Óz ómirimde qazaqta eki əngimeshini kórdim. Olar: biri - marqúm Jayyq Bektúrov, ekinshisi - Beken Isabaev aghamyz edi.

Jayyq aqsaqal Qaraghandyda ghúmyr keshkendikten, jii əngimelesip túru baqytyna ie bola aldym. Alashorda erleri men kenes qayratkerlerining kózin kórip, Qiyr Shyghysta stalindik lagerilerde azap shekken qart tarlannyng talay-talay túshymdy əngimelerine kenelip baghyp edim. Jəkenning əngimeshildigine marqúm Aqan, Aqseleu Seydimbekov te tənti bolushy edi. Qos alypty qatar otyrghyzyp qoyyp ta, əngimesin tyndadyq qoy. Búl kýnde barlyghy kórgen týstey...

Osynday sətterde Jəkendi songhy əngimeshi dep oilaghanym ras. Biraq ol oiymdy Beken aghamen əngimeleskennen keyin qaytyp alghanday bolyp edim. Bir jyly Beken aghagha arnayy baryp əngimelestim. Əngime Abay men onyng zamany jayly boldy.

Beken agha "etekten shapsa, tóske ozghan, erteden shapsa, keshke ozghan" qas jýiriktey eren kósilgen edi sol joly. Sol sapar qazaqy əngimege qaryq bolyp, marqayyp qaytqan edim.

Qazaqy əngime degennen shyghady. Búl zamanda qazaqy əngimeshiler azaydy, úghatyn qúlaq ta kemidi. Əngimeshiden əserli hikaya tyndaghan adam qúsadan -depressiyadan arylady. Búrnaghy qazaqtyng kónilin kir bassa, esti əngime, asqaq ən, tətti kýy tyndaytyn. Sóitip kónil kirin juyp qaytatyn. Búl kýnde múnyng biri de qalmady. Efir bitkendi albasty basty, teledidardyng barlyghyn jyn-shaytan jaylady.

"Sóz sózden shyghady, sóilemese neden shyghady" deydi qazaq. Biraq sózdi sózden shygharu onay emes. Ol er danasynyng qolynan ghana keletin ózgeshe óner. Keyde kók ezu bir myljyndardy əngimeshi dep əspettep jatamyz. Əngimeshi joq bolghan song qaytemiz endi.

Osy jasyma deyin talay əngimeshini tyndadym. Sóitip jýrip əngimeshi boludyng syryna da ýnilip kórdim Sonda əngimeshilerge ortaq birneshe qasiyet bolatynyn bayqadym. Sonyng ishinde əngimeshining boyynda bolatyn tórt qasiyetti erekshe atap aitqym keledi. Birinshi: əngimeshining "qúlaghynyng tesigi, keudesining esigi" bolady, yaghny qúlaqpen estigenin, kózben kórgenin eshqashan úmytpaytyn jady óte myqty keledi jəne kórgen bilgenin "keudesining esigimen" estiydi yaghny jýrekpen tyndap, kókeyine toqyp alady. "Keudesining esigi" joq, qarau niyet, tomyryq adam eshqashan əngimeshi bola almaydy.

Ekinshi qasiyet: əngimeshining - ózi əngime qylushy zamangha, sol zamannyng ayauly túlghalaryna degen kirshiksiz mahabaty.

Ýshinshi qasiyet: jýregindegi elge, jerge degen sýiispenshiligi. Múnday qasiyeti joq adam əngimeshi bola almaydy. Tәkappar, menmen, ózimshil, paydakýnem adamnan əngimeshi shyqpaydy.

Tórtinshi: Jeri əngimeshi boluy shart. Jeri əngimeshil emes elding eri əngimeshi bola almaydy.

Əngimeshi adam kónili səbiydey taza, óshpendiliksiz (agressiyasyz), kóp kórip, kóp toqyghan, eng bastysy tereng oi, kemel parasat iyesi boluy shart.

Osy qasiyetterding barlyghy Beken aghada bar edi.

Beken agha sonynda "Úlylar mekeni" degen ghajayyp shygharma jazyp qaldyryp ketti. "Úlylar mekenimen" Beken aghanyng esimi aqyrdyng kýnine deyin jasay bermek. Múhtar Əuezovting "Abay joly" epopeyasy keng qúlashty epikalyq kórkemdigimen qúndy bolsa, Abay jəne onyng zamany surettelgen Beken Isabaevtyng "Úlylar mekeni" ózining derektiligimen, taptyq qayshylyqtarsyz, azat kózqaraspen jazylghanymen manyzdy.

Biylghy jyly Abaydyng 175 jyldyghy, Beken aghanyng 90 jyldyghy edi. Sol toydyng tórinde Abay zamanynyng elshisindey bolyp, Beken agha otyrady, sonda bərimiz abyz aqsaqalgha japyrlap səlem berip jatamyz, búl da toydyng bir səni bolady dep qiyaldap armandaushy edim. Kimning degeni bolyp jatyr...

Baqúl bol, Beken agha. Biz Sizdi úmytpaymyz! Núrynyz peyishte shalqysyn!

Erlan Tóleutaydyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz