Beysenbi, 28 Qarasha 2024
46 - sóz 4598 1 pikir 5 Qantar, 2020 saghat 12:03

Tomas Eliot

Ol HH ghasyrdaghy eng kýrdeli túlghalardyng biri. Oqyrman qauymnyng qabyldauyna auyr bolghan tuyndylarynyng kýrdeli bolghany sonshama, júrtqa týsindiru ýshin aqyngha keybir shygharmalaryna týsinikteme jazuyna tura kelgen.

Jalpy, T.S.Eliottyng ólenderinde adamnyng jeke basyna qatysy joq sezimderdi asqan sheberlikpen jetkize alatyn salqynqandylyq basym. Ol óz ólenderinde «sezimine erik beruden» qashty. Eger de romantikter men realister adamdyq bolmystyng qaytalanbas daralyghyn beruge úmtylsa, Eliot dara túlghanyng beynesi joq poeziyany dýniyege әkeldi. Ómirdi әsershil sezimmen qabyldaudan, romantikalyq poeziyanyng erekshelikterinen bas tartu onyng modernistik poeziyasynyng - basty ereksheligi. Eliottyng bastapqy kezdegi shygharmashylyghy neoklassisizm men imajizmning estetikalyq baghdarlamasynyng yqpalymen damydy. Búl aghymdardyng bastauynda romantikalyq ónerge qarsy shyqqan Tomas Ernest túrdy. Eliot imajisterding «Egoist» dep atalatyn jurnalynyng bas redaktorynyng kómekshisi boldy. Imajist-aqyndar Ezra Paund, Richard Oldington, Hilida Dulitl jәne taghy da basqalary naqtylyq, obrazdyq stil men ólendegi ritmning tútastyghyn qoldady. Olar fransuz, ejelgi italiya, qytay jәne japon poeziyasymen әuestendi. Óz zamanynyng burjuaziyalyq shyndyghyn qabylday almaghan aqyn renessanstyq ónerge qarsy shyqty. HVII ghasyrdaghy metafizik aqyndardyn, әsirese, Djon Donnyng shygharmashylyghyn ýlgi tútty….

Jiyrmasynshy ghasyrdyng 30-jyldarynda aqyn ólenmen jazylghan birneshe dramany da dýniyege әkeldi. «Jartas», «Sobordaghy adam ólimi», «Otbasylyq meyram» piesalarynda katoliktik iydeyalardy nasihattady. Adamzattyq progress pen adamnyng kemeldenui mәselesine senimsizdikpen qarady.

T.S.Eliot aqyn, dramaturg qana emes, sonymen birge tanymy tereng әdebiyet synshysy da boldy. Ol «Kiyeli orman», «Poeziyanyng paydasy jәne synnyng paydasy», «Poeziya men aqyndar turaly» dep atalatyn ondaghan maqalalardyng avtory. Aqyn әdeby syndaghy formalizmdi teoriyalyq túrghydan negizdep berdi. Ol kórkem shygharmany jazushy túlghasynan, onyng ómirinen bólek alyp qaraudy úsyndy. Eliot shygharma avtorgha tәueldi bolmay, óz qúndylyghyn joghaltpay ómir sýre beredi dep eseptedi.
Qúrmetti dostarym! Sizderdi, erten, yaghni, 10 jeltoqsan kýni 14 sagh 35 minutta Qazaq radiosynan beriletin jiyrmasynshy ghasyrdyng eng kýrdeli aqyny, 1948 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri Tomas Sternz Eliottyng ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan habarymyzdy tyndaugha shaqyramyn.

Amangeldi Kenshilikúlynyng әleumettik jazbasynan

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1573
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3384
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6511