Biylghy jyl qostanaylyqtar ýshin jaman bastalmaghan siyaqty. Ásirese, oblys ortalyghynyng dәl irgesindegi shaghyn ghana kent búrynghy Zatobolsk degen atauynan aiyrylyp, qazaqy Tobyl degen atqa ie bolyp, ensemizding bir kóterilip qalghandyghy ras. Onyng ýstine ol qala mәrtebesine iyelenip, jana ómirin bastapty.

Áriyne, onsyz da Qostanaygha qosylghaly otyrghan osynau shaghyn eldi mekenge qanday sebeppen qala atauynyng berilgendigi, múnyng oblysymyzgha qanshalyqty ekonomikalyq tiyimdilik әkeletindigi sekildi «úsaq-týiek» mәselelerge jergilikti biylik әdettegidey onsha basyn auyrta qoyghan joq. Qalyptasqan «syrqaty» ghoy, búlardyng qarapayym halyqpen qoyan-qoltyq júmys isteudi, qay nәrseni de bayyptylyqpen әri biliktilikpen týsindirip otyru degen qazirgi zamaghy júmys tәsilin úmytqaly qashan.

Jaraydy, budjetting aqshasy qayda shashylmay jatyr, búl bóten bir ýlken de tausylmaytyn» taqyryp. Bizding aitayyn degenimiz mýldem búl emes. Bizdi alandytyp otyrghandyghy, osy kóshe, qala men eldi-mekenderding ataularyn ózgertkende jergilikti biylikting qanday qisyngha, qanday tarihy әdildikke jýginetindigi. Bizding payymdauymyzsha, oblystyq bolsyn, qalalyq bolsyn ana onomastikalyq komissiya degender eshtenening bayymyna barmastan, oiyna qanday atau týsedi, sony qoya sala ma degen kýpirlik keledi. 

Mәselen, Zatobolskining Tobyl bolyp ózgergendigine tikeley qarsy emespin. Alayda osy oblysta búl kentti ýlkendigimen on orap alatyn Tobyl atty temir jol beketi bar. Onyng manyzdylyghy sonshalyqty Núr-Súltannan keng baytaq elimizding batysyna baratyn poezdardyng barlyghy da osy jerden ótedi. Batysqa jol tartatyn jolaushylar aghylyp osynda keledi. Demek, búl Tobyldyng ana Tobyldan basym týsetindigi belglili. Endeshe, Tobyl degende qaysysy aldymen eske týsedi? Áriyne, Tobyl beketi. Demek, osynau eki atty qosarlandyrudyng qanshalyqty qajeti bar edi? Onyng ýstine biz ony on jerden Tobyl dep qaqyldaghanmen osyndaghy ózge últtar men orystanyp ketken qazaqtar oghan tilimiz kelmeydi degen syltaumen, ony ylghy «Tobol» dep ataudan taymay keledi. Oblysymyzdaghy jylyna budjetten 2 milliardan tengeden asam aqsha alyp, jegeni aldynad, jemegeni artynda, tek ylghy legionerler yaghny kelimsekterden qúrylghan futbol komandamyz da resmy de, resmy emes te dәl osylay atalady. Endi jana Tobyldyng da osynyng kebin kiymesine kim kepil?

Bizdinshe, búl jerde bir әttegene-ay ketken sekildi. Onsyz da atau beru kerek bolsa, nege halqymyzdyng bas aqyny Abay hәkimning esimin bermeske? Ol Abay atamyzdyng aldymyzda toylaghaly otyrghan 175 jyldyghyna degen ózimizding iltipatymyz bolmas pa edi? Onyng ýstine bir kezde Túnghysh Preziydentimizge kóshe atauyn beru kerek degen úran kóterilgende oblys ortalyghynda Gogoli, Chehov nemese Pushkin sekildi qala ortalyghynda «men múndalap» túrghan әsem kósheler túrghanda ortalyqtaghy Abay danghylyna auyz saldyq. Asyqqanymyz sonshalyqty, Abay esimi jazylghan mandayshalardy týn ortasynda júlyp alyp tastaugha bilek sybana kiristik. Abyroy bolghanda ertenine múnday jandayshaptyqty respublikalyq onomastikalyq komissiya toqtatty. Jәne búl masqarany múndaghy oblys budjetinen qarjylandyryp otyrylghan baspasóz emes, qazaqqa onsha býiregi búra qoymaytyn «Nasha gazeta» degen basylym ghana dabyl kóterip, týbirimen qoparyp jatqan mandayshalardy suretke týsirip, shulatqannan keyin ghana ekpini basylghanday boldy.

Shyndyghynda da múnyng bәri ótirik kózboyaushylyq bolatyn. Bizding biylikting Nazarbaevty qalay qúrmetteytindigi de belgili boldy. Eger shynymen onyng atyn qaldyrghysy kelip, yntasy auyp túrsa, sol ortalyqtaghy Gogoli sekildi kóshening atyn nege alyp bermedi? Oghan ózge júrttyng onsha qarsy bola qoymasy belgili ghoy. Alayda oghan jýrekteri daualamady. Odan góri arada tórt ay ótkende ghana Nazarbaevtyng atyn ortalyq bazardan eki kóshe aulaq jatqan Gagaringe auystyra saldy. Onyng ózinde de Gagarindi birjolata joigha batyly jete qoymady. Tәp-tәuir kóshe - Gvardeyskiy degen danghyldy Gagaringe qayta syilady. Osy ma kezinde bizdegi biylikting sol kisining arqkasynda ýlken lauazymgha jetkendigining qaytarymy, yaghny shynymen erekshe kqúrmet kórsetkendigi? Jalpy, múny qúrmet dep ataugha da auyz barmaydy.

Bir әngimen bir әngime shyghady degendey kóshe ataularyn ózgertudegi jónsizdikter men jýiesizdikter kez-kelgen adamdy tang qaldyrady. Mysaly, bizde kezinde oblystyq partiya komiytetin 20 jyldan artyq basqarghan, aq degeni alghys, qara degeni qarghys, Brejnevpen dostyghynyng arqasynda Qazaqstan basshylyghyna múrnyn shýiirip qaraghan Borodin degen partokrattyng atynda keremet danghyl bar. Al elimizding damuyna erekshe enbek sinirgen, haplqymyzdyng ardaqty úldarynyng biri, sol Borodinning tikeley basshysy Qonaev mýldem eskerusiz qalghan. Múny az deseniz, kezinde teatr men kinoda qanshama keremet satiralyq obraz jasaghan, bir ózi bir dastan derlik, osy jerding týlegi Serke Qojamqúlovqa da kóshe de, eskertkish te joq. Al sóite túra bir kezde tek alghashqy ministr bolghany ýshin ghana  Shaysúltan Shayahmetovke sózge kelmesten ortalyqtaghy bir kósheni bere saldy. Mýmkin ol kisining balasy myqty biznesmen, al kelini ýlken bir bankti basqarghandyghynan da shyghar. Al Serke atamyzdy joqtaytyn onday adamdar tabyla qoyar ma eken. Endi múny da az deseniz, qazirgi tanda qala biyligi kezinde Parlamentting Mәjilisin basqarghan Oral Múhamedjanovqa kóshe beremiz dep jantalasyp jatyr. Ne ýshin? Qazaqstan Parlamentine qanday enbek sinirip, qanday jana satygha kóteripti? Sonda onyng ana Serikbolsyn Ábdildinnen qay jeri artyq? Qadirlesek, sol kisini qadirleyik te. Áraughy riza bolsyn.

Jalpy, qysqasy bizde múnday qisynsyzdyqtar jetip artylady. Býginderi bizder «Qaysy birin aitayyq, ishing bilsin Alua-ay» dep ishtey ashynghannan basqa qoldan keler qayrang joq.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz