Uaqyt zymyrap ótip jatyr. Kenes odaghynyng ydyrap, onyng qúramyndaghy respublikalar egemendik aluyna sebepshi bolghan Almaty men Qazaqstannyng basqa da qalalarynda 1986 jyly ótken Jeltoqsan ereuiline 33 jyl, demek ghasyrdyng ýshten bir bóligi boldy. Osynshama uaqyt ótkenine qaramastan elimizding egemendigining alghashqy qonyrauy bolghan osy oqighanyng kólenkeli tústary jetkilikti. 

Eng bastysy - myndaghan adamdar qatysqan narazylyq sherulerin úiymdastyrghan kimder? Ol kezde qazirgidey belsendi toptar ghalamtor arqyly bir birine habarlay qoyatyn elektrondy jýie joq. Ekinshi súraq - arada osynshama uaqyt ótkenine qaramastan jeltoqsan oqighasy sayasy baghasyn aldy ma? Mýmkin búl belgili bir túlgha nemese túlghalardyng joghary biylikke qol jetkizu ýshin jasaghan әreketi emes pe? Ereuil kezinde qan tógildi, keyin qanshama jastar qughyn sýrginge, kýizeliske úshyrady, jogharghy oqu ornynan, komsomol men partiya qatarynan shygharyldy, sottaldy, týrmede otyrdy. Ókinishke oray, osy súraqtardyng kópshiligine naqty jauap joq. Endi retimen jeltoqsan oqighasy jayly naqty derekter men pikirlerge toqtalayyn

Almaty qalasynda jastardy alangha shyghugha úiymdastyrghan kimder?

 Ótken jyly «Dat»  gazetining 46 nómirinde  (14 qantar) Sabyr Qasymovtyng «Jeltoqsan sindromy, biz odan qúttyldyq pa»? - degen maqalasy jariyalanghan edi. Avtor jayly qysqasha anyqtama. Sabyr Ahmetjanúly zang ghylymdarynyng kandidaty, Jeltoqsan oqighasyn zertteu jónindegi M. Shahanov bastaghan  memlekettik komissiyanyng qúramynda júmys istegen. Elimiz egemendik alghannan keyin QR Kostitusiyalyq kenesining mýshesi, QR parlamentining senatory, Preziydenting parlamentegi ókildigining basshysynyng orynbasary qyzmetin atqarypty. 1986 jyly Mәskeude Sovet odaghy kommunistik partiyasynyng (SOKP) qoghamdyq ghylymdar  akademiyasynda oqyp jýredi. Jeltoqsan oqighasynyng qarsanynda Almatygha ghylymy tәjiriybelik konferensiya ótkizuge úshyp kelip, 15 jeltoqsan kýni mәseleni Qazaqstan kompartiyasy ortalyq komiytetining (QKP OK ) bólim mengerushisi V.I. Efimovpen kelisedi. Osy arada erteng OK-ing plenumy bolatynyn, D. A. Qonaevtyng qyzmetten ketetinin estiydi. Avtordyng jogharyda kórstilgen maqalasynan biraz ýzindi keltireyin (kursivke alyndy. M.Q). Sol kýni aqparatty naqtyraq biletin jaqyn joldasymdy kezdestirdim. Ol býkpesiz bar shyndyqty, D.A. Qonaevtyng ornyna   Uliyanov obkomynyng birinshi hatshysy G.V. Kolbindi saylanatynyn, búl Respublika basshylyghyndaghy alauyzdyqtyn, Birinshining ornyna talastyng nәtiyjesi. Maghan senim kórsete, eshkimge eshbir jaghdayda tisimnen shygharmaytynym jóninde ant alghannan keyin ghana ol songhy kezde Qazaqstan kompartiyasy OK Birinshi hatshysynyng ornyna ýmitkerlerding ýsh tórteui talasyp jýr, olar Mәskeuge jaghympazdanyp, Qonaev turaly nebir jaysyz mәlimetter berip, kir jaghyp jýr», dep jazypty. 

Avtordyng pikirinshe biylikke talasushylardyng ishinde: birinshi orynda Zaqash Kameliydenov, Mәskeuge shyn berilgen, úzaq merzim Qonaevqa jaqyn bolghan, últshyldyq ústanymdary ýshin Oljas Sýleymenov pen Ómirbek Joldasbekovty  qudalaugha alghan adam. Ekinshi ýmitker retinde enbek jolyn Qaraghandydan bastaghan Marat Mendibaev kórsetilipti. Ýshinshi ýmitker kóp jyldar boyy Qyzylorda , Kókshetau men Torghay oblystardyng birinshi hatshysy bolghan isker basshy Erkin Áuelbekov eken. Ol D.A. Qonaevty biraz synaghanymen respublikanyng birinshi basshysy bolu ýshin belsendi әreketke barmapty. Taqtan kelesi ýmitker retinde  N.Á. Nazarbaev kórsetilipti. Avtor ony: «Qazaqstandaghy birinshi basshy rólin atqarugha layyq minez tanytyp, soghan sәikes qadamdar jasay alatyn túlgha», dep sipattaydy.

Negizinde 80-jyldardyng orta kezinde Respublika basshysyna ýmitkerler retinde  Ministrler kenesining tóraghasy N.Á. Nazarbaev, biraz jyldar Almaty oblysynyng birinshi hatshysy bolyp synaqtan ótken, atyna kir keltirmegen K.M. Auhadiyev jәne  tәjiriybesi mol, isker basshy E. Áuelbekov aitylatyn. Kenes Mústahanúly 1985 jyly qyzmetinen taydyrylyp, «Rissovhozstroy» degen mekemening basshysyna auystyryldy. Sol jyly Almaty oblpartkomynyng birinshi hatshysyna M.S. Mendighúlov saylanyp, jerlestik pen paraqorlyqpen kýresemin dep Goloshekinning «kishi oktyabri» sayasatyn qaytalap, kóp jyldar Almaty oblysyn basqarghan A. Asqarovtyng adamdary dep birtalay partiya jәne kenes qyzmetkerlerin qudalap, qyrghiday tiygen. Shyndyghyna kelsek Respublika basshylyghyna birinshi ýmitker 1984 jyldan Ministrler kenesining tóraghasy qyzmetin atqarghan N. Á. Nazarbaev edi. SOKP Ortalyq Komiytetining bas hatshysy M.S. Gorbachevpen ortaq til tabysqan 46 jastaghy Núrsúltan Ábishúly 1986 jyly 10 jeltoqsanda ótken QKP-nyng plenumynda respublikanyng birinshi basshysy D.A.Qonaevty kadr tandau sayasaty men júmysy jәne ómirden alshaq ketkenin syngha alady. Keyinirek Mәskeuden shyghatyn «Drujba» júrnalynda osy taqyrypta ýlken maqala jariyalaydy.  

Biraz jyl SOKP-nyng bas hatshysy qyzmetin atqarghan M.S. Gorbachev «Qayta qúru-Perestroyka» jayly myljyndap, úran tastap kóp sóileytin, iskerligi shamaly sayasatker boldy. Kenes odaghyn ol basqarghan jyldary ekonomika qúldyrau shegine jetti. Mihail Sergeevich 1985 jyly 6 qyrkýiekte Respublika basshysy D.A. Qonaevpen kelispey, Otan qoymasyna respublikanyng qansha astyq qúyatynyn bilu ýshin Almatygha soqpay birden Selinogradqa keledi. Shortandyda býkilodaqtyq astyq sharuashylyghy ortalyghynda ótken ýlken jiylysta institut diyrektory, Memlekettik syilyqtyng laureaty, akademik A.I. Baraevty qatty syngha alady.  Orynsyz jәbirleuge shyday almaghan Aleksandr Ivanovich arada bir eki tәulik ótpey qaytys boldy.

Sabyr Qasymov maqalasynda: «16 jeltoqsanda Qazaqstan KPOK- nin  tarihy plenumynda Mәskeu ózining otarlau sayasatyn jalghastyra otyryp, Kolbindi Qazaqstannyng kelesi gubernatory etip bekitti», dep jazypty. Sol kýni avtor ghalymdar men oqytushylardyng kózqarasyn bilu ýshin ghylym akademiyasy men jogharghy oqu oryndaryna soghypty, týrli últ ókilderimen kezdesipti. «Intelliygensiya, ziyaly qauym ókilderi biylikke Kolbinnning kelgenining sony jaqsy bolmaytynyn týsiner dep oilaghan edim, alayda qatelesippin, sóileskederining bәri ýreyli, jigerli iske dayar emes, jaltaq, boy tasalaghysh bolypty». Sonymen Sabyr Ahmetjanúly: «Qoghamnyng qay bóligin qanday әdis, uәjben Brejnev alanyna alyp shyghugha bolatynyn oilanyp tolghanyp, olar qazaq jastary túratyn jataqhanalar degen qorytyndygha kelip, iske kirisedi. Ákemning eski «Mosvich» mәshiynesimen jataqhanalardyng birinen song birine bara berdim. Saqtyq jasap, mәshiyneni alystau qoyyp, studenttermen dәlizderde nemese kireberis esik alandarynda jolyghyp: «Erteng 16 jeltoqsan kýni tanerteng Ortalyq komiytet ghimaraty aldynda miting ótetinin, kimde kim Kolbinning taghayyndaluymen kelispese, sonda  jinalugha shaqyrdym. Týn jarymyna deyin studentter men júmysshy jastardyng 20 shaqty jataqhanasyn aralap shyqtym. Erteninde alangha kelip, qaraqúrym adamdy kórgende, mening quanyshymda shek bolmady. Ol kezde jastardy aldarynda nendey taghdyr kýtip túrghanyn, әriyne men bilgen joq edim, mindetim ashu yza kernep, kýiinip túrghandardy birinshi qadam jasaugha shaqyru ghana edi», deydi maqala avtory. 

Jogharyda keltirilgen derekterge qaraghanda myndaghan jastardy ýgittep, alangha shygharghan jylghyz Sabyr Qasymov bolyp túr. Búl shyndyqqa ýilespeytin ertegi, beytanys adamdy týn ishinde jataqhanagha kim kirgizedi, kirgenning ózinde, ondaghan, tipten jýzdegen studentterdi jinap, qalay ýgit-nasihat jýrgizedi, ony kim tynday qoyady? Shyndyghyna kelsek, jastar arasynda ýgit nasihat jýrgizilgeni ras. 16 jeltoqsanda keshke qaray qyzmettik aq «Volga» mingen túlghaly adamdar jogharghy oqu oryndarynyng studentteri men júmysshy jastar jataqhanalaryna kelip, ýgit jýrgizgenin estigen edim. Búl sharany kóp jyldar Respublikanyng birinshi basshysy bolghan, partiya mýshesining ústanymyna adal, jasy jetpisten asqan D.A. Qonaev úiymdastyruy mýmkin emes. Ol kezde partiyalyq tәrtip qatal, Ortalyq komiytet burosynyng sheshiminsiz onday iske eshkim bara almaydy, júmys astyrtyn jýrgizilui mýmkin. 

Ýkimet ýiinde jastardyng narazylyq sharalaryn úiymdastyryp, baqylap otyrghan adam bolghanyn Sabyr Qasymovtyng maqalasynan bayqaugha bolady. Avtor: «16- 17 jeltoqsan kýnderi jaghdaydy jiti qadaghalap, QKP OK sayasy shtabynda kóterilisti basu maqsatynda qanday sheshimder qabyldanyp, qanday búiryqtar berilip jatqanyn kózimmen kórip, qúlaghymmen estip, taldaudan ótkizip otyrdym. Jastardyng asyghys dayarlaghan úrandary men plakattarynyng birazyn tekserip, 17 jeltoqsangha qaraghan týni ózim tarattym. Qansha saqtanghanmen Ishki Ister Ministrligining qyzmetkerleri halyq kóp jinalghan jerler men jataqhanalar janynda mening «Moskvichpen» jýrgenimdi kórip, baqylaugha alypty»,  dep jazypty. Arada ýsh tórt kýn ótkennen song S. Qasymov QKP OK-ning bólim mengerushisi Efimovke jolyghyp ghylymy konferensiyany esine salypty. «Ol myrs etti de: «qaydaghy konferensiya, Mәskeuine qayta ber, sen 17-18 jeltoqsanda ne sebepti jataqhanalardy araladyn», dep súraq qoydy. Qoshtasyp jatyp: «Múndaghylar seni halyqty alangha shygharushy osy, tәrtipsizdikterdi úiymdastyrushylardyng biri», depti. Sonda Mәskeudegi partiya   akademiyasynyng tyndaushysyna qúpiya aqparattardy berip otyrghan kim?   

16-17 jeltoqsanda Brejnev alanynda bolghan oqighalar 

Resmy derekterge qaraghanda 16 jeltoqsanda ertengi saghat 10 shamasynda Brejnev alanyna 300-ge juyq jastar jinalady. Týsten keyin ortalyq kóshelermen úrandar kótergen lek-lek ereuilshiler toby kóbeyip, keshke qaray narazylyq sheruine jinalghandar sany 20 mynnan asady. Alanda ne bolghany jayly bәrin óz kózimen kórgen Bayghaly Esentaev «Feysbukte» bylay jazghan eken. 

«Ereuilding birinshi kýni minbege shyqqan әrtýrli dengeydegi basshylar halyqty sabyrgha shaqyryp, taramasa jaman bolatynyn aityp jatty. Yzaly jastargha olardyng sózi onsha әser ete qoyghan joq, kerisinshe jaghdaydy shiyelenistirip jiberdi. Qas qaraya bastaghanda qoldaryna rezinke tayaq ústaghan saqshylar kýsh qoldanyp, jinalghandardy taratpaq boldy. Jastar sasqalaqtap taray bastady, sol kezde «qashpandar» degen dauys estildi. Sóitsek, biraz jigitter alannyng tómengi jaghyndaghy alleyanyng jaqtauynan mramorlardy opyryp alyp jatyr eken. Bizde jaqyn ornalasqan ýilerding irgetasyn, fontannyng shetindegi tastardy syndyryp qarulanghan topqa qayta úmtyldyq. Birde olar sheginip, birde  biz sheginip, kezek shabuyldasyp jattyq, Ýkimet ýiining terezeleri synghany da esimde. Týngi on-onbir shamalarynda olargha qosymsha kýsh keldi, Ýkimet ýiining artynan shyghyp bizge әskeriyler men milisiya lap qoydy, keybireulerinin jeteginde itter boldy. Amal joq alghashqyda aqyryndap sheginip, sony jappay  qashugha úlasty. Artymyzdan shynghyrghan dauystar estilip jatty. Kelesi kýni tanghy saghat alty shamasynda Mir (qazir Jeltoqsan) kóshesimen joghary jaqqa ýsh tórt avtolavka tәrizdes jýk mәshiyneleri ótti. Olar alangha toqtady da, kóshege iyilgen temirler men aghash kesindilerin shasha bastady. Bir mәshiyneden soldattar jәshikpen araq týsirip, alannyng әr jerine qoyyp, qaghazgha oralghan zattardy da laqtyryp jatty, keyin onyng esirtke ekenin bildik. Saghat ongha qaray jastar qaytadan alangha jinala bastady. Bir oqigha esimde qaldy. Tanerteng Abay danghylyndaghy ayaldamada avtobusi kýtip túrghan jolaushylar men dýkenge shyqqan qarttar, kópshiligi orys últynan, jinalghan eken. Olardyng ortasynda súr papaha, ýstine shiyneli kiygen ofiyser: «týnde búl kalbitter orys detsadtaryna kirip, balalardy óltirip ketipti»-  degenin estidik. Orystar «ujas» dep jaghalaryn ústap, shoqynyp, karghap silep jatty. Qasymdaghy dosym: «Ofiyser emessing be, nege ótirik aitasyn»- dedi. Men týndegi shayqastan keyin qarusyz jýruge bolmaytynyn bilip, tor setkege qaghazgha oralghan tas salyp alghan edim, ainaldyryp túryp әlgimen ofiyserdi úrdym, jelkesinen onbay tiydi. Ústamaq bolghandardy iyterip, aldy artyma qaramay qashtym, әiteuir qútylyp kettim», deydi avtor.

Tang qaranghysynda arnayy kóliktermen alangha jәshik-jәshik araq әkeludi    úiymdastyrghan kimder? Ol kezde qәzirgidey qaptaghan sauda orny joq, Almatyda araq satylatyn 4-5 gastronom bar, ishimdik shygharatyn bir zauyt bolghan shyghar, barlyq ónim qatang esepte. Demek alangha shyqqan jastardy «jarylqaushylar», dúrysyn aitsaq arandatushylar, biyliktegi qúzyretti adamdar. Solardyng núsqauymen araq zauyttan nemese sauda jýiesining qoymasynan әkelinui mýmkin. 60-80 jyldary respublika tútynushylaryn biriktiretin, qala men audandardy bylay qoyghanda, әr eldi mekende bólimsheleri men sauda qoymalary bar «Kazpotrebsoyz» degen mekeme bolghan. Kópjyldar boyy ony Ómirzaq Sәrsenov basqarghan, jappay jekeshelendiru kezinde qoghamdyq mekemening jyljityn jәne jyljymaytyn mýlikterin, Alatau bókterindegi (Qarghaly many) 20 gektardan asa shúrayly jerdi, salynyp jatqan sanatoriy ghimaratymen qosa menshigine ainaldyrghan. Sol jyldary osy audanda bir sotka (100 sharshy) metr jerding qúny birneshe myng dollar bolghan. 90-jyldary Ó. Sәrsenov «Otan» partiyasynyng buro mýshesi retinde sayasatpen belsendi ainalysady, «Halyq kooperasiyasy»  partiyasyn qúrmaq bolghan. Kezinde әkesi jymqyrghan «Kazpotrebsoiz» baylyghynyng arqasynda qazir eki balasy Qazastan millionerlerining tiziminde. Shashylghan esirtkege kelsek, әriyne búl tikeley Últtyq qauipsizdik qomiytetining (KGB) júmysy. Ony 1983-1985 jyldary Z. Kamaliydenov, 1985 jyldan Mәskeuden shaqyrylghan Vladimir Miroshnik degen basqarghan.

Jeltoqsan oqighasy kezinde últaralyq qatynasqa syzat týsip, neshe týrli әngimeler bolghany ras. 19 jeltoqsanda qaladan avtobuspen kele jatqan edim, ayaldamadan týsisimen eki әriptesim: biri úzyntúra orys, ekinshisi  alasa boyly grek jigiti, «Shtepsel» men «Tarapunka» deushi edik, bizden ozyp, әngimelesip kele jatty. Brejnev alanyndaghy oqigha jayly: «Itterge sabaq boldy, enli kótterin qysyp jýretin shyghar» dep jastardy mazaq etip barady. Artynan quyp jetip: «Ne sandyraqtap kelesinder, jastardyng eshqanday kinәsi joq, әreketi dúrys, kórip túr. uaqyt óte búl oqigha ong baghasyn alatyn bolady» dedim.  

Endi jeltoqsan oqighasy jayly D. A. Qonaevtyn: «O moem vremeni» dep atalatyn (Almaty, 1992, «Dәuir» baspasy) kitabynan ýzindi keltireyin. 16 dekabrya 1986 goda sostoyalsya plenum SK KPK , gde sekretari SK KPSS oglasil o moem uhode  na pensii. Pervym sekretarem SK KPK izbraly Kolbina. 17 dekabrya okolo 11 chasov utra mne pozvonil vtoroy sekretari SK KPK  O. S. Miroshhin y poprosil priyehati v SK. Na moy vopros; «Chem vyzvano, vedi ya na pensiy on otvetiyl: «Na ploshady sobralasi gruppa molodeji. Ony trebuyt raziyasniti  reshenie proshedshego vchera Plenuma SK. Bylo by horosho Vam vystupiti pered sobravshimy y raziyasniti suti dela». On peredal trubku Kolbinu. Tot poprosil priyehati v SK y vysupiti pered molodejiu. Ya soglasilsya y priyehal, zashel v kabiynet pervogo sekretarya, gde byly v sbore vse chleny buro. Prosiydel dva chasa. On peregovoril s Moskvoy  y obrashayasi ko mne skazal, Vy svobodny. Otdyhayte, my samy priymem mery y navedem poryadok. Kolbin predlojil vystupiti pered molodejiu Nazarbaeva y Kamaliydenova. Pered uhodom sprosil Miroshhina, zachem menya vyzvaly y ne daly vystupiti. On otvetiyl: posovetovalisi chleny buro y reshili. chto Vam na ploshady vystupati ne nado. Kogda vozvratilsya domoy mne pozvonil M.S. Gorbachev.On sprosiyl: «Chem obiyasniti takoy vyhod molodejiy»? Ya otvetiyl:  «Seychasi sobralosi rukovodstvo respublik y ony soveshaytsya. On skazal, horosho razberemsya y priymem mery, navedem poryadok». Nikto iz rukovodiyteley respublik y ne razyasnily molodejy suty Plenuma. Vmesto etogo ony postavily pod rujie milisii y voyska, jestoko raspravilisi s sobravshmimisya. Keyin Dimash Ahmetúly alangha jinalghan jastardyng aldynda sóileuden bas tartty degen ósek taratyldy.

Jeltoqsan oqighasy jayly «Abai.kz» portalynda (16.12. 2019) «Allajar» filimin týsirgen belgili kinorejisser Qaldybek Ábenov bylay dep  jazypty. 17 jeltoqsanda Furmanov kóshesining boyymen toptasqan jastar alangha qaray bara jatqanyn kórip, olargha ilesip men de bardym, bәri tynysh edi. Sol kýni Mәskeuge úshatyndyqtan týsten keyin ketip qaldym. Qonaqýide keshki janalyqtardan: «Almatyda maskýnemder men basbúzar jastar alangha shyghyp búzaqylyq jasapty degen» habar taratylyp jatqanyn estidim. 

Brejnev alanynda jantýrshigerlik qayghyly oqigha ekinshi kýni keshke qaray oryn aldy. Ereuilge shyqqandardy taratu ýshin «Meteli» dep atalghan operasiya úiymdastyryldy. Úshaqpen Novosibir jәne basqa qalalardan qúramynda orystarmen qatar, kavkaz jәne t.b. últ ókilderi bar múzday qarulanghan әskerler, jәne jergilikti milisiya alangha jinalghan myndaghan  jastardy qorshap aldy. Olardy taratu ýshin jeltoqsannyng ayazyna qaramastan avtokólikterden múzday su býrkilip, kýsh qoldanyla bastady. Shamamen eki jarym myngha juyq adam ishki ister bólimine jetkizilip, nemese úryp soghyp, arnayy kólikterge tiyep qalanyng syrtyna aidalagha aparyp tastaldy. Qaqtyghys kezinde E. Sypataev, S. Múhamedjanova, K. Moldanazarova,  M. Ábdiqúlov, L. Asanova siyaqty qyrshyn jastar mert bolyp, tәuelsizdik tany atqanyn kórmey ketti. Keyin jeltoqsan oqighasyna qatysqandargha qanshama qysym jasalyp, qarakýie jaghyldy, qughyn sýrginge úshyrady, jogharghy jәne arnayy oqu oryndarynan shygharyldy. Ereuilge belsendi qatysqan 99 adam әkimshilik qylmystyq jazagha tartyldy. Qayrat Rysqúlbekov, Samat Qonysbekov, Jansaya Sәbitovanyng jasaghan erlikteri jastargha ónege bolyp úmytylmas.  

Qazaqstan KP OK-ning G. Kolbin bastaghan. M. Mendibaev jәne t.b. buro mýsheleri qoshtaghan belsendiler ýgit nasihat júmystaryna kiristi. Elimizdin  keybir ataqty ziyalylary jastardy nashaqor men maskýnemder, qazaq halqyn masqara etti dep jazghyrdy. Studentter arasynda tәlim tәrbie júmystary qanaghatsyz júrgizilgen dep Qaz MU-ning rektory Ó. A. Joldasbekovke, Halyq sharuashylyghy institutynyng rektory N. Mamyrovqa. Qazaq poliytehnikalyq instituty, Fizkulitura men sport jәne t.b. jogharghy oqu oryndarynyng basshylaryna partiyalyq sógis jariyalandy. Keyinirek últjandy kórnekti ghalym, daryndy úiymdastyrushy Ómirbek Arslanúly qyzmetinen bosatyldy. Sabyr Qasymov: «degenmen de nebir azamattar qasqayyp, jýiege qarsylyghyn bildirdi. Qazaq KSR Jogharghy kenes prezidumynyng qyzmetkeri Beybit Qoyshybaev, IYrek Dәurenov, Sofa Smataev  jәne basqa ziyalylar jalpy últtyq qarsylyqqa óz ýnderin qosty dep jazypty. «Men qazaqpyn dep úran tastap, jyr jazghan Júban Moldaghaliyev G. Kolbinning Qazaqstan jazushylar Odaghynda ótkizgen jiylysynda : «Sary ayaz ben kók múzda óz últynyng taptalghan ar namysyn qorghaugha shyqqan úl qyzdaryn janashyrlyq bildirip: «Mynanday súmdyqty kórgenshe keshegi qyrghyn soghysta (Ekinshi dýniyejýzilik soghys, M.Q). nege ólip ketpedim - dep narazylyghyn ashyq bildiripti.

Sabyr Qasymov óz maqalasynda 1986  jylghy jeltoqsan kóterilisin basyp janshuda Z. Kamaliydenov pen M. Mendibaevtyng atqarghan rólin naqty kórsetipti. Avtor18 jeltoqsanda SOKP Ortalyq komiytetinining hatshysy M.S. Solomensev ótkizgen partiya jiylysynda Z. Kamaliydenov kóterilisshilerdi ayausyz basyp, oghan qatysushylardy jazalaugha shaqyrghanyn, M. Mendibaevtyng basshylyghymen Almatynyng zauyttary men fabrikalarynda isteytin jasaqshylar armaturadan jasalghan temir soyylmen qarulandyrylyp, beybit sheruge shyqqandardy soqqygha jyqty»- dep jazypty. 1985 jyly ÚQK-ning (KGB) tóraghasy qyzmetine Mәskeuden  kelgen Miroshnik taghayyndalghan edi, ol jayly da eshteme aitylmaghan. 17 jeltoqsanda temir soyyldarmen qarulandyrylghan jasaqshylar ereuilshilerge qarsy jiberilgenin naqty bilmeymin. Jeltoqsan oqighasy kezinde arandatushylar men búzaqylargha qarsy saqtyq sharalaryn kýsheytu maqsatynda әleumettik mekemeler men qoghamdyq oryndarda jasaqshylar úiymdastyrylghany ras. Júbayym qalanyng ortalyghyndaghy jinaq bankining mengerushisi qyzmetin atqaratyn, eki tәulik boyy júmys ornynda bolyp, sonda qonyp jýrdi. Men júmys isteytin ghylymy zertteu instituty qala syrtynda edi. 17 jeltoqsanda týske qaray Qarghaly kooptehnikumynyng jýzden asa studentteri ortalyq alangha toptasyp bara jatyr, solardy toqtatyp keyin qaytaryndar degen núsqau boldy. Onshaqty jasaqshylar men ýsh tórt milisiya qyzmetkerleri aldarynan shyghyp, aqylymyzdy aityp alangha deyin ara qashyqtyq on shaqyrymnan asatynyn, jol jónekey birdenege úrynyp qalulary mýmkin ekenin týsindirip, studenterdi jataqhanalaryna qaytardyq. 

Ne sebepti jeltoqsan qozghalysyna sayasy bagha berilip, ony basyp janshyghandar jazagha tartylmady?

Jeltoqsan oqighasy jayly 2018 jyly «Qazaq ýni» portalynda belgili aqyn qogham qayratkeri Múhtar Shahanov bylay dep jazypty. Men Mәskeude SOKP -nyng 28 Sezinde (1990), Aral mәselesin aitam dep M. S. Gorbachevti aldap, Jeltoqsan shyndyghyn әlemge jayyp saldym. Keyinirek Reseyding túnghysh Preziydenti Boris Elisin týgeldey meni jaqtap, odan qaymyqqan Gorbachev komissiyanyng teng tóraghasy retinde meni bekitti, oqighagha kinәli adamdardyng aty jónin tizip berdim. Biz ashqan shyndyqty joqqa shygharu maqsatynda KSRO-nyng qauipsizdik komiyteti, Ishki ister ministrligi, prokuraturasy birigip, arnayy komissiya qúrdy. Jeltoqsan kommissiyasynyng tóraghasy bolyp bekitilgen Qadyr Myrzaliyev: «Alangha shyqqandardyng bәri nashaqorlar men maskýnemder edi»- degen kolbinshilerding pikirin quattady. Ony KSRO bas prokuraturasynyng orynbasary S. Qasymovtyng maghan jazghan hatynan biluge bolady. 

Jeltoqsan oqighasy jayly D.A. Qonaetyn: «O moem vremeni» kitabynan qysqa ýzindi keltire keteyin  V dekabre 1990 goda SK KPSS  pod davleniyem obshestvennosty priznal svoi oshibku, s selogo naroda bylo snyato nespravedlivoe obviyneniye. Avtoriytetnaya komisiya pod rukovodstvom narodnogo deputata SSSR  M. Shahanova prishla sovershenno k protivopoljnomu vyvodu: chto vystuplenie kazahstanskoy molodejy ne bylo nasionalisticheskiym, eto bylo ih pravo na svobodnoe vyrajeniye  grajdanskoy politicheskoy pozisii. Komissiya poiymenno nazvala vinovnikov priymenenie sily dlya razgona, izbiyenie y aresta soten y tysyach molodyh ludey. Ona prishla k vyvodu: priznati nevozmojnym ostavlyatina zanimaemyh doljnostyah etih skoprometirovavshih sebya ludey. No do logicheskogo konsa eto trebovanie ne bylo dovedeno. V Kazahstane ne bylo nikakogo nasionalizma y bazy dlya ego vozniknoveniye, politicheskie osenky byly oshibochnye. 

Endi Jeltoqsan komissiyanyng júmysy nemen bitkeni jayly «Obshestvennaya pozisiya» gazetinde (15.02. 2018 g.) 1992-1995 jyldary Qazaqstan Respublikasy Konstitutsiyalyq sotynyng hatshysy qyzmetin atqarghan A. Nurmagambetovtyn: «Konstitutsionnyy sud pochemu ne rassmotrel delo po dekabrskiym  sobytiyam» degen maqalasynan ýzindi ketireyin. Podgotovka dela dlya rassmotreniya  byla poruchena sudie S. Kasymovu. Neskoliko pozdnee, s uchetom predstoyashego obema prosessualinyh deystviy k rabote byl podkluchen sudiya  G. Kiym. Sudiy dokladchiky napravlyalisi v slujebnui komandirovku v stolisu Rossiyskoy Federasiy dlya sbora materialov y oprosa byvshih partiynyh, sovetskih y pravoohraniytelinyh organov, projivaishih v Moskve, iymeiyshih otnoshenie k dekabrskiym  (1986) sobytiyam, vkluchaya byvshego sekretarya SK KPK G. Kolbina. Podgotovka k sudebnomu razbiratelistvu zanyalo znachiytelino bolishe vremeni, no vmeste s tem vse shlo k obiyavlenii nachala sudebnogo razbiratelistva.Situasiya v korne izmenilasi, kogda vesnoy 1993 goda  Verhovnym Sovetom RK H11 sozyva byly vyneseny izmeneniya y dopolneniya v vysheperechislennye zakony, sushestvenno urezavshie polnomochiya Kostitusionnogo suda. V chastnosty KS lishilsya prava ne toliko vozbujdati sudoproizvodstvo po sobstvennoy inisiatiyve, no y prava po sobstvennoy inisiatiyve  rasshiryati predmet iska. Avtor svoi statiu zakanchivaet tak:  «Tragicheskie sobytiya 1986 goda vsegda budut nezajivaishey ranoy v soznaniy nashego naroda»  

Sonymen 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi ózining sayasy baghasyn tolyqtay ala almay, biraz mәseleler ashyq aitylmay otyr. Sabyr Qasymovqa Ýkimet Ýiinde de:«Eshkimge eshbir jaghdayda tisimnen shygharmaytynym jóninde ant alghannan keyin ghana Qonaevtyng qyzmetinen alynyp ornyna Uliyanov obkomynyng Birinshi hatshysy G. Kolbin saylanatynyn»- aldyn ala aitqan kim? Oghan 16-17 jeltoqsanda QKP OK sayasy shtabynda kóterilisti basu maqsatynda qanday sheshimder qabyldanyp, qanday búiryqtar berilip jatqany jayly» aqparat berip otyrghan kim? 

2009 jyly ghalamtorda Múhtar Shahanov, Dos Kóshim men Jasaral Quanyshәli: «Biylik auysyp, jendetter jazalanbay 1986 jylghy jeltoqsan aqiqaty ashylmaydy» degen taqyryp boyynsha súhbaty jariyalanypty. Sodan beri on jyl ótse de «jabuly qazan jabuly» qalyp otyr. Jaqynda belgili aqynymyz «Abai.kz» portalynda jariyaghan óleng joldaryna nazar audarayyq:

Sәl ayalda, taghzym etpey búl alannan ótpender,
Alang betin qorshap túrghan shyrshalargha ala kók,
Jas býldirshin sezimindi janar etip qarap ót,
Sol arada satqyndyqtyng elesteydi qara bet,
Qara betting býgin kóbi dara túlgha qara bet.

1991 jyly 8 jeltoqsanda Belorustyng Belovejie ormanynda ýsh elding Resey Federasiyasynyng basshysy Boris Elisiyn, Ukrainanyng - Leonid Kravchuk, Belorustyng - Stanislav Shushkevich kezdesip, olar egemen el bolghanyn, tәuelsiz memleket odaghyn (SNG TMD ) qúratynyn jariyalady. Sol kýni Boris Elisin AQSh tyng Preziydenti Bushqa qonyrau shalyp, Kenes odaghy taraghanyn, endi onday alyp derjava joq ekenin mәlimdedi. Kenes Odaghynyng qýramynda bolghan respublikalardyng ishinde eng songhysy bolyp, Qazaqstan egemendigin 1991 jyly 10 jeltoqsanda jariyalady. Sondyqtan osy kýn tәuelsizdik kýni bolghany dúrys. 17 jeltoqsan tәuelsizdik meyramy emes, jeltoqsan qúrbandaryn eske alatyn qaraly kýn bolghany dúrys.    

1986 jylghy jeltoqsan oqighasy qarsanynda Ýkimet basshylyghyna ýmitkerlerge kelsek, 1986 -1988 jj Qazaqstan kompartiyasy OK-ning hatshysy  qyzmetin atqarghan Z. Kamaliydenov 1988 jyly Qazaq KSR Jogharghy Kenesining tóraghasy qyzmetine saylanyp, sol jyly 52 jasynda zeynetke shyghypty. 1985 jyldan Qazaqstan kompartiyasynyng hatshysy qyzmetin atqarghan M.S. Mendibaev 1988-1991 jj aralyghynda Qazaq KSR Ministrler Kenesinin  tóraghasynyng orynbasary bolyp, sayasattaghy mansaby sonymen ayaqtalghan kórinedi. Kóshetau, Torghay jәne Qyzylorda oblystarynda kóp jyldar Birinshi hatshy bolyp istegen, 1988-1990 jyldary KSRO Jogharghy Kenesinin  Últtar mәselesi jóninde Komissiya tóraghasynyng orynbasary N. Áuelbekov, 1991-1992 jj Preziydentting qenesshisi bolypty. 

Múrat Qoyshybaev,

Auylsharuashylyq ghylymdarynyng doktory. professor  Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz