Tyshqan jyly «qazirgi qazaq tilining esiktegi basyn tórge sýierey ala ma?» degen saualdy aldymyzgha tartyp otyr. IYә, jana jyl qazaq tilining baghyn aspandatyn jyl bolsyn dep tileyik!

1980 jyldardyng ortan belinde әl-Faraby atyndaghy QazMÚU oqyghan student kezimizde Afrikadan kelgen fransuz tildi jigit pen qyzdardyng 6 ay ishinde oryssha sayrap shyqqanyn kórip tang qalatynbyz. Tәuelsizdik alghan kezde «1-2 jylda orys tildiler qazaqsha sóilep shygha keledi!?» degen tәtti arman qúshaghynda boldyq. 

Orys tildi qandastarymyz ben ózge últtan shyqqan otandastarymyzdyng balabaqshadan beri memlekettik tildi oqyp jýrse de, nelikten qazaq tilin ýirenbeuine qatysty problemany kótergen “Vremya” basylymynyng tilshisi Kseniya Evdokiymenkonyn “Rabota nad oshibkamiy” atty maqalasynda “Eger biz tәuelsizdikting 29 jylynda mektep shәkirtterining tilin qazaqsha shyghara almasaq, onda onday oqulyqtardy laqtyryp tastap, janasyn jazu kerek” degen ózekti mәseleni kóterdi.

Endi osy maqalany Abai.kz oqyrmandaryna audaryp úsynyp otyrmyz.

56 jyl ghúmyryn qazaq tilinen sabaq beruge arnaghan pedagog, repetitor, ózindik әdistemening avtory Álmahanbet Tórehanov: “Oqulyqty jyl sayyn bir qatesi ekinshisine úlastatyn kóbedey kóp әdistemelik oqu qúraldaryn topyrlatyp әm jarysa shygharatyn ghylymy ataqtary bar kabiynettik atjalmandar emes, ómiri orys tildi balanyng basy-qasynda jýrgen tәjiriybeli ústazdar jazuy kerek” dep sanaydy.

- Bir kezderi men kerek deseniz til turaly komiytette júmys ta istedim, - dep kýlip aldy tiltanushy. Júrttyng bәri meni elemedi desem de bolady, olar siyaqty mende ghylymy ataq-dәreje joq, bar bolghany tәjiriybening ghana iyegerimin. Biraq, osy komiytetten keter-ketkenshe, kóptegen jandy qazaqsha taza sóilep, qatesiz jaza biluge ýiretip ýlgerdim. Sol qomiytet dәl qazir de eshkimning tilin syndyrmay, sol ghylymy shekpendilerge toly taz-kepesh qalpynda.

Álmahanbet agha bir jyly boyy qolda bar eng eski jәne janghyrghan baghdarlamalar boyynsha jazylghan qazaq tili oqulyqtaryna saraptau jasady. Olarmen bilim alyp jatqan shәkirtterdi sózge tartyp, sabaqtardyng qalay ótetinine kóz jýgirtken shaghynda. Shynymen tóbe shashy tik túrypty.

- Qazir qoldanylyp jýrgen oqulyqtardyng ishindegi eng sorlysy – 6 synypqa arnalghany. Ol tek qana qazaq tilin jete mengergen jәne ýiinde qazaq tilinde sóileytin shәkirtterge ghana layyq. Jyl sayyn janadan shyghyp jatqan jetilgen oquylyqtar búrynghy eski baghdarlamalarda jiberilgen qatelikterdi aina-qatesiz qaytalaydy. Olarda shekten tys material berilip, tildi birte-birte ýiretuden alshaqtap, tolyqqandy aqparat úsynbaydy. Mәselen, maghynasy týsinikti emes kóptegen jana sózder úshyrasady. Al, eger shәkirt sózding maghynasyn úqpaytyn bolsa, onda ol qalay berilgen tapsyrmany oryndap shyghady? Til damytugha jattyqtyru mýldem mardymsyz, bala bilimin is jýzinde qoldana aluy mýldem eskerilmegen.  

2017 jylghy ekinshi synypqa arnalghan “QAZAQ TILI BALAPAN” oqulyghyna qatysty sóz eter bolsaq, onda bir auyz orys sózi joq, osy sózderding oryssha audarmasy emge úshyraspaydy. Oqushylardyng mýldem az sóileytinin: jaz - “napishiy”, boya - “raskrasi”, qay sóz sәikes keledi? - “kakoe slovo sootvetstvuet?” nemese sәikestendir - “naydy sootvetstviye” degennen-aq angharamyz. Búnday tapsyrma týri auyzsha jauap beru ýlgisin qarastyrmay, tek syzyqpen tanbalau, jelimshe japsyru, dúrys núsqany tandaudyng sonynda ketkendikti tanytady. Qalay desek te, til ýiretuding basty maqsaty auyzyn bughan ógizdey is-әreketke jegu emes, sóiley biluge ýiretu emes pe!?

Nemese myna bir tapsyrmany alayyqshy mәtinning janryn aiyr deydi de, aldymyzgha 49 sózden túratyn mәtindi tartady. Onnyng qúramynda ne joq deysin: ertegide qoldanylatyn estisting shaqtary, basqada gramatikalyq formalar, al búl formalardy orys mektebining ekinshi synyp oqushysy týgil, qalanyng qazaq mektepterining shәkirtteri de әreng úghynady. Bir sózben aitqanda oqugha berilgen mәtin balanyng jas ereksheligine say kelmeydi. Ýnemi jadyda ústaugha tiyis tildik erekshelik tars esten shygharylyp otyrady. 

Mysalgha, qazaq tilinde jikteu formasy óte jii qoldanylady. Men óz shәkirtterime: «Sizderde bәri jekeshelengen// U nas vse privatizirovano» dep jymiya sóz etemin. Búl mәsele olarda nazardan mýldem tys qalghan. Barlyq oqulyqtar shekten tys kóp sózdilikpen qoyyrtpaqtanghan. Balanyng tili synyp, qazaqsha sóileui ýshin, búnday kóbedey-kóp kóbik sózding esh keregi de joq! Búghan kerisinshe sózder men tapsyrmalardyng audarmalaryna oryn az tiygen. Bala ony úghynyu ýshin ne óz betimen sózdikterdi qoparystyrady ne bolsasa, ata-anasynyng kómegine jýginedi. Bәlikim, tap osynday tәsil ózin aqtar edi, eger búrynghy oqyghan materialdary óz septigin tiygizer bolsa. Bizding kózge úryp túrghany jaghdayattyng mýlde olay emestigi. Baghdarlama jyl sayyn kýrdelenu ýstine kýrdelene týsip, bala tildi bilmek týgil, eki sózding basyn qosyp aita almaytyn bolyp qalady. Demek, jýie júmys istemeydi. Árbir jana buyn oqulyghy aldynghysynyng qateligin qaytalap jaryq kóredi. Sol búrynghy taqyryptyng auyrlyghy,  sózdikting joqtyghy nemese sózdikting jartykeshtigi. Eger aghymnan jarylyp shynymdy aitatyn bolsam, tap osynday oqulyqpen balalar qalay oqyp jýr eken!? Shyndyghynda 28 jylghy tәuelsizdikten beri memleket tildi mindetti týrde aptasyn birineshe ret balabaqshadan bastap oqytyp kele jatsaq ta, býgingi óskeleng úrpaq qazaqsha lәm-im dey almaydy. Bәlkim búl mektepting qateligi emes te shyghar?! 

Qazaqstan tarihyn memlekettik tilde oqyp ýirenu degenimiz – formalizmning jarqyn mysaly. Oqushylarmen aralas-qúralas jýrgendikten barlyghyna “Arnayy terminderge toly kere-qarys tarih oqulyghynan ne ýirendinder?” dep saual qoyghan shaghymda. Bәri bir auyzdan: “Sabaq orys tilinde ótedi, qolda bar oqulyqtyng beti bir ashylmaydy. Biz onda ne jazylghanyn ejiktep әreng oqimyz” dep jauap beredi.  Ony týsinu men qazaqsha mazmúndap aityp beru turasynda sóz qozghamay-aq qoyalyq!? Bizge sonda búnday kózboyaushylyq nege kerek, ózi! Men orys mektepterine qazaq әdebiyetin oqytudy jón dep sanamaytyn janmyn. Áueli, adamdar sóilep, oqyp, bireuding aitqandaryn úghyp ýirenip alsyn, odan keyin kerek qylsa, Abay, Áuezovti bizden súramay, ózderi de túpnúsqadan oqityn bolady. Shәkirtterdi әdebiyet jәne sayasat-tarihpen bastaryn qatyrudyng esh qajeti joq. Sóileuge ýiretuimiz kerek. Al, búl degeniniz mýldem basqa mindet: sóilem ýlgisin payymdatyp, negizgi qaghidattaryn úghyntyp, búrynghy qalyptasqan daghdysyn esinen mәngige shygharmaytyndar etuge qol jetkizu. Nemese myna bir mysalgha kóz salayyq. Bizde bәri de taqyryptargha bólshektengen. Býgin – ýy januarlary, erteng – ydys-ayaqtar, odan keyin – tabighat. Al, búlardy oqyp jatqan kezde ýy januarlary úmytylyp ta ýlgeredi.

Mektepte qoldanylyp jýrgen әdistemening basty ereksheligi sóileuge emes, ereje jattaugha negizdelgen. Sol arqyly qazaqsha sóileuge emes, emtihangha tamasha dayyndaugha kәnigi bolyp alghan repetitorlargha nәpaqqa tabuagha septesip otyrmyz. Eng bastysy qalyptasqan jaghdaydyng tyghyryqqa tiregendigin moyyndap, qazirgi ornyqqan jýieni mýldem almastyrugha kýsh salu kerek. Oqytpaytyn oqulyqtan qútylyp, sóileuge ýiretin janasyn jasap shyghugha tiyispiz. Áytpese bayaghy jartas bir jartas kýiinde qala beremiz. 

Týiin 

Álmahanbet Tórehanov “Qateni týzeytin kez keldi” súhbatyna qatysty biologiya ghylymdarynyng kandidaty  Dolores BEGIMBETOVANYN tómendegi pikirin audaryp bergendi jón kórdik.

Ol búghan deyin qay quysta nazardan qalay qaghys qalghan? Nege osynday kemenger jan nelikten әli kýnge deyin júrtqa kereksiz bolyp otyr? Tóbemizden jay týsirgen jayt mektepte de, kursta da arman bolghan “kez kelgen jandy qazaqsha taza sóilep, qatesiz jaza biluge ýiretetin” әdistemening avtorynyng barlyghy. Men búnyng barlyghyn onyng ózgening aldynda basyn iyip qúrday jorghalamauynan dep bilemin. 

Ol jogharydaghylardyng qoldauynsyz, ózimen-ózi últy ýshin zor is tyndyrdy.

“Qazirgi oqulyqpen mektep shәkirtin qazaqsha sóiletu mýmkin emes” degen Tórehanovtiki dúrys. Mysalgha kókshil mektep sózdigin alayyq (30 000 slov, Almaty, 2002 g.), qayyra shyqqan sayyn búrynghy qateligimen oqyrmangha jol tartyp otyrady. Osy sózdikting taqsiretin 20 jyldan beri tartyp kelemin. Sol sebepti kenestik kezdegi ózge basylymdardy qoldanamyn. Sonda bizding óz sózdigimiz qayda?!

Mende qazirgi oqulyqtardy ne darynsyz oqytushylar jazady ne bolmasa, bizding balalarymyz ben nemerelerimiz keyin әldekimderge bәsekeles bolmauy ýshin әdeyi qasaqana jasalyp otyrghan dýnie degen pikiri qalyptasty. Men búny kóp jyldan beri kóz jetkizgen ómir tәjiriybemining negizinde joo oqytushysy retinde algha tartyp otyrmyn.

Balalar mektepte oqityn baghdarlamany kim jәne qashan qúrastyrdy? Ol tútastay grammatikagha baghyt ústanyp, sonyng negizinde mәtin tandalynyp alynghan. Ári olar bir-birimen esh baylanyspaydy. Jana sózder esten tez shyghyp ketedi. Aytylu men jazyludyng aiyrmashylyghy jer men kóktey. Sózderge kelgende oqushylar kibirtiktep qalady. Olardy eshkim týzemeydi. “Sóileuge ýiretuimiz kerek. Al, búl degeniniz mýldem basqa mindet: sóilem ýlgisin payymdatyp, negizgi qaghidattaryn úghyntyp, búrynghy qalyptasqan daghdysyn esinen mәngige shygharmaytyndar etuge qol jetkizu” degen Tórehanovtiki dúrys der edim.

Sorymyz qúryghanda bizding balalarymyz 60 jyldardyng sony men 70 jyldardyng basynda ómirge kelip, mektepti de, joo da orys tilinde bitirdi, sondyqtan qazaq tilin bilmeydi. Al, olardyng balalary ýide de, týzde de ózara orys tilinde sóileydi. Bizder, әjeleri, olargha qol úshymyzdy bere almaymyz. Bizdi shala qazaqtar dep ataydy. Biz ózara orys tilinde sóilesemiz. Búl ynghayly. Ýy ishimizde qazaqsha shýiirkelesken qiyndyq keltiredi. Qatty qinalyp qalamyz, qapelimde auzymyzgha kerekti sóz týspey dal bolamyz. Bizding qazaq sózin búzyp aitatynymyz keybirulerge kelensiz kórinedi.

Mine, osynday sebepti Elimiz Tәuelsizdik alghan 29 jyldan beri orys mektebin bitirgen nemerelerimiz qazaqsha sóiley almaydy. Kesh bolmay túrghanda mektepterde qazaq tilin oqytudyng әdistemesin týbegeyli ózgertu kerek.

Meninshe, Ortalyq arnalardyng birinen kýndizgi uaqytta Álmahanbet Tórehanov shaqyryp til ýiretu sabaghyn ótkize, núr ýstine núr bolar edi. Qazir ata-analar balalary ýy tapsyrmasyn oryndauy ýshin qazaq tili repetitorlaryna aqsha tóleuge mәjbýr. Olar sóileuge ýiretpeydi, sóileuge ýiretuding amal-tәsili mýldem bólek. 

Asyp-tasqan bay qazaqtar balalaryn Batysta aghylshyn tilinde oqytady. Olar elge kelgen son, qazaq tilin bilmegendikten júmys taba almay keri kelgen jaghyna tayyp otyrady. Qyzdar ózderine layyq kýieu jigit taba almaydy. Til bilmegendikten, bolashaqta paydasy kól-kósir tamasha mamandardan qapy da osylaysha aiyrylyp jatyrmyz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz