«Abay sózderi dýniyede qalghan qazaqqa zor baq. Betin týzep, jón siltegen kisilerge de, joldy laqpay túp-tura tapqan adamgha da qazaq balalary  talay alghys berer». Búl  Ahmet Baytúrsynúlynyng aitqan sózi

Abay sózderi qazir de elge tikeley qatysty, qazir de manyzdy, Abay býgin de bizben birge ómir sýrude. Abaydyng aitqandary aqiqat, odan qashyp qútylmaysyn. Aqyn shygharmalary qanday uaqyt, qanday zaman bolmasyn  adamsha ómir sýrudin, el boludyng negizi. 

Abaytanu kursyn, Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining filologiya  fakulitetinde oqyp jýrgende Múhtar Áuezovting aspiranty, filosof, dosent Qúlmaghambet Lekerúly Espaev aghay jýrgizdi. Ústazynday Abaydy «asyl» deytin, búnysyn qúrmetten góri, kir keltiruge, shang juytugha bolmaytyn, anasy sәbiyin qalay ayalaytynday sezimdermen jetkizetin, sonday-aq, «Abay bizge múndas, syrlas, zamandas, qúrdas...» degendi jii aityp otyratyn, sol kezde mәn bermeytinmin, aitty aitty, nege olay deytinin týsinbeytinmin, týsinsem de jәi, әsire teneu, qyzyl sóz ýshin aitylghan ekspressivtik epiytet shyghar dep oilaytynmyn.... 

... Qazir oilap qarasam, olay emes eken. Abay alystaghan sayyn biz Abaygha múqtaj ekenbiz, Abay adamdardyng jan kýizelisin, múnyn múndap, syrlasatyn, ruhany boy týzeytin ólshem eken, aqyn ómir sýrgen alpys jas ghúmyry asylmen bizdi de zamandas, qúrdas etedi eken, asyldyng anyq túlghasyn tanyp, jan qayghysyn eriksiz týsinesing eken.         

Kembridj jәne Garvard uniyversiytetterining birlesken kóp jyldar boyghy  adamzat oy sanasy men tanymy qalyptasuyna Sokrat, Konfusiy, Shekspiyr, Tolstoy, Kant, Eynshteyn jәne taghy basqa túlghalargha qatysty zertteuleri «olar adamzatynyn, adam balasynyng ishki tabighatyn týbegeyli ózgertip, adamzat órkeniyetining baghyttary men qúndylyqtaryn anyqtady» dep kórsetedi. 

Abay osy qatarda ten  túrghan túlgha, Abayda  adamdy sýydi, mahabbat pen izgilik  iydeyalaryn kóterdi, aqiqatty, әdildik pen adaldyqty  biyik qoydy, ózi de ayanbay kýresti, últynyng ishki tabighatyn, jan dýniyesin,  qadir-qasiyetin, sóz óneri, bay tilin tanytyp, eline adal qyzmet etti. 

***

Abay adam tabighatyn, ómirin, ishki  jan dýniyesin tereng boylap, adam tirshiligi, qaraketi, qylyghy, minezi turaly toly óleng jazdy, qara sózder qaldyrdy. Eline, adamgha degen uayymyn, kýiinishin, renjishin, ókpesin, ashuyn, yzazsyn jasyrmady, qazaqty týzep baqty, dúrys jol kórsetti:

Adamdy sýi, allanyng hikmetin sez,
Ne qyzyq bar ómirde onan basqa?!  

Abay ýsh nәrseni anyq kórsetti:

Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa,
Sonda tolyq bolasyng elden bólek, 

 oghan qosa: 

«Ózine sen ózindi alyp shyghar,
Enbeging men aqylyng eki jaqtap», - dep jyrlady, kenes berdi.

Adam ómiri jәne adamdar qarym – qatynasy olardyn  adamshylyghynyng kórinetin jeri: 

Kemdi kýn, qyzyq dәuren tatu ótkiz,
Jetpese birindikin biring jetkiz!

El birligi - qazaqtyng yntymaghy: «Birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos», -  dep býkil qazaqqa mәngi sóz  aitty.

Álihan Bókeyhan: «Abay ózining barlyq qabileti men bilimining arqasynda qazaqtardyng biylik tartysy arasynda basty tizgin ústaushy boldy. Abay óz otanynyng som altyny edi. Daugha da, partiya talasynda da әdil tórelik aitty» deydi. Oiynyng danalyghy, sózi, tilining kórkemdigi jaghynan Abaydan asyp týsken eshkim joq, Abaysyz qazaqty týsinu mýmkin emes:

Bir kisi emes, jazghanym, jalpaq júrt qoy,
Shamdanbay - aq shyraqtar úqsang jarar,  - dese aqyn, «Júrt bir qamyqsa, Abay eki qamyqty»,  - dep jazdy jazushy - akademik Múhtar Áuezov.  

***

Abay ólenderinde zaman, adam, el kórinisi aqyn oy kózimen býginde ayausyz dýniye, qu zaman sol qalpynda, adamda sol kýiinde. Abaydyng «Sabyrsyz, arsyz, erinshek» ólenindegi jiyntyq obraz ózgermeytin, bir qúbylys,  joghalmaytyn bir beyne, qazir de aldynnan shyghady:

 Qylyp jýrgen óneri:
Haraketi – әreket.
Ózi onbaghan antúrghan
Kimge oilaydy bereket?
Kimdi úyalap ayaydy?
Rasy joq sózinin,
Yrysy joq ózinin,
Ónkey jalghan maqtanmen,
Shynnyng betin boyaydy.
Búl sózimde jalghan joq,
Aytylmay sózim qalghan joq,
Abaylanyz bayqanyz, –
Elding jayy solay –dy.  

«Kónilim qayty dostan da, dúshpannan da» óleni aqynnyng әbden kónili qalghan, eline shýilikken auyr sózi qazir de tikeley elge qatysty: 

 Endigi júrttyn  sózi – úrlyq –qarlyq,
Sanaly jan kórmedim, sózdi úgharlyq,
Osy kýnde, osy elde  dәneme joq,
Meyir qanyp, mәz bolyp quanarlyq, –dep týiindegen Abay: «El azdy» dep nadandar múnaymay  jýr», - deydi.

Abay qyryq birinshi sózinde: «Qazaqqa aqyl berem, týzeymin dep qam jegen adamgha eki týrli nәrse kerek. Áueli – bek zor ókimet, jarlyq qolynda boluy kerek. Ekinshi – ol adam esepsiz bay bolargha kerek. Atalaryn paralap, balalaryn alyp, bastapqy aitqanday jolgha salyp, taghlim berse sonda týzeler edi.... Endi múnday halyqty eriksiz qorqytyp kóndirerlik kýsh-quat eshkimge bitpeydi. Ol balany qazaqtyng bәrin paralap kóndirerlik dәulet bir kisige bituge mýmkin emes. Qazaqty ya qorqytpay, ya paralamay, aqylmenen ne jerlep, ne syrlap aitqanmen eshnәrsege kóndiru mýmkin de emes. Etinen ótken sýiegine jetken, atadan miras qalghan, ananyng sýtimen emgen nadandyq әldeqashan adamshylyqtan ketirgen», - dep jazady. 

Bek zor ókimetke de jettik, esepsiz baylyqqa da keneldik, al etimizden ótip, sýiegimizge jetken, miras qalghan, ana sýtimen emgen nadandyqty shyghara aldyq pa?! 

Nadandyq - kesir, adam oiynda, boyynda túr, tútastay mekeme, qogham, memlekettik jýie, sengen biylik kórsoqyrlyqqa, topastyqqa úrynsa  adamshylyq jayynda qaldy dey ber. Abay «Kózinen basqa oiy joq» óleninde adam nadandyghyn tereng sipattaydy:

 Kózinen basqa oiy joq,
Adamnyng nadan әuresi,
Sonda da kónili tym –aq toq,
Jayqan-qayqan әrnesi.
Nadannyng kónilin basyp túr,
Qaranghylyq perdesi.
Aqyldan boyy qashyq túr,
Oyynda bir – aq sharuasy.     

***

Abay ólenderinde bәri manyzdy, elge qalay qyzmet etu keregi de, tirshilik tauqymeti de, adamnyng iship jeytini de adamdyq kelbetimen úshtasuy kerek:  

Qymyz iship, semiz minip,
Qyzba bosqa, maqtan quma.   

Juasty min de, airan ish,
Joq nemege shatylma.
Úry, zalym qulargha,
Nysanagha shanshylma. 

Nemese: 

Adaldan tapqan tiyndy,
Sal da saqta qapshyqqa.
Qoldaghyndy qorghap baq,
Mal arzan dep aptyqpa, - deydi, Abayda úsaq - týiek, shashylyp jatqan esh nәrse joq, bәri manyzdy, adamgha kerek dýniye....       

***

Abay qúdireti de sonda, jahandyq adamzatqa qatysty, onyng ótkeni, jetkeni men keleshegin oilaghanda aqynnyng oy kózimen býginde alandauly: 

Kók  túman – aldyndaghy keler zaman,
Ýmitti sәule etip kóz kóp qadalghan.
Kóp jyldar, kóp kýndi aidap kele jatyr,
Sipat joq, suret te joq, kózim talghan.

Abay - ruhany qazyna, ruhany azyq, Abay el keleshigine, últtyq iydeyagha  jaratyluy tiyis, tanym, tәrbiye, nasihat qúraly boluy kerek. 

Múhtar Áuezov «Abay ózining kirshiksiz aq jýregin tebirentken sansyz oilaryn tamasha shygharmalary men jalyndy jyrlaryn qaghaz betine marjanday  tógildirdi, onyng әrbir betinen, әrbir jolynan, әrbir sózinen bizge sonshama ystyq, sonsha jaqyn lep estiledi...», - dep jazdy.  

IYә, qazirde Abaydyng әrbir sózi bizderge auyr janghyryqtay, zildey  estiledi.

Salauat Kәrim 

Abai.kz