Seysenbi, 23 Shilde 2024
Dabyl 8287 49 pikir 9 Qantar, 2020 saghat 11:41

Qazaqty, Abaydy qorlau – últtyq qúndylyqqa shabuyl...

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti
Qasym-Jomart Toqaev myrzagha

Qúrmetti Qasym-Jomart Toqaev myrza!

Sizding Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyq mereytoyyn merekeleu turaly Jarlyghynyzdy der kezinde shyqqan qújat retinde quana qarsy aldyq. Abay Qúnanbayúlynyng 150 jyldyghynda jәne odan bergi uaqytta qanday ister atqaryldy jәne ol isterdi jýzege asyrghanda qanday jetistikter men kemshilikter oryn aldy degendi abaytanushy retinde saralay kelip әri aldaghy merekeleu kezindegi is-sharalardy nәtiyjeli, jemisti ótkizuge paydasy tiyer degen izgi niyetpen óz oilarymdy Sizge jetkizuge niyettenip otyrmyn.   

Bizding «sheteldik dúshpandarymyz» Qazaqstandy, onyng negizin qúraytyn qazaq últyn «mәngýrt» etu ýshin aldynala tereng zerttelgen, barlyq mýmkindik jan-jaqty qamtylghan, úzaq merzimge arnalghan josparyn birte-birte neshe týrli zymiyandyqpen oilastyrghan aila-tәsilderi arqyly iske asyrudy qolgha aldy. Sebebi, Qazaqstan asty-ýsti en baylyqqa toly el, ekinshiden úlan-baytaq jeri bar, ýshinshiden eng bastysy әlemdi dýr silkindirgen Týrki órkeniyetining – qara shanyraghy retinde, әri sol últtyq qúndylyqtardy, tektilikti boyyna osy kýnge deyin saqtaghan últ retinde erekshe nysanagha alynghan el desek artyq aitqandyq bolmas. Kóp jyldyq zertteuding nәtiyjesinde sheteldik «dúshpandarymyzdyn» jospary bylaysha qúrylghan degen qorytyndygha keldim:

1, Qazaq últy óz ishinde kimdi ardaq tútady, mine sony tauyp, olardyng shygharmashylyghyn «sheteldik dúshpandar» óz mýddesine búrmalap paydalanudy kózdegen. Olar әriyne ony dәl tapty, tandau Abay Qúnanbayúly men Múhtar Áuezovke týsken edi.

2, Olar qazaq últynyng óte bay auyz әdebiyetinde dini, tili, dәstýri naqty kórinis berip, saqtalyp otyrghandyghyn jaqsy bildi. Sondyqtan qazaqtyng últtyng shynayy beynesin búrmalaudy, auyz әdebiyetining keybir týrlerin búrmalap, óndep qayta basyp shygharudy kózdedi.

3, Qazaq elin otarlap alghan orys imperiyasynyng qazaqtardy sauatsyz, jabayy, órkeniyetten oqshau qalghan túrpayy el retinde kórsetken sayasatyn odan әri jalghastyryp qazaqty әlemge «jabayy el» dep aitu ýshin aghylshyn tilinde shetelde kino týsirudi qolgha aldy. Qazaqstanda qazaqtyng anyz- ertegilerin búrmalap mulitfilimder shygharudy qolgha aldy.

Endi aitqan pikirimizdi bastan keshken is-әreketterimizben dәleldeyik. Mening búl mәselede ghylymiy-zertteu jolyna týsuime, toqsanynshy jyldyng basynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Abaydyng 150 jyldyghyn YuNESKO kóleminde atap ótuge dayyndyq jasau ýshin QR Últtyq Ghylym akademiyasy M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynan abaytanu bólimin ashqyzyp, әri Abaydyng shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghyn dayyndaytyn júmys tobyna jauapty hatshy bolyp enuim, bólim mengerushisi Mekemtas Myrzahmetúlynyng jetekshiligimen Abaydyng qarasózinen dissertasiya qorghaugha taqyryp aluym sebep boldy. Tәuelsizdik alghan Qazaqstan halqy Abaydyng 150 jyldyghyn atap ótip, danyshpan aqyn úlymen әlemge eldigin tanytu ýshin dayyndalsa, «sheteldik dúshpandarymyz» missionerlik jeleumen ylang úiymdastyryp, elimizge «Krishna sektasy qoghamy» degen atpen diny birlestik retinde endirip, әrtýrli aila-sharghymen sol kezdegi Semeydegi «Abay» jurnalynyng qyzmetkerleri aghayyndy Dosym jәne Asan Omarovty mýshe etip «josparlaryn» iske asyrugha belsendi qatystyrady. Dosym men Asan Omarovqa jýktelgen mindetter: 

1, Halyqaralyq Krishna sanasy qoghamynyng negizin qalaushy A.Ch.Bhaktiyvedanta Svamy Prabhupadanyng «Ómirden ómir tuyndaydy» kitabyn qazaqshagha tәrjimalau, ony qazaqtardyng sanasyna sinire uaghyzdau. 

2, Dosym Omarov Krishnalyq «Ómirden ómir tuyndaydy» kitabynyng negizinde Abay men M.Áuezov tuyndylaryn búrmalap doktorlyq dissertasiya men «Abaytanu kursy» oqulyghyn, al Asan Omarov Shәkәrim múralaryn búrmalap doktorlyq dissertasiya men kitap jazu kózdelgen. 

3, Búl isti jýzege asyruda jerlestik, rulastyq, qyzmettestik, dostyq qarym-qatynasty barynsha paydalanu. 

Sózimizdi dәleldeyik, audarmany ekeulep tez oryndaydy, uaghyz jýrgizude 1993 jyldan «Krishna sanasy qoghamy» diny birlestikting mýshesi Dosym asa belsendilik tanytady. Búlar maqalalarynda Krishnalyq uaghyzdy bildirtpey «bomba» retinde, kitaptarynda «mina» retinde jasyryn tyqpalap otyrghan. Dosym Omarov akademik Á.Nysanbaevtyng «әkelik qamqorlyghyna» bólenedi, instituttyng izdenushisi, ghylymy qyzmetkeri, Ensiklopediyanyng belsendi avtory bolady, institut újymy «Úlylar ýndestigi» doktorlyq monografiyasy men «Abaytanu kursy» oqu qúralyn talqylaghanda (№ 23 Protokoly, 07.07.1999j.). D.Omarov: «Áueli 1996-1997 oqu jyldarynan bastap «Abaytanu kursynyn» qoljazbasy Almatydaghy qazaq tili men әdebiyetin terendete oqytatyn №2 mektep-internatta sabaq jýrgizilip, aprobasiyadan ótkizilgeni, Bilim, mәdeniyet jәne densaulyq ministrligi osy qoljazba boyynsha «Abaytanu kursy» atty oqu qúraly jazylyp, ol jana jýiemen qarastyrylghany, «Úlylar ýndestigi» monografiyasynyng materialdary 1997 jyly M.Áuezov mereytoyynda jýldege ie bolghandyghy» aitylghanda «keremet, jana kózqaras» dep tanqala, birauyzdan qúptay ketedi.
Omarovtardy qorghaushylardyng arasynda halyqaralyq «Abay» klubynyng preziydenti, ózin «ahmadiyshilerding Qazaqstandyq liyderimin» dep jariyalaghan, jazushy Rollan Seysenbaev, Islam dinin jek kóretin, Batysqa bas shúlghyghan, qiyaliy-tәnirshil Áuezhan Qodar, akademiyk-biolog Rahym Orazaliyev t.b. bar. Olar Krishnany uaghyzdaytyn kitaptaryn ýstin-ýstin shyghardy: R.Orazaliyev, D.Omarov, Á.Múqashbekov «Jasaru qúpiyasy» («Aleyron» baspasy, 2006j.); D.Omarov «Abaydyng ruhany múrasy» («El-shejire» baspasy, 2007j.); Á.Múqashbekov «Ruh pen tәnning saulyghy», «Ashtyqty ústau – densaulyq kepili», «Jýike jýiesining tylsymy» («Aleyron» baspasy, 2007j.). Abaytanushylardyng qarsylyghy arqasynda  (M.Myrzahmetúly, «Sen de sýy ol Allany jannan tәtti», Týrkistan gazeti 27.08.2009j., J.Shoyynbet «Últ ruhyna qauip tóndiretin kitap», Ana tili gazeti, 05.12.2002j.) Dosym Omarovtyng M.Áuezovti krishnayt etken «Úlylar ýndestigi» doktorlyq dissertasiyasy men «Abaytanu kursy» oqulyghy qoldanystan alyp tastalyndy, aiqasymyzgha nýkte qoyylghanday edi.

Biraq olay bolmady... Bizdi tanqaldyrghany Filosofiya institutynyng týgel újymy Dosym Omarovty qoldauy ghana emes, sonymen qatar Abaydy krishnayt etuge últtyng keleshegi úrpaq tәrbiyesine jauapty Bilim jәne ghylym Ministrligining qazaq tili men әdebiyetining bas mamany Roza Battalovanyng belsendiligi, basshylyqqa D.Omarovtyng «Abaytanu» kitabynyng qajettiligin sendirip qana qoymay, tipti búl kitapty jaramsyz dep shyqqan búiryqty mektepterge jibermegen, әli kýnge deyin mektep kitaphanalarynda saqtalyp, mektepting múghalimderi paydalanuda. Jalpy oqulyq turaly syngha qazaq әdebiyeti pәni kóp úshyrady, әri oryndy aityldy. Mine, osynyng bәrine birden-bir jauapty maman Roza Battalova tipti esh eskertu almay, aman- esen «Abay audanynyn» qúrmetti azamaty retinde, zeynetker retinde әreng degende júmystan bosady....

Syrtqy jaularymyz elimizge kelip «Abay» jurnalynyng qyzmetkeri aghayyndy Dosym jәne Asan Omarovty «Krishna sanasy» úiymyna tartyp ghana qoymay, qalay is-әreket etuding eng ozyq aila- tәsilin, jymysqy kýlkimen, jymyn bildirmey súrqiya әreketti jýzege asyrudy tez arada, óte sәtti ýiretkenine qalay senbessin, aitqandaryn oryndatady.

Mysaly, keyinnen mәlim bolghanday sol kezdegi M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory Seyit Qasqabasov pen onyng orynbasary, f.gh.k. Serikqazy Qorabay institutynyng ghylymy kenesi bolmay túryp «jogharydan tapsyrma bar D.Omarovtyng «Abaytanu» kitabyn qoldayyq» dep kenes mýshelerine ýgit jýrgizedi. Búl jerde filologiya ghylymynyng doktorlary, bólim mengerushileri Bauyrjan Omarov pen Aygýl Isimaqovanyng «Abaydy qaralap, qazaqqa qara bet bolar jayymyz joq» dep qarsy shyghuymen oilary iske aspay qalady. Sirә, Dosym Omarovqa bergen uәdeleri sonshalyqty: «Ghylymy kenesting sheshimine kitap jeke monografiya retinde, bir avtordyng óz pikiri bop jýruge qaqysy bar dep júqalap qoydyq, sening negizgi qarsylasyng bizding instituttaghy ghylymy qyzmetker Jabal Shoyynbet, sodan óshindi әpereyik» dep uaghdalassa kerek, maghan shýilige bastady. Seyit Qasqabasov alghashqy talaby «Abay qarasózderining janrlyq jәne stilidik erekshelikteri» taqyrybynda jazylghan kandidattyq dissertasiyamnyng «Abaydyng dýniyetanymy jәne onyng qarasózderindegi kórinisi» tarauyn alyp tasta dedi, men búl tarauda D.Omarovtyng «Abaytanu» kitabyna jan-jaqty taldau jasaghan edim, aludan bas tarttym.

Búghan kónbegesin ghalym ghana emes jәy qarapayym adamda jasamaytyn әreketke baryp Abaydy tughanyna 160 jyl toluyna baylanysty qúrastyrylghan, 1995-2006 jyldar qamtylghan bibliografiyalyq kórsetkishke Dosym Omarovtyng kitaby men maqalasyn týgel endirip, mening osy shamalas maqalalarymdy kórsetkishten týgel alyp tastapty, on úiyqtasamda týsime kirmeytin qiyanat, tipti ózderi dauys berip institutta qorghalghan Abay turaly dissertasiyamdy da alyp tastaghan, sirә men olargha «halyq jauynday» әser etsem kerek. Ádebiyet institutynyng mereytoyyna arnalghan kitabynda da meni tazartyp, atymdy mýlde óshiruge ynghaylanghan synayly, oipyrym-ay, Dosym Omarov óteuin qaytaratynday, osynshalyqty ataq- abyroylaryn mansúq etip jankeshtilikke baratynday búlargha qanday jaqsylyq jasady eken...? Osy orayda Hәkim Abaydyng el bolu ýshin top bastaytyn qariyalylyq, el mýddesin kózdeytin namysqorlyq eki minezdi joghaltyp aldyng degen sózi oigha oralady: «Kәniki, endi osy eki minez qayda? Búlar da arlylyq, namystylyq, tabandylyqtan keledi. Búlardan aiyryldyq. Endigilerding dostyghy – beyil emes, aldau, dúshpandyghy – keyis emes, ne kýndestik, ne tynysh otyra almaghandyq».

Sheteldik dúshpandarymyz aghylshyn tilinde «Borat» kinofilimin shygharyp oilaryn jýzege asyrsa, al óz ishimizge Charliz Ueller degen «jansyzyn» missioner retinde jiberip ylang saldy. Ol akademik sol kezdegi Ál-Faraby atyndaghy QazÚU filosofiya fakulitetining dekany Gharifolla Esim jetekshiligimen «Qazaq elindegi diny ýrdisterding mәdeniy-órkeniyettik negizderi» degen taqyrypta dissertasiya jazady. Shyndyghyna kelsek, Charliz Uellerding «Qazaq halqynyng últtyq mәdeniyeti» (2003j.) kitaby men dissertasiyasy qazaq halqynyng últtyq mәdeniyetin qorlap jazghan enbekter edi. Missionerding búl enbegin «Mәdeniyettanu» men «Filosofiya» pәnderining avtorlary Túrsyn Ghabitov, Naghima Bәitenova, Aqtolqyn Qúlsariyeva bastaghan filosoftar synaudyng ornyna madaqtap, qolday ketedi. «Borat» kinofilimining synaryna ainalghan búl enbek abaytanushylar men kópshilik tarapynan qarsylyqqa úshyrady. Amerikandyq missioner sebep bolghan úshyqqan daugha QR Premier-Ministri D.Ahmetov (2006j. 16 mausym №3-729) pen Bilim Ministri B.Áytimova jauap jazyp «atalghan dissertasiyalyq keneske keri qaytaryldy (05.06.2006j. № KO-36/1). Missionerding dissertasiyasy men kitabynyng Qazaqstan memleketining últtyq qauipsizdigine kesiri tiyetinin, Elbasy N.Nazarbaevtyng iydeyalaryna tikeley qarsy enbek ekenin jan-jaqty dәleldengen bolatyn (M.Qalmataev, M.Myrzahmetov, T.Kәkishúly, Qadyr Myrza Áli, t.b. Ashyq haty Respublikalyq onnan asa gazetke jariyalandy; M.Búlútay, Qazaqtyng últtyghyna núqsan keltiretin dissertasiyalargha әrqashanda qarsy bolamyz, «Zan» gazeti, 30.05.2006j.; J.Shoyynbet, Búl kitap kimge qajet, ne ýshin qajet?, «Týrkistan», 28.10.2005; Sanany ulaytyn qos kitap, «Islam jәne órkeniyet» 16.03.2006.; Shoqan Uәlihanovtyng qasiyetti esimin әldebir missionerding qoljaulyghy qylmayyq, «Ana tili», 16.03.2006j.)

Amerikandyq missioner osylaysha qazaqtardy bir-birimen aitystyryp, eng sonynda «Músylmandardan keshirim súraymyn» («Jas qazaq», 06.10.2006j.) dep maqala jazyp tayyp túrdy, is bitti qu ketti dep, akademik Gh.Esimov aghamyz «seni qúrtam, sottatam, al ony ólem, tirilem qalayda qorghatamyn» deushi edi, akademik aghamyz, aitqanyn oryndapty, nesi ótip ketti eken әkki missionerdin? Gh.Esim senator bolghan kezinde Charliz Uellerding dissertasiyasyn qayta qaratyp, qorghatyp jiberedi. Charliz Ueller qazaqty ýsh dindi (tәnirshil, mәsihshilik (hristiandyq) jәne islam); Býgingi orta aziyalyqtardyng últtyq bolmysy men últtyng memleketin jasap bergen orystar: Qazaqtar 200-300 jyl boyy últtyq mәdeniyeti men tarihynan aiyrylyp qalghan halyq; Abay siyaqty týrikshil-jәdidshiler «búryn» bolmaghan jana eldi joqtan qúramyz» dep, búryn bilinbegen, bolmaghan bir qazaq eli ýshin kýresken joq; Týrki tildi memleketterding (odaq) qúru sәtsiz bolady; Elbolu ilimining eng ozyq ýlgisin protestanttyq mәsihshildik bere alady» degen últymyz, memleketimiz turaly teris qayshylyqty pikirleri bar enbekterin aghylshyn, orys tilderinde jariyalaydy.

Charliz Ueller berilgen birinshi tapsyrma qazaq elinde dissertasiya qorghap, Qazaqty, Abaydy qorlap jazghan enbekti qazaq ghalymdaryna moyyndatyp «men aitqanymnyng bәri shyn, qazaqtardyng ózderi de aityp otyr» deu bolatyn. Ony Gharifolla Esim, Túrsyn Ghabitov, Aqtolqyn Qúlsariyeva, Naghima Baytenovalardyng qoldauymen óte tamasha oryndaydy..?

Endigi kezek «Borat» kinosynyng jalghasy retinde qazaqty mazaq etip, tipti jauyz etip mulitfilimder shygharu. Charliz Ueller ony da tamasha oryndaydy, aghayyndy Igor Kraus pen Artur Kraustyng kómegimen keyipkerlerining týr rәpәti qúbyjyq-sayqymazaq beynesinde, esekti boyap qoyyp kórsetse zebr dep aitatyn aqymaqtar eli etken «Aldarkóse» men adam etin jegish jauyzdar eli etken «Er Tóstik» mulitfilimin qazaqtyng telearnalaryna shyghardy..? Bir kezde 1993 jyly Ortalyq Aziyany tarihiy-mәdeny zertteu ortalyghyn ashyp diyrektory bolghan, syrttan missionerlerge bólingen qarjynyng iyesi    Charliz Ueller byltyr taghyda qazaq filosoftarynyng qoldauymen Qazaqstangha kelip, Vashington uniyversiytetining professory retinde Almaty qalasynda «Zayyrly memlekettegi dinning qoghamdaghy salt-dәstýrmen sabaqtastyghy» taqyrybyndaghy ghylymy konferensiyada bayandama jasady. Jetekshi ústazy Gharifolla Esim «Qazir sheteldermen baylanystamyz. Mening amerikalyq Charliz Ueller degen shәkirtim bar, ózi qazaqsha jazady. Sol «agha latyngha qashan ótesizder, mynau qiyn boldy ghoy, ótpey jatyr» dep qynjylady» deydi.

Akademik – Ábdimәlik Nysanbaev, Seyit Qasqabaev, Gharifolla Esim, jazushy Rollan Seysenbaevtar bir kezde halyqtyng senimine ie bolghandar, olar kóptegen shәkirt tәrbiyeledi, búlardyng yqpaly zor. Búlar óz qatelikterin moyyndap, ne bolmasa ózderi qoldaghan missionerler men «adasqan qazaqtardy» synap birde-bir maqala jazghan emes, sondyqtan da qazir Abay turaly neshe týrli qayshylyqty pikirler óris aluda..? 

Býkil shygharmashylyq ómirin arnap, ghylymy enbektene otyryp әreng degende zerdelegen M.Myrzahmetúly aghaydyng Abaydyng jәuanmәrtiligin ol kisining enbegine esh silteme jasamay-aq Gh.Esimning jetekshiligimen krishnayt Asan Omarov «Abaydyng jәuanmәrtilik filosofiyasy» degen taqyrypta dissertasiya qorghady, Asannyng oiynsha Abay dinning shenberine simaydy, sonda dinsiz Abaydyng kim bolghany..? 

Akademik Á.Nysanbaevtyng jetekshiligimen qazaq tilin «dalbasa» dep, Abay qazaqtardyng qoldan jasap alghan danyshpany dep qaralap, qazaq auylynyng bolashaghy joq dep óshikken, Islam dinin órkeniyetke qarsy qoyatyn, tek Evropagha, batysqa tabyn dep ýgittegen doktorlyq dissertasiyasyn qorghamaqshy bolghan Qanaghat Jýkeshevti de әreng toqtatqanday boldyq (J.Shoyynbet, «Jýkeshevting búl qay  «dalbasasy»?, Týrkistan gazeti, 27.09.2007j. J.Shoyynbet, «Qazaqty, Abaydy qorlap doktorlyq dissertasiya qorghamaq», Qazaq әdebiyeti gazeti, 12.09.2007j.) 

Qúrmetti Qasym-Jomart Toqaev myrza! 

Biz sizge búl ashyq hatty joldaudaghy maqsatymyz әldekimderdi jónsiz synau ne ósh alu emes, tek taza ghylym jolyndaghy pikirimizdi aityp shyndyqqa kóz jetkizu. Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetindegi tek qana Mekemtas aghaydyng abaytanushy shәkirtterinen úiymdastyrylghan «Hәkim Abay» ghylymy zertteu ortalyghy újymy 2008 jyldan beri júmys jasauda. Búl ortalyqta Abaydyng Tolyq adam turaly ilimi janasha zerttelip, M.Myrzahmetúlynyng basshylyghymen «Abaytanu әlippesi» (5 kitap) Tokio (Japoniya) baspasynan 2010 jyly shyqsa, uniyversiytetting «Úlaghat» baspasynan M.Myrzahmetúlynyng «Abay lúghaty», M.Áliphannyng «Qazaq әdebiyetindegi adamgershilik ilimi», J.Shoyynbetting «Abay qarasózderining erekshelikteri» t.b. ghylymy enbekter basylyp shyqty. 

Qúrmetti Qasym-Jomart Toqaev myrza!

Sizding Abay akademiyasyn ashu turaly úsynysynyzdy erekshe yqylaspen maqúldap, eger Abay akademiyasy ashylsa bizding Ortalyqtaghy abaytanushy-ghalymdar «Abay» ensiklopediyasyn janasha kózqaraspen tolyqtyryp, Abaydyng akademiyalyq eki tomdyghyn qayta qarap jәne aqyn ghana emes hәkim Abaydyng danalyghyn әr ortagha yaghny ata-anagha, balabaqshagha, mektepke, joghary oqu orny studentterine týsinikti etip taldaghan kópshilik-tanymdyq enbekterdi dayyndap shygharugha ýlesimizdi qosar edik. 

Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti «Hәkim Abay» ghylymiy-zertteu ortalyghynyn  diyrektory:

Jabal Alshynbekúly Shoyynbet 

Abai.kz       

49 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1376
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2167
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2195