Osy bir baqtalaysyz janúyanyng taghdyry turaly Gýlnar Mijaqypqyzy Dulatova:

«Dәrigerlik institutta oqyp jýrgenimde Eldes agha orystargha qazaq tilinen sabaq beretin. 1935 jyldary jii kelip túrdym. Papamnyng eng jaqyn joldasymen úshyrasqanymda, kóz aldymnan búldyrap, alystaghy saghymday  qayta oralmas baqytty bala kezim elestep ótetin. Ákemdi kóruge zar bolghan saghynyshym odan sayyn kýsheyip, jýregimdi syzdatatyn. Mamam: «Eldesting semisy berekesiz, nemis әielinen - Eliza Adamovnadan qorlyqty kóp kórse de, shydaytyn, - dep otyrushy edi. Jas bolghandyqtan nege olay dep qazbalap súramaytyn edim. Alpys jyldan son, 1989 jyly Rayymjan Bókeyhanovtan keybir syrlaryn bilgendey boldym. Onyng Elizany sipattauynan keyin mamamnyng jaquratyp aitqan keybir sózderi esime týsti.

Eldes agha ózining dosy Mirjaqyp qaytys bolghanyn estigende Smet Kenesbaevqa: «Smet, býgin men ýshin qaraly kýn, aza tútamyn. Ayauly Mirjaqyp Dulatovtyng - jan joldasymnyng dýnie salghanyn estidim. Mening sabaghymdy ózing ótkize sal», - depti. Múny maghan 1960 jyly Smet aghanyng ózi aitty», - dep eske alady.

IYә, Eliza Adamqyzy adamdyqtyng ala jibin jii attaghan siyaqty. Biz kýmәnmen qaraghan biraz súraqtardyng astary myna estelikten anyqtalyp otyr. Balasy - әkesin ústap bergennen góri, «tósektesin» (sojiytelinisa - E.Omarov) ústap beru, әriyne, әldeqayda jenil.

Osy bir baqtalaysyz janúyanyng taghdyry turaly Gýlnar Mijaqypqyzy Dulatova:

«Dәrigerlik institutta oqyp jýrgenimde Eldes agha orystargha qazaq tilinen sabaq beretin. 1935 jyldary jii kelip túrdym. Papamnyng eng jaqyn joldasymen úshyrasqanymda, kóz aldymnan búldyrap, alystaghy saghymday  qayta oralmas baqytty bala kezim elestep ótetin. Ákemdi kóruge zar bolghan saghynyshym odan sayyn kýsheyip, jýregimdi syzdatatyn. Mamam: «Eldesting semisy berekesiz, nemis әielinen - Eliza Adamovnadan qorlyqty kóp kórse de, shydaytyn, - dep otyrushy edi. Jas bolghandyqtan nege olay dep qazbalap súramaytyn edim. Alpys jyldan son, 1989 jyly Rayymjan Bókeyhanovtan keybir syrlaryn bilgendey boldym. Onyng Elizany sipattauynan keyin mamamnyng jaquratyp aitqan keybir sózderi esime týsti.

Eldes agha ózining dosy Mirjaqyp qaytys bolghanyn estigende Smet Kenesbaevqa: «Smet, býgin men ýshin qaraly kýn, aza tútamyn. Ayauly Mirjaqyp Dulatovtyng - jan joldasymnyng dýnie salghanyn estidim. Mening sabaghymdy ózing ótkize sal», - depti. Múny maghan 1960 jyly Smet aghanyng ózi aitty», - dep eske alady.

IYә, Eliza Adamqyzy adamdyqtyng ala jibin jii attaghan siyaqty. Biz kýmәnmen qaraghan biraz súraqtardyng astary myna estelikten anyqtalyp otyr. Balasy - әkesin ústap bergennen góri, «tósektesin» (sojiytelinisa - E.Omarov) ústap beru, әriyne, әldeqayda jenil.

Mine, qazaq jeri ýshin bolghan sayasy kýres «Alashorda» kósemderi ýshin osylay, týrmemen ayaqtaldy. Búl - sol kezdegi qoghamnyng damu baghyty men qoghamdyq oidyng kýresi túrghysynan alghanda tarihy zandylyq edi. Kenes ókimeti jahangerlik otarlaudyng jana týrine, eng qatygez jolyna týsti. Qanday qysymgha úshyrasa da adamnyng sanasyndaghy asyl oidy eshkimde óshire almaydy. Últtyng basyna osynday auyr kýn týskende bar salmaqty ózi kóterip, «talsha moynym qylsha» dep ashyq maydangha shyqqan azamattardyng tabylghanyna da shýkirshilik V. O. Kluchevskiydin:

«Halyqtyng ózining sýigen kósemine degen senimi - sol halyqtyng ózine degen senimi men ruhaniy  kýshining quattylyghynyng belgisi»,- dep aituynda ýlken tarihy astar jatyr.

Qazaq últy da Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovty ózining últtyq kósemi dep tanydy, onyng jeke basynyng qasiyetteri men sayasy baghytyna, kýres jolyndaghy adaldyghyna sendi. Qadirin sezdi. Ony kenes ókimet neghúrlym jekkórinishti etuge tyrysqan sayyn, últy soghúrlym qatty sýidi. Tipti Stalin men Goloshekin siyaqty dúshpandarynyng ózi onyng qayratkerlik qasiyetin moyyndady. Aqjýrek belsendiler de Álihan Bókeyhanovty auzyna almaugha tyrysty. Búl - oghan degen ishki qúrmetti tanytady.

«Alash isi» atty búl tergeudegi jer men qonystanu mәselesi jónindegi «qylmysty qosymsha derekpen әshkerelep bergennin» biri - sauda qyzmetkeri Mirasbek Tólepov. Búl kisige Jer jónindegi halyq komissariatyndaghy basshylardyng basqan izin baqylau tapsyryldy ma, joq, ózi belsendilik tanytty ma, әlde shayhanada birge dәm tatqanyn bilgen tergeushiler ony da bopsagha sap degenine iyliktirde me, belgisiz, әiteuir sol kýnderi M.Tólepov joldas «kommunistik mindetin» uaqytynda әri «abyroymen» atqarypty. Ásirese, jer sayasaty jónindegi «últshyldardyng dúshpandyq әreketine qabyrghasy qatty qayysady» eken. Ol osy jaz aiyndaghy jer mәseleleri turaly oqighalargha oray Álihan Bókeyhanovtyng jәne ózge de memleket qayratkerlerining ýstinen tómendegi mazmúnda tikeley Goloshekinning ózine aryz joldady.

«VKP (b)-nyng ólkelik komiytetine

«VKP (b) mýshesi M. Tólepovten

Partiyalyq biylet № ...

QSSR-degi bizding partiyamyzdyng aldynda sheshimin kýtip túrghan asa kýrdeli bir qatar mәseleler bar. Sonyng ishindegi sayasy jәne sharuashylyq manyzy erekshe zor, shiyelenisken jәne eng qiyn mәselening biri - jer mәselesi. Búl turaly әr týrli kónil-kýy qalyptasyp, qily-qily «teoriyalar» men «pozisiyalar», «kózqarastar» oryn alyp otyr. Ásirese, dәl qazirgi kezde búl mәsele tipti ushyghyp barady, oghan kedeyler men enbekshi ortashalar ghana emes, tegi bizding partiyamyzgha jaulyqpen qaraytyn bay-kulaktar men esershil-alashordashylardyng ókilderi de belsendilik tanytuda. Soghan qaramastan, bizding keybir jauapty qyzmettegi joldastarymyz tek qana partiyanyng ishki júmysy bolyp tabylatyn múnday kýrdeli mәseleni Álihan Bókeyhanov siyaqty kontrrevolusiyalyq elementtermen birigip talqylaugha deyin baryp otyr, sóitip partiya qataryndaghylargha búl adamnyng yqpalynyng kýshengine, bizding elimizdegi sheshushi mәselening biri - QSSR-degi últaralyq qarym-qatynasty shiyelenistirip, qiyndatyp jiberuine qolayly jaghday jasalyp otyr.

Óz erkimnen tys tómendegi partiyagha qarsy әreketke kuә bolghandyqtan da, búl turaly Kraykomgha habarlaudy partiyalyq boryshym dep esepteymin.

Osy jyldyng shilde aiynda Jer jónindegi halyq komissary Súltanbekov Qyrymgha ketip bara jatyp jolay Mәskeude ayaldady. Sol kýni, qonaq ýige kiyim-keshegin tastay salysymen Súltanbekov Álihan Bókeyhanovtyng pәterine túra jýgirdi, ózining ol ýige baratyndyghy turaly Jer jónindegi komissariattyng qazaq ókildiginde tirkelgen qyzmetkeri arqyly aldyn-ala habarlatyp qoyypty, ol Álihan Bókeyhanovtyng ýiinde týn ortasyna sheyin boldy. Álihan Bókeyhanovpen aradaghy әngimeden keyin ol Tóreghojin men Tólepov joldastargha: «Álihan Shvesovpen sóilesemin dep uәde berdi, isti ózimiz oilaghanday etip sheshetin boldy», - dep habarlady. Ángime federalidyq mekemelermen aradaghy talas tudyryp otyrghan Qazaqstandaghy jer kesimi men bólisi turaly edi. Mening oiymsha, partiyanyng ishkiisi bolyp tabylatyn múnday kýrdeli mәseleni «Alashordanyn» kósemimen birigip taldau - tózuge bolmaytyn jay. Múnday jaghdayda, bolishevikter partiyasyna mýldem jat iydeologiyanyng partiya mýshelerine yqpal etui mýmkin, sonday-aq, Jer jónindegi komissariat siyaqty asa jauapty mekemening qyzmetkerleri tútastay, ne jarym-jartylay asa reaksiyashyl, jat pighyldaghy «Alashorda» iydeologiyasynyng shyrmauynda ketpesine kim kepildik beredi, búl bizding júmysymyzgha tek kedergi jasaydy.

Mening oiymsha, búl mәseleni Bókeyhanovpen jәne onyng kompaniyasymen emes, tek qana jetekshi partiya úiymdarymen, tek qana partiyanyng óz ishinde talqylau arqyly ghana sheshuge bolady jәne solay etu kerek.

23/H - 27 j.                                            M. Tólepov».

Bókeyhanovtyng jeke basy ýshin búl «partiyalyq hattyn» pәlendey payda-ziyany shamaly-tyn. Tek halyq qamyn oilaghan halyq komissary J.Súltanbekov orynynan alyndy jәne onyng әriptesterining jolyn qidy.  M. Tólepovting búl aryzy «Alash isinin» indetile tergeluine sebepkerlik etti. Múnday útymdy «ayghaqty» әkki Goloshekin óte úrymtal paydalandy. Ol ózining kezekti bir mәjilisindegi kezekti-kezeksiz, kerekti-kereksiz sózderining birinde «aq jýrek» M. Tólepovting aryzyna sýienip:

«Qazaqstandy qalay basqaru kerek ekenin, mysaly, Súltanbekov joldas qasyndaghy birinshi basshy Goloshekinnen emes, Mәskeudegi Álihan Bókeyhanovtan aqyl súrady», - dep mәn-jaydyng tonyn ózgerte bayandady.

«Qujaqtyn» órshelene, órekpi, elire sóileuining astary týsinikti edi. Ol qalayda jer turaly zandy jýzege asyrtyp, 360 myng europalyq qonystanushylardy jyldam kóshirip әkelip, qazaq últynyng tektik tamyryn kelimsekter túqymymen budandastyrghysy keldi. Ol ýshin eng aldymen qazaq ziyalylaryn týrmede túqyrtpay «isi ongha baspaytynyna» kózi jetti. Búl jazalau sayasatynyng resmy týrde bastalu «rәsimi» bolatyn.

Eskerte keterimiz, әuelde Á.Bókeyhanovty tútqyndaugha úmtylghan tergeushiler, ol oilaryn jýzege asyra almaghan son, tergeudi uaqytsha toqtata túrugha mәjbýr bolghan. Sol jyly jeltoqsan aiynda D.Ádilovting ústaluymen tergeu qayta jalghasqanda, uaqyty jaghynan ilgeri bolsa da, "Eldes Omarovty jәne t.b. aiyptau isi» II tom retinde qosa tirkegen. Soghan oray 1929 jyly 27 mamyrda, yaghni, arada bir jarym jyl ótkennen keyin taghy da tergeuge tartylghan Á. Bókeyhanov búl oqigha jóninde mynaday mәlimdeme jasady:

«...Mening jer turaly sayasatqa kózqarasym mynaghan kelip sayady: orystar (qonystanushylar) men qazaqtargha jerdi teng mólsherde bólip beruge bolmaydy, óitkeni, orystar jerdi óndeu mәdeniyetin jaqsy mengergen, sondyqtan da olar ýnemi qazaqtardan ýstem týsip otyrady, aqyr-ayaghynda, qazaqtardy ysyryp shygharady. Mine, mening jer mәselesi jónindegi «últshyldyq» kózqarasym osy.

Al endi, meni Jer jónindegi halyq komissariatynyng jer turaly isine aralasady-mys degen qauesetke keletin bolsaq, onda men mynany mәlimdeymin: mening búghan eshqanday qatysym joq, mening aqylymdy qajetsinip otyrghan da eshkim joq. Mysaly men Goloshekin joldastyng «Mәskeuge kelgende Goloshekinge emes, maghan jolyqty», - dep Súltanbekovti aiyptaghan jalasyn moyyndamaymyn, bolghan oqighanyng jayy mynaday.

Súltanbekov Mәskeuge respublikannyng Jer jónindegi komissary retinde RSFSR-ding Memlekettik josparlau mekemesine jer kesimining mólsherin bekittiru ýshin keldi (1927 j.). Ol kesimdi mólsherdi búdan búryn qazaq ýkimetining mekemeleri bekitip qoyghan, kesimdi jer mólsherin úsynghan jәne ony qorghap shyqqan Shvesov edi. Mine, sondyqtan da RSFSR-ding memlekettik josparlau mekemesinde әlgi jer kesimining mólsherin taghy da qorghau ýshin Shvesovqa ótinish etpek eken, sol ýshin meniizdep kelipti, olar mening Shvesovpen eskiden kele jatqan (34 jyl!) dos ekenimdi biletin, egerde men ótinish etsem onyng bas tartpaytynyn, al Súltanbekovting ózi aitsa, onda Shvesovtyng bas tartuy mýmkin ekendigin bayandady. Mening ótinishimnen keyin, shynynda da, Shvesov jer kesimin qorghaugha kelisimin berdi. Al, Goloshekin ghoy, Súltanbekovke aiyp taghyp, menimen «kenesti» dep baybalam saldy», - dep Quajaqtyng ózin minedi.

Biraq ta týrmedegi týsinik tórt qúbylagha týgel jetpedi. «Quajaqtyn» kópirmesi jarty ghasyrdan astam uaqyt boyy aiyptau ýkimining orynyna jýrdi. Áriyne, Álihan Bókeyhanovtyn: «halyq komissariatynyng jer turaly isine... qatysym joq, mening aqylymdy qajetsinip otyrghan da eshkim joq» - deui jay ghana tergeushini aldarqatu. Azamattardy aiypty etpeuden tughan saqtyq. Múny týsindirip jatudyng ózi artyq. OGPU-ding tergeushileri eshkimning de naghashysy emes ekendigin ol jaqsy biletin. Áytpese, jer turaly jobanyng barlyq baptary Álihan Bókeyhanovtyng aqyl - tarazysy arqyly ólshenip jýzege asqandyghyn jogharydaghy derekter tolyqtay dәiektese kerek. Ókinishke oray, zaman qyspaghyna úshyraghan búl joba - sol joba kýiinde qaldy. Qazaq eli tәuelsizdik alghan kezende de jer turaly zang qabyldaghanda ilgeridegi tәjiriybe eskerilmedi.

Jer - Otan. Al Otan turaly Zang tek qana sol jerding iyesi atanghan últtyng mýddesin kózdep, ar-ojdanyn, qadir-qasiyetin qorghauy tiyis. Ata-babanyng sýiegimen qúnarlanghan topyraqqa qasiyetsiz dәn men usoyqynyng tamyr tartpaghany lazym. Biz bir esemizdi jiberip aldyq. Qolymyzdan berdik. Sol jer zany ýshin «Alashordanyn» ýkimet mýsheleri men qazaq memleketining últjandy qayratkerleri ómirin qiyp edi. Olar 1927 jyly kýzde shetinen týrmege qamaldy da sonynan atu jazasyna kesildi. Goloshekinning baybalamy Mәskeuge de jetti. Týrmege týsire almasa da Álihan Bókeyhanovty qyzmetten shettetip, ýy qamauyna, yaghny qazaqtardyng úghymy boyynsha «myrzaqamaqqa» aldy. Qanshama jekkórinishti kórsetuge tyryssa da Álihan Bókeyhanovtyng jeke basynyng erekshe qasiyetin joqqa shygharugha kenes dәbirlerining dәti jetpedi. Tergeuge ilinip, «myrzaqamaqqa» kesilgende oghan bas redaktordyng orynbasary Velinovskiy:

«Azamat Á.N. Bókeyhanov 1922 jyldyng 14 jeltoqsanynan bastap 1927 jyldyng qazan aiynyng 1 kýnine deyin Mәskeu qalasyndaghy SSSR halyqtarynyng ortalyq baspasynyng qazaq bóliminde әdeby qyzmetker bolyp istedi. Ortalyq baspada ózin ghylymy jәne әdeby qyzmetker retinde azamat  Á. N. Bókeyhanov qazaqtyng túrmys-salty men sharuashylyghyn, tildi (orys tilin - T. J.) týbegeyli biletindigimen qatar ózine tapsyrylghan mindetti oryndauda erekshe parasattylyq tanytty. Ortalyq baspanyng qyzmetkerleri sanynyng qysqartyluyna baylanysty azamat Á. N. Bókeyhanov 1927 jyldyng 1 qazanynan bastap әdeby qyzmetker mindetinen bosatyldy», - dep minezdeme berdi.

Búl onyng ómirindegi songhy qyzmet oryny boldy. Sol kýnnen bastap tura jyl boyy Mәskeuden eshqayda attap shyqpady. «Myrzamaqta» jýrse de týrmede jatqan A. Baytúrsynov, M. Dulatov, M. Júmabaev ispetti maqsattas, múrattas dostary men inilerining jetim-jesir qalghan әielderi men balalaryna kómektesip, qamqorshy atanyng orynynda jýrdi. Oghan mysal da, dәlel de, dәiek te jetkilikti. 1937-jylghy týsirilgen suretke qarap otyryp, betindegi qatpar-qatpar qalyng әjim men agharghan qayratty shashyna, shalghy múrty men otty da oily janaryna kóziniz týskende-aq, osynau últy ýshin ghúmyryn baghyshtaghan qazaq últynyng úly kósemining qasiyetti taghdyryn oqyghanday bolamyz.

Songhy on jyly sayasy qysymmen, tirshilikting tәlkegimen ótti. Onyng qanday tauqymetti kýy keshkeni Eldes Omarovtyng tergeushilerge jazyp bergen týsiniktemesinde bayan etilgen. Últ kósemining ómir sýrui qiyngha ainalghan tústa senimdi serikteri men múrattas shәkirtteri ony esten shygharmaghan. Qarajat jiyp, ruhany túrghydan demeu jasaghan. Tergeushiler múnday iygilikti, imany qadamdy mýldem basqagha joryp, «Alashorda» ýkimetining qúpiya qoryn qúrdy, «Alash» partiyasynyng mýshelik jarnasyn jyidy degen aiyp taqqan.

Eldes Omarov matematika oqulyghyn jazghan alghashqy ghalymdardyng biri. Mine, osy algebranyng hatqa týsken formulalaryn tergeushiler «shpiondyq shifr» dep belgilegen. Álihan Núrmahamedúlynyng ózi: «Elin sýigen Eldesim!» dep erkeletken Eldes Omarov ta oghan degen sýiispenshiligi men adaldyghyn týrmede jatqanda da saqtap qaldy. Ol ózining últtyq ruhany ústazdary men sayasy jetekshilerin ýnemi qúrmetpen atay otyryp, tergeushilerding qyspaghy men qorqytuyna qaramastan olardy aqtap kuәlik bergen.

Tergeushiler janamalap A.Baytúrsynov pen Á.Ermekovting Z.Validovpen qalay kezdeskenin suyrtpaqtap súraydy. Oghan Á.Bókeyhanov:

«Baytúrsynov pen Ermekovke qatysty aitarym mynau. Olar 1920 jyly (jazda) Moskvagha keldi. Múnda Qazaq avtonomiyaly respublikasyn jariyalaudyng úiymdastyru komissiyasynyng júmysyna qatysu ýshin keldi. Olar múnda Validovpen kezdesti me, joq pa, men bilmeymin, biraq mynany eskerte keteyin, mysaly Ermekov Qazaq respublikasynyng qúryltayyna 1920 jyldyng qazan aiynda keldi, al Validov 1920 jyly qyrkýiek aiynda Baku qalasynda ótken Shyghys halyqtarynyng kenesine qatysty. Demek, olar Validovpen eshqanday da baylanys jasaghan joq dep oilaymyn. Qalay bolghanymen de maghan ol turaly eshtene degen emes», - deydi.

Sóitip, Qazaqstannyng býkil tergeushileri: Á.Bókeyhanovtyng qúpiya hatyn Búqaradaghy Z.Validovke apardy degendi dәleldeu ýshin jetpis bir adamdy tútqyndap, olardy bir jarym jyl boyy tergep, sonday úqyptylyqpen jinaghan aighaqty Á.Bókeyhanov bir abzas kórsetindimen joqqa shyghardy. Al Álimhan Ermekov:

«Men Zaky Validovting kontrrevolusiyalyq kónil-kýide jýrgenin jәne onyng maqsatyn bildim (1920 j.). Rossiyanyng Shyghystyng ezilgen halqyna qoldanghan sayasaty ony qanaghattandyrmaytyn, olardyng birigip, tәuelsizdik aluyn kózdeytin. Zaky Validov pen Baytúrsynov jәne basqalar qatysqan jinalysqa men de qatystym. Kenes qúpiya deytindey jaghdayda ótti, men Qazaqstannyng taghy da bir soyqangha qatysqanyn qalamasam da, Validovten jәne basqalardan irgemdi bóle almadym, ol keneske ózimning jәne Baytúrsynovtyng qatysqanyn jasyryp keldim», - dep jazdy «Ashyq hatynda».

Al osy 14 tomdyq tergeuding basty nysanasyna ainalghan Z.Validov kim? Á.Bókeyhanov pen Z.Validovting taghdyrlary qalay toghysty? Búl mәselelerdi tolyq bilmey múqym tergeu isining aighaqtaryn týsinu de mýmkin emes. Sondyqtan da shaghyn ómirbayandyq maghlúmat bere ketemiz.

Anketalyq anyqtama: Zaky Validy (Validov) Toghan (1891-1970) bashqúrttyng suyqly qay-onghút-uaq taypalarynyng qúramasynan shyqqan, naghashysy qypshaq. Qidandardyng (kedenderdin) túsynda Bashqúrt (Bas bóri) úrandas júrtpen anda bolghan. Arghy atalary Kýshik súltannyng túsynda Kóshim hanmen birge orys otarshyldaryna qarsy soghysqan. Atasy Uәlid molla, әkesi Ahmetshah medrese ústaghan dinbasy, patsha armiyasynda әskery qyzmetin ótegen. Arabsha, parsysha, oryssha sauatty, siyrek qoljazbalar men kitaptardy jinaghan jәne olardy audarghan oqymysty әri auqatty adamdar bolghan. Sheshesi Ummulihayat ta arab, parsy qoljazbalaryn taratyp oqityn abystay eken. Marjany mektebining shәkirti Zaky de jasynan ruhaniyat tarihyna qúshtar, naqshbandiya pәlsafasynyng yqpalymen tәrbiyelengen. Arab, parsy, shaghatay, orys jazba tilin erkin mengerip ósedi. Sondyqtan da ghúlamalyq joldy tandaydy. «Qasymiya» medresesinde týrki tarihynan dәris beredi. Tarihy taqyryptaghy ghylymy zertteuleri túraqty jariyalana bastaydy. Týrik halyqtary men músylman júrtynyng otarlau tarihyn zerttey kele sayasy kózqarasy qalyptasady. Qazan uniyversiytetining erkin tyndaushysy bola jýrip, 1911 jyly «Týrikter men tatar tarihy» atty zertteu enbegin jariyalaydy. Alghashynda bashqúrt tilinde basylghan búl enbek týrki ziyalylarynyng arasynda ýlken qoghamdyq pikir tughyzdy. Z.Validov búl enbeginde múqym týrki júrtynyng tumysyn tútas alyp, ortaq tarih retinde qarastyrdy. Ol, sóitip, iysi týrki qauymyna alghash ret ghalym retinde tanyldy.

1913-1914 jyldary kóne qoljazbalardy izdestirip Týrkistangha ghylymiy-izdestiru ekspedisiyasyna shyghyp, Tashkenttegi, Samarqandaghy, Búqaradaghy, Ferghana oipatyndaghy jәne Dushanbedegi kóne medreselerden siyrek múraghattardy tauyp, jeke adamdardyng qolyndaghy jazbalarmen de tanysyp, ghylymy ainalymgha týsiredi. Sol saparda bolashaq sayasy әriptesterimen de, qarsylastarymen de tanysty. Olardyng qatarynda gimnaziya shәkirti Nәzir Tóreqúlov, Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetining studenti Mústafa Shoqaev, Minauar qari, Ubaydulla Hojaev, Sholpan (Ábdilhamid Sýleymenov) boldy. 1915 jyldan bastap sayasy ýiirmelerge qatysady. Qazaq handarynyng túqymy Ghaliasqar jәne Sәlimgerey Jantórinderding 1905-1907 jyldar arasyndaghy sayasy qozghalys túsynda úsynghan «Aymaqtyq avtonomiya» turaly kitapshasy onyng bolashaq sayasy baghdarlamasyn anyqtap beredi. Ol búl turaly ózining 1969 jyly Stambulda jariyalanghan «Qatiralarynda» (Estelikterinde):

«Men ondaghy aitylghan iydeyalarmen tolyqtay kelisetinmin. Tura osynday kózqaras jaqyndyghynyng nәtiyjesinde Álihan Bókeyhanovtyng kómegi arqyly Sibir avtonomiyasyn jaqtaushylardyng biri, Sibir kazaktarynan shyqqan, Ortalyq Aziya turaly zertteushi Potaninmen tanystym... Mening Sibir avtonomisy turaly yqylasymdy qart ghalym ishtey únatty... Sәlimgerey Jantóringe: Egerde Sibir avtonomisy qúryla qalsa, odan búryn Kóshim handyghyna qaraghan shyghys Bashqortstangha oryn tabyla ma», - dep súradym. Ol: «Uaqyty kelgende bәrin de kóresin, onday da mýmkindik tuyp qalar... Rossiyadaghy sayasy qozghalystardan tolyq habardar bolu ýshin Petrogradqa bar», - dep kenes berdi», - dep eske alady.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»