kókeyge qonymdyraq kórinedi. Memlekettik iydeologiyanyng ózegin júlyp alyp jәne «adam - memleket» úghymyna esh maghyna bermesten, qayta qúru jolyn ústa­nushylar HHI ghasyrdyng basynda ekonomiy­kasy Europanyng jiyntyq IJÓ-sinen asyp týsetin jәne býginde eng ýlken sanalatyn AQSh ekonomiy­kasynan da irirek bolyp shyghatyn eldi jerlep tyndy, degen sóz de dәl osy avtordyng auzymen aitylghan. Onyng payymdauynsha, býginde әlemde Qytay iyelenip otyrghan oryndy әdilinde KSRO alugha tiyis eken. Áriyne, osynday pikirlerdi kezinde europalyq sayasatkerler men sarapshylar da aitqan eken degen naqtylanbaghan derekter­ding bar ekenine qaramastan, múnday ústa­nym­nyng qanshalyq­ty shyndyq ekenine bagha beru óte qiyn. Sonymen birge, búl kózqa­rastyng jogha­ryda ózimiz atap kórsetken Leon Aronnyng maqalasynda keltirilgen pikirlerden onsha alshaq emes ekenin de moyyndaugha tura keledi.

«KSRO-nyng ydyrauyna býginde siyrek eske alynatyn oqighalar negiz qalady... 70-shi jyldardyng basynda  «altyn standar­tynan ajyratylghan» dollardy әlemdik valuta retinde tanugha ýnsiz kelisken kezden bastap kenestik ekonomika AQSh-tyng qarma­ghyna ilingen-tin.  Yaghni  óz resurstarymyzdy negizgi bәsekelesting eshtenemen qamtamasyz etilmegen valutasyna satugha kelisken bette-aq biz moynymyzdy túzaqqa tyqqan bolatyn­byz», dep atap kórsetedi ukrainalyq sayasatker Semen Uralov.   Osy sayasatker KSRO kýi­­re­uining ekinshi manyzdy faktoryn Odaqtyng iydeologiyalyq túiyqqa tireluinen kóredi. Onyng aituynsha, 70-shi jyldardyng ortasynan bastap-aq negizgi bәsekelesterdegi siyaqty tútynu qoghamyna baghyt ústalghan. Al bar aiyrmashylyq KSRO-da kredit emes, tapshylyq tútynudy retteushi bolghan. Soghan sәikes 80-shi jyldardyng basynda-aq  negiz qalaushy kósemder belgilep bergen maq­sattar býtindey búrmalanghan. Osylaysha, iydeolo­giyalyq kýireuding sony elita «eldi taghdyr talqysyna tastay salugha» bolady dep sanaghan kezde, ony ne ýshin qorghaugha bola­tynyn týsinetin adamdardyng tabyl­mauyna әkelip soqtyrghan. Es jii 1994-1995 jyldargha taman bastalghanymen, ol kezde uaqyt ótip ketken-túghyn.

Kiyevtik jurnalist Miroslava Berdnik Odaqtyng ydyrauyna kenestik basshylyqtyng qate is-әreketteri týrtki boldy, dey kelip, qayta qúrudyng basty úranyna ainalghan «әleu­mettik jәne ekonomikalyq damudy jedeldetudin» saldarynan  altyn qorynyng 1985 jylghy 2500 tonnadan 1991 jyly 240 kilogha kemigeni, kenes ekonomikasy ósimi resmy qarqynynyn  +2,3 payyzdan -11 payyzgha deyin tómendegeni, al syrtqy boryshtyng 2 ese úlghayghany turaly derekter keltiredi. Kenestik totalitarlyq rejimdi tek sosializmdi jetildiru mýdde­lerin jeleu ete otyryp, jariyalylyq jәne partiyanyng tota­litarlyq tәrtibi arqyly ghana kýiretuge bolatyn edi, deydi avtor. Sol jyldary búryndary tyiym salynyp kelgen ondaghan kitaptardyng jaryq kóruin de ol sosializmdi kýiretudi kózdegen әreketter sanatyna jatqyzady.

«KSRO eski tәrtipke balama retinde Re­sey imperiyasynyng qiraghan ýiindile­rining ýstine túrghyzyldy. Proletarlyq internasionalizm prinsiypi saqtalyp túrghan kezde KSRO tolyghynan ómirsheng memleket bol­dy, al úly derjavalyq shovinizmge, mәskeushildikke jәne basqa da imperiyalyq iydeyalargha qayta oralu bay­qal­ghan sәtte-aq  KSRO-nyng ydyrau ýde­risi bastaldy», deydi AQSh-tyng Niu-York qalasynda túratyn publisist, redaktor әri baspager Mihaeli Dorfman. Búl pikir naqa negizsiz emes. Úly derjavalyq shovinizm Odaqtyng ydy­rauyna basty sebepker bolmasa da, onday kózqarastyng sol Odaq­tyng qol astynda ómir sýrip jatqan jәne ózderin jetim baladay sezingen halyq­tardyng kónil-kýilerine keri әserin tiygizgeni aidan anyq. Osy orayda, «Býtindey alghanda KSRO ózining songhy jyldarynda óz túrghyndaryna qatysty  tabighy túrghyda etene bola almay qaldy. Sondyqtan da KSRO qajet pe degen saual tuyndaghanda halyq qoldau kórsetken joq. Dauys beruin - dauys berdi, biraq ony qorghaugha eshkim shyq­qan joq...» degen odessalyq politkonstruktor Yuriy Yuriev­­ting pikirin keltire ketuding artyq­tyghy joq.

Al endi Reseyde jaryq kóretin «Polyarnaya zvezda» jelilik jurnalynyng janalyq­tar qyzmetining redaktory, jurnalist Igori Bogatyrevting pikiri jogharyda keltirilgenderge mýlde qarama-qayshy. «Aqiqat sebep bireu - halyqaralyq kapitaldan ýreylenu. Eger KSRO kýiretilmey, naq­tyly reformalanghanda әlemning qar­jylyq biyleushilerine tipten de jayly bola qoymas edi. Bәlkim, olardy qúrudyn, so­nyng ishinde naqpa-naq túrghyda da kýtip túruy mýmkin edi. Biraq eng nәzik adamy sezim­derding qylyn sherte otyryp, olargha qalayda KSRO biyligining jogharghy eshelo­nynan ózderine jaqtastar tabudyng sәti týsti. Yaghni, 80-shi jyldardaghy Kenes basshy­larynyng «qatelikteri» emes, olar­dy batystyq kapitalmen tikeley satyp alu jaghdaylary oryn aldy», deydi jogha­ryda aty atalghan jurnalist.

Al endi ukrainalyq sayasatker Nikolay Lagun  KSRO-daghy birinshi túlghalardyng elde eng bolmaghanda qytaylyq ýlgidegi siyaq­ty reformalaulardy bastauyna bolar edi, biraq, tarih kórsetkendey, Kenes ókimeti basshylarynyng olay jasaghylary kelmedi, dep qazirgi postkenestik «kapiy­talizm­nin» de әli kýnge deyin KSRO-dan qalghan óndiriske arqa sýiep nemese importtyq jabdyqtardy paydalanyp otyr­ghanyn tilge tiyek etedi. «Búl kapitalizm, deydi ol, janadan, tipti onyng nano­formasy týrinde de eshtene qúrghan joq».

Reseylik «Aktualinaya istoriya» sayty­nyng bas redaktory, tarih ghylym­darynyng kandidaty Aleksey Baykov KSRO-gha ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyingi «qyrghiy-qabaq soghys» barysynda Úlybritaniya, Fransiya, Japoniya, Italiya, Kanada, Daniya, Norvegiya, Niyderlandy, Islandiya siyaqty damyghan elderding resurstarynan qoldau tapqan AQSh-qa qarsy túrugha tura kelgenine, búl orayda Kenes ókimeti onsha damy qoymaghan Shyghys Germaniya, Chehoslovakiya, Bolgariya, Albaniya, Rumyniya, Polisha, Vengriya siyaqty elderge ghana arqa sýieuge mәjbýr bolghanyna nazar audarady. Sóite túra ol týptep kelgende «aqyly tapshy» kenestik burokratiya KSRO-ny taghdyr talqysyna tastady, stalindik basqarushy­lardyng songhy buyny sahnadan ketkennen keyin elding taghdyry is jýzinde sheshilgen bolatyn degen kýtpegen týiin jasaydy.

Eger tizbeley bersek, KSRO-nyng ydy­rau sebepterine qatysty aitylghan pikirler de, kózqarastar da óte kóp. Keybireuler tipti 1937 jylghy sayasy qughyn-sýrgindi de  Odaqtyng ydyrauyna yqpal etken oqiy­gha retinde kórsetuge tyrysady. Búl, әriyne, kópshilik ýshin tanys taqyryp. Son­dyqtan biz maqalada  osyghan deyin onsha estile qoymaghan әngimeler men oqyr­mandar ýshin qyzyqty bolady-au degen jәitterge kóbirek kónil audarugha tyrys­tyq. Sózimizdi týiindey kele myna bir mәseleni nazardan tys qaldyrsaq, onday olqylyq maqalanyng boyauyn solghyn­dandyra týser edi. Ol qanday mәsele?

Ángime 1991 jyly tamyz aiynda oryn alghan býlik jóninde bolyp otyr. Býginde Mәskeudegi Halyqaralyq uniy­versiytetting prorektory, búryn Reseyding alghashqy ýkimetinde joghary lauazymdy qyzmetter atqarghan, sonyng ishinde Resey Federasiya­synyng Memlekettik hatshysy bolghan Gennadiy Burbulis GKChP - tótenshe oqighalar jónindegi memlekettik komiytetting tamyz aiyndaghy kóterilisine qatysty mynaday oy aitady. «Ta­myzdaghy putchting kýireui bir mezgilde әri kýlkili, әri qasiretti boldy, deydi ol. Odaqty saqtap qalu ýshin qajet siyaqty bolyp kóringen tótenshe jagh­daylargha bara otyryp, kóterilisshiler onyng ydy­rauyn jaqyndatty. GKChP-syz Odaqtyng saqtalyp qaluy mýmkin edi, ras, KSRO týrinde emes, Eurodaqty eske týsi­retindey pishinde. Biraq Mәskeude ýsh kýnge sozylghan qarsy túrushylyq onday mýmkindikti kýiretip ketti».

Búl sol kezderdegi oqighalardyng bel ortasynda jýrip, bәrin óz kózimen kórgen adamnyng pikiri. Áriyne, arada 20 jyl uaqyt ótkende bolghan iske bagha beru qiynnyng qiyny. Sondyqtan búl pikirding de dúrys nemese búrys ekenin býginde eshkim aityp bere almaydy. Óitkeni, qolda túrghan dәiek joq. Al dәieksiz aitylghan pikir jaydaq sóz bolyp shyqpaq. Bәlkim, onday baghanyng býgingi kýni eshkim ýshin qajeti de bolmauy mýmkin.

Eng bastysy, KSRO siyaqty alyp imperiyanyng kýireui onyng qol astynda bolyp kelgen 15 respublikanyng tәuel­sizdik aluyna jol ashty. IYә, 15 - Resey de óz egemendigine qol jetkizdi. Sonyng bir aighaghy - býgingi egemen Qazaqstan. Osydan dәl jiyrma jyl búryn oryn alghan oqighanyng biz ýshin manyzy da osynda.

Seyfolla ShAYYNGhAZY.

http://www.egemen.kz/311783.html