Kezindegi Tosyn bolysynyng aumaghy bolghan, qazirgi Aqkól, Qarasu auyldary últ kósemi Ahmet Baytúrsynúlynyng kindik kesken jeri. Eki auyl arasyndaghy Sartýbekting (Tosyn bolysyndaghy Ahmetting tughan auyly) orny joq bolghanmen, Ahannyng qazirgi úrpaqtary onyng tughan ýiin bastapqy qalpyna keltirip, qayta salypty (4-5-suretterde).

Biyl osy Ahang tughan ólkeni kórip qaytudyng sәti týsti. Aytary joq, býgingi kýni eki auyldyng balalary janadan salynghan mektepterde oqyp jatyr. Búl últ ústazynyng úrpaqtary ýshin ýlken abyroy ekeni ras. Qarasudaghy myna bilim ordasy Ahmet Baytúrsynúlynyng atyn alghan (3-suret). Biraq osy barghanda kónilim su sepkendey basylyp qaytty. Ahanday úly túlghany «ysyryp» qoyyp, auyl ortasynda әli kýnge keude kerip túrghan Leninning eskertkishin kórip jaghamdy ústadym (2 suret).

Árisin aitpay-aq qoyalyq, 1919 jyly 27 tamyzda Qostanay uezin Chelyabi oblysyna qosu turaly sheshimine qarsy Baytúrsynúlynyng jazghan sayasy narazylyghy Qostanaydy Qazaq jerining qúramyna qaytarugha negiz bolghan joq pa? Al 1920 jyly V.IY.Leninge ýkimetting Qazaq dalasyn basqaru isindegi alghashqy qadamyn qatal syngha alyp joldaghan hatyn qalay úmytamyz. Sonda ALASh ruhshyl Ahannyng tughan jerinde jetpis jyl boyy tәnirdey tabynghan qasqabas mýsinning túruy oryndy ma? Alashshyldyghymyz, qazaqtyghymyz, eng әrisi namysymyz qayda aghayyn? Shynymen biz әli kýnge qúldyq sanadan arylmaghanbyz ba?

Kezindegi Tosyn bolysynyng aumaghy bolghan, qazirgi Aqkól, Qarasu auyldary últ kósemi Ahmet Baytúrsynúlynyng kindik kesken jeri. Eki auyl arasyndaghy Sartýbekting (Tosyn bolysyndaghy Ahmetting tughan auyly) orny joq bolghanmen, Ahannyng qazirgi úrpaqtary onyng tughan ýiin bastapqy qalpyna keltirip, qayta salypty (4-5-suretterde).

Biyl osy Ahang tughan ólkeni kórip qaytudyng sәti týsti. Aytary joq, býgingi kýni eki auyldyng balalary janadan salynghan mektepterde oqyp jatyr. Búl últ ústazynyng úrpaqtary ýshin ýlken abyroy ekeni ras. Qarasudaghy myna bilim ordasy Ahmet Baytúrsynúlynyng atyn alghan (3-suret). Biraq osy barghanda kónilim su sepkendey basylyp qaytty. Ahanday úly túlghany «ysyryp» qoyyp, auyl ortasynda әli kýnge keude kerip túrghan Leninning eskertkishin kórip jaghamdy ústadym (2 suret).

Árisin aitpay-aq qoyalyq, 1919 jyly 27 tamyzda Qostanay uezin Chelyabi oblysyna qosu turaly sheshimine qarsy Baytúrsynúlynyng jazghan sayasy narazylyghy Qostanaydy Qazaq jerining qúramyna qaytarugha negiz bolghan joq pa? Al 1920 jyly V.IY.Leninge ýkimetting Qazaq dalasyn basqaru isindegi alghashqy qadamyn qatal syngha alyp joldaghan hatyn qalay úmytamyz. Sonda ALASh ruhshyl Ahannyng tughan jerinde jetpis jyl boyy tәnirdey tabynghan qasqabas mýsinning túruy oryndy ma? Alashshyldyghymyz, qazaqtyghymyz, eng әrisi namysymyz qayda aghayyn? Shynymen biz әli kýnge qúldyq sanadan arylmaghanbyz ba?

Ony aitasyz, Qarasu auylynda myna (1-suret) mýsinnen basqa Ahana arnalyp qoyylghan basqa belgi joq. Onyng ózi 1991 jyly qashalyp jasalghan eken. Iliich eskertkishin alyp tastamaysyzdar ma degen sózimizge auyl әkimi Sýndetbay Orazbaev mort syndy. Ákim auyldyng «basty simvolyna» qol tiygizbeytinin aitty. Biylikting kózinen tasa jatqan Torghay ónirin әli kýnge kommunizm elesi kezip jýrgendey. Osyghan biylikting nazar audaratyn kezi jetti ghoy. Tipti orystargha bizden kóri bir taban jaqyn ukraindar men belorustar Volodyanyng moynyna qúryq salyp, tónkerip tastady emes pe? Qalyng qazaq shoghyrlanghan Ahmet Baytúrsynov auylynda Reseyge qolyn sozyp kýn kósem әli túr. Álde rasymen-aq Iliich әulie me? Teriskeyge qol sozuyna qaraghanda sender әli oghan tәueldisinder dep túrghany ma? Áytpese sol túghyrda Ahang túrar edi ghoy.

Kýnderding kýninde múndaghy Lenin «jyly ornyn» bosataryna seneyik. Biraq tozyghy jetse de tompayyp túrghan eskertkish Qostanay, Qaraghandy, Qyzyljardaghyday basqa bir búryshqa qonys teppese bolghany. Kenes dәuirinde Ahang atyn aqtap alugha zar bolyp jýrgen bizding qoghamnyng býgingi kýni oghan layyqty qúrmet kórsete almauy janyna batady. Eng qyzyghy, Ahang úrpaqtarynyng әli kýnge Iliich ruhyna taghzym etip otyrghanyna qayran qalasyn.

Qostanay

www.masa.kz internet gazeti