Kýni keshe birqatar qoghamdyq úiymdar memlekettik til tóniregindegi dau-damay turaly jәne orystildi sayttardaghy әigili aqyn, qogham qayratkeri Múhtar Shahanovty qaralaytyn maqalalargha baylanysty baspasóz mәslihatyn ótkizdi.

Spik.kz, Nomad.su, Better.kz, Zonakz.net sayttarynda jariyalanghan ósek-ayangha toly maqala Qanat Eskendir atymen jariyalanghan. Alayda, jiyngha qatysqan «Egemen Qazaqstan» gazetining tilshisi Qanat Eskendir ózining búl materialgha mýlde qatysy joq ekenin, ony belgisiz bir arandatushylar istep otyrghandyghyn mәlimdedi.

«Men maqalany sarapshy-filologtargha aparyp kórsetkenimde, olar belgisiz avtordyng sóz saptauyna, sóilem qúrasyna qarap, mening atymdy býrkenshik qylghan adamnyng orystildi shala qazaq boluy әbden mýmkin degen qorytyndy shyghardy. Al, men eshqashan orys tilinde maqala jazghan adam emespin» -deydi Qanat Eskendir.

Kýni keshe birqatar qoghamdyq úiymdar memlekettik til tóniregindegi dau-damay turaly jәne orystildi sayttardaghy әigili aqyn, qogham qayratkeri Múhtar Shahanovty qaralaytyn maqalalargha baylanysty baspasóz mәslihatyn ótkizdi.

Spik.kz, Nomad.su, Better.kz, Zonakz.net sayttarynda jariyalanghan ósek-ayangha toly maqala Qanat Eskendir atymen jariyalanghan. Alayda, jiyngha qatysqan «Egemen Qazaqstan» gazetining tilshisi Qanat Eskendir ózining búl materialgha mýlde qatysy joq ekenin, ony belgisiz bir arandatushylar istep otyrghandyghyn mәlimdedi.

«Men maqalany sarapshy-filologtargha aparyp kórsetkenimde, olar belgisiz avtordyng sóz saptauyna, sóilem qúrasyna qarap, mening atymdy býrkenshik qylghan adamnyng orystildi shala qazaq boluy әbden mýmkin degen qorytyndy shyghardy. Al, men eshqashan orys tilinde maqala jazghan adam emespin» -deydi Qanat Eskendir.

Qazaq tilining memlekettik mәrtebe iyelenuine birden-bir sebepker adam Múhtar Shahanov qansha jyldardan beri qazaq últynyn, qazaq tilining mәrtebesi ýshin kýresip jýrgendikten aqynnyng óz ana tilin mensingisi kelmeytin orystildi shala qazaqtargha únamaytyny belgili. Ol ýsh túghyrly tilge, «Qazaqstandyq últqa», Keden odaghyna, Qytaygha jerdi jalgha beruge qarsy kýresip jýrgen kezde de etekten tartushylar kezdesip jatty. Qoghamdaghy eng ózekti mәselelerding qasynda jýretin qayratkerding kýreskerligi әldekimderding ózegin órteytin siyaqty. Baspasóz mәslihatynda kýn tәrtibinde aldyn-ala belgilenbese de aitpay ótuge bolmaytyn taghy bir mәsele sóz boldy. Qazaqstandaghy eng tanymal orystildi basylym - «Vremya» gazeti birinshi betine aiqaylatyp, (http://www.time.kz/index.php?module=news&newsid=23435 ) qazaq tilining jay-kýiine alandap jýrgen Múhtar Shahanovtyng kózqarastaryn búra tartyp maqala jariyalapty. Búny Múhtar Shahanov bastaghan qazaq ziyalylaryna qarsy kýresting basy ekeni anyq.

Dәl qazir orys tildilerdi qatty sastyryp, alandatyp otyrghan mәsele -respublikamyzdaghy qoghamdyq qozghalystar, demokratiyalyq, patriottyq partiyalar men jastar úiymdary, sonday-aq ziyaly qauym ókilderi, qogham qayratkerleri «Konstitusiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn!» degen qazirgi tanda ushyghyp túrghan til sayasaty turasyndaghy ashyq hat.

«Jas Alash», «Jas qazaq ýni», «Preziydent jәne halyq», «Qazaq» t.b. sekildi gazettermen qatar «Abai.kz », «Baq.kz»  arqyly halyqqa jetken ashyq hatqa «Tәuelsizdikti qorghau» jәne Respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalystarynyng tóraghasy, aqyn - M.ShAHANOV, Qazaqstannyng halyq jazushysy - Á.NÚRPEYISOV, KSRO jәne Qazaqstannyng Halyq әrtisi - A.ÁShIMOV, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor,Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri - T.KÁKIShEV, Qazaqstannyng halyq jazushysy - Sh.MÚRTAZA, akademiyk, filologiya ghylymdarynyng doktory - S.QIRABAEV, Kenes odaghynyng batyry, «Halyq Qaharmany», Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh gharyshker-úshqyshy - T.ÁUBÁKIROV; Enbek Eri, KSRO halyq әrtisi - B.TÓLEGENOVA, Qazaqstannyng Halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty - M.ÁLIMBAEV, jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty - D.ISABEKOV; «Jas Alash» gazetining bas redaktory - R.SÁRSENBAY; «Jas qazaq ýni» gazeti bas diyrektory -Q.ISA, Qazaqstannyng halyq әrtisi - E.HASANGhALIYEV, Qazaqstannyng halyq jazushysy - Q.JÚMADILOV, jazushy - Gh.QABYShÚLY siyaqty ziyaly qauym ókilderi bastap, jiyny 138 adam qol qoyghan. Búnymen ashyq hatty qoldaushylar sany shektelgen joq, qol qoy әli de jalghasyp jatyr. Qazaq halqyna jәne respublikamyzdy mekendeytin ózge últ ókilderine, Elbasyna, Ýkimet basshysyna, Parlament Senatynyng Tóraghasyna, Parlament Mәjilisining Tóraghasyna arnalghan ashyq hatqa QR Mәdeniyet ministrligi dayyndaghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasynan tughan dau-damay týrtki boldy. Atalmysh zang jobasy negizinde «Memlekettik organdargha memlekettik tilde jýginuge mindetti» degen norma engizu turaly mәlimet baspasózde, internet betterinde jariyalana salysymen reseylik jәne otandyq keybir orys tildi basylymdar búny «til tónkerisi» dep, onyng saldarynan «memlekettik tónkeris» bolady dep dauryqty. Aqyry zang jobasy bastapqy qalpynan taghy da júmsaryp shygha keldi. Búl júmsaqtyq qazaq halqy ýshin payda bermesi anyq, kerisinshe, Kókshetau qalasynan bastalghan «Narodnyy sbor», Býkilreseylik qoghamdyq qozghalys pen qazaqstandyq «Lad» slavyan qozghalysynyng últaralyq qatynasqa daq týsiretin imperialyq lentalar taratatyn aksiya ótkizui, Qazaqstan azamattary bola túra, «bizding otanymyz - Resey, preziydentimiz - Medvedev» dep esiruleri siyaqty jayttardyng taghy da qaytalana beruine zor mýmkindik tudyrady.

Tәuelsizdik alghan uaqyttan bergi 20 jyl boyyna orys tili memlekettik til qyzmetin atqaryp kelgendigi jasyryn emes. Tipti, Mәdeniyet ministrligi memlekettik tilding bedelin kóteru jónindegi ózi bastaghan isti ayaghyna deyin aparmay kosmopolit qazaqtardyng ynghayyna jyghyla saluy bәrimiz ýshin úyat is boldy.

Al, halyq mýddesin oilauy tiyis halyq qalaulylary әli salghyrttyqtan aryla almay  jatyr. Olar ózderining nemqúraylylyqtaryn últaralyq qaqtyghys qozyp ketedi degen jeleumen kómkerip keledi. Mәselen, mәjilistegi orystildi deputat Múhtar Tinikeev «Tengriy-nius» saytyna bergen súqbatynda: «Ya vsegda byl storonnikom mejnasionalinogo spokoystviya, edinstva. Vystupal y budu vystupati za eto spokoystviye. Ya protivnik togo, chtoby vot takim metodom reshati ety voprosy» - deydi. Sonda ony qanday jolmen sheshuge bolady? Mәjilis deputaty últ mýddesi ýshin naqty әri shúghyl is-әreketke barghandardyng jolyn kes-kestey beruden ary asa almay otyr.

Al, Preziydent kenesshisi, qazaq tilinde eki sóilemdi әreng qúrastyratyn Ermúhammet Ertisbaev: «Ya kategorichesky protiv y absolutno ne razdelyau etu pozisii. Eto absolutno neaktualinyy y iskusstvennyy vopros, ne nujnyy ny kazaham, ny russkiym, ny 130 drugim nasionalinostyam, projivaishim v Kazahstane. Eto na moy vzglyad, politikanstvo chisteyshey vody» - dep, orys tildilerding ynghayyna jyghyla sóilep, pikir bildirip ýlgerdi.

Tildi, últty qorghau eshkimning jeke mýddesi emes. Sondyqtan da bauyrlar, últymyzdyng basyna týsken syn saghatta әrqaysysymyz últtyq, eldik mýdde tónireginen tabylghanymyz jón bolar.

«Abay-aqparat»