...Ne deyin endi, ne deyin...

Qytyqtasa da kýlkisi oralmas, quanyshy men uanyshy az ghúmyrdyng qayghy-qapasyna qamalghan qazaghymnyng mandayynan sipar ayaly alaqandy adamdy ansaytyn әurem mol-au. Sonday Azamatym bolsa eken deytin jaysang zamandasymnyng jaraly janyna janashyrlyq bildirip, kónil aitqanymdy da kóre almay, kókiregime kýnshildikting kók sýngisin súghyp alar súrqyltaylarymnyng da tu syrtymnan súghyn qadap, iz-óksheley beretininen de әbden sharshadym. Sonday da, keudimdi kemirgen oilardan qaljyraghanda... dombyragha qol sozamyn. Qara qaraghay ne desin. Zargha zar qosyp, sherge sher qabattastyrghannan basqa.

Sәl-sәl kóz sýrindirerim – teledidar ghana.

Kók jәshikting kógildir ekrany kónil kózin keneyter qúdyret iyesi edi búryn. Býgin ol qúbyjyqtyng úyasyna, qorqynyshtyng kenishine, úyatsyzdyq pen jabayy jalanash sezimderding úiyghyna, qyryp-joidyn, qyrghyn-sýrginning mektebine, sazsyz, sózsiz әlaulayshylardyng sahnasynyng oinaghyna ainalyp ketti ghoy.

Amalsyzdan songhy habarlargha zer salam. Zer salam da, jaghamdy ústaugha da shamam jetpey, sileyem de qalam.

Asta-tók ataq. Shataghy kóp syilyq. Shyn iyelerine jolamas, «barmaq basty, kóz qystynyn» әserimen qol sýigishter men maqtau, madaqtaudyng shanyn búrqyratar jylpostardyng keudelerine japsyrylyp jatqan jyltyrauyq-jaltyrauyq sany kóp te, sapasy joq orden, medalidar.

Bir sózben aitqanda – shýlen taratu.

Qosarlanyp ýlestirip jatqandar – keshegi hәm býgingi preziydentter.

«Qazaqstannyng Enbek Eri».

Men osynau ýlken ataqtyng Biybigýl Tólegenovanyng omyrauynan kórinerine sonday senimdi edim. Óitkeni qazaqtyng kýmis kómey búlbúly atanghan ol halqymyzdyng «qúlaqtan kirip, boydy alar» әnine, súlulyqtyng ghajayyp әsem sәnine, últymyzdyng móp-móldir tazalyghynyng mәnine ainalyp ketken asa bir ayauly aruy edi ghoy.

Al sol medali shyn iyesinen adasyp berip, Roza Rymbaevanyng tósine taghylghanda, keudeme oq qadalghanday sylq týsip, sýmireydim de qaldym. Toqsangha kelgenshe alash júrtyn da, әlemning býkil últyn da altynnyng buymen kómkerilgen ghalamat dausymen raqat kýige bólep kelgen sandughashyn, Biybigýlding qazaqy dәstýrmen móldiretetin bir әnin de orynday almaytyn «estradnisamen» almastyrghanda... kómeyime kek jasy ma, ókinish óksigi me, tynysymdy taryltyp, tyghyldy da qaldy.

Osy joly ýlken medalidy Biybigýlge taghyp, Rozagha keyin de beruge bolatyn edi ghoy.

«Elbasymnyng qolynan halqymnyng sýiispenshiligining belgisindey bolatyn «Halyq qaharmany» medalin alamyn!» dep baryp, sol ózine búiyrmaghan altyn medali órtten bir ghana adamdy qútqaryp qalghan shapyrashtynyng әldebir bozbasyna tapsyrylghan kezde Talghat Begeldinov aghamnyng kókiregin qars aiyrarday kýrsingenin qasynda túryp kórgende, jogharydaghyday óksikti ókinishpen súmdyq zapylanghanym úmytylmastay esimde.

Kelmeske ketken «halyqtar týrmesi» atalghan imperiyanyng altyn medalinen ózining tughan elining batyry boludy Talghat ta, Eri boludy Biybigýl de ansay qúrmettep, qasiyet tútaryn týsinbeytin tóbemizdegi tórdegilerdi men de týsinuden qaldym.

Aramdyq pen jalghandyqqa jol beretin de, dem beretin de mylqau da mәngýrt, boykýiez de salghyrt ózimiz-au dey berem key-keyde.

Áytpese «osy asa biyik, qúrmetti ataq Tereshenko, Ýshkempirov, Músahojaeva, O. Sýleymenovterge ne ýshin, qazaqtargha qanday enbek sinirgeni ýshin berildi?» dep jogharygha qarap tanday taqyldatpasaq ta, tym bolmasa eregiskendey etip ernimizdi bir sylp etkizder edik-au.

Ásirese, «Qazaq tili – til emes. Ol asýide ghana bylshyldaytyndardyng baldyr batpaghy. Al Qazaqstan Reseysiz óz aldyna memleket bolyp túra almaydy» deytin Oljasqa qay Qazaqstan «Erim!» dep eljireui mýmkin.

Taghy da kók jәshikke kóz sýzeyik.

Adamdy sózine qarap tandaudan góri, kisige qarap sóz alar zamangha tap bolghanymyz sonday, qauashaghyna tәuir oy salar azamattar tabylyp jatsa, solardyng týzu aqylyn aludyng ornyna әlgilerdi tayaqtap quyp, tau asyryp jiberetin әdetke etimiz әbden ýirenip ketken eken. Qiyanatqa qarsy qynq demes mýsәpirlikting qúlymyz.

Dey alsaq, aqyl-oyynyng súsy bar, qayrat-qajyrynyng kýshi bar, asqynghandy sastyratyn mysy bar, qolynan keler isi bar keshegi Z. Núrqadilov, S. Ábdildiyn, býgingi Qaysar Uәlihan, B. Túrsynbaev, Gh. Aldamjarov, S. Musiyn, I. Tasmaghambetovterdi kәkir-shýkirdey etip, biylik tónireginen yghystyrtyp jibertpes pe edik.

Qyr asyrmas qarttyq jelkelerine minse de, jer tayanghan jetpistegiler men selkildegen seksendegilerding biyliktegi kesiri qasiretke ainalaryn, qasireti qasiyetin óshirerin qashan ghana sezermiz. Masyldan asyl shyqpasyn, ezden er bop útpasyn qashan ghana úgharmyz.

Al saldaqy ekrannyng arqasy tósekke tanylghan jannyng aldanyshyna ainalyp, qalghyp-mýlgigen bar qazaqty serpilter oidan, sergiter midan aulaqtatyp әketuge baryn salyp, duyldaq, shuyldaq әlemishimen janaryndy jaulap alyp nebir kelensizdikti kóz aldyna tosa qoyar ólermen ozbyrlyghynan qayda, qaytip qútylarsyn.

Qay arnany ashyp qalsam-aq, qanym tasyp qoya beretin kesapat keselge úshyradym. Minbelerden mingirlegen ministrlerdi, әkirendegen әkimderdi, tasyrandaghan deputattardy kórgende, әldekimderde kegim ketkendey, әldekimderge úpayymdy joghaltqanday ashuly yza bughan, júbanyshy tabylmas kýy keshemin.

Al «Qalaulym!» atty jynoynaq shou-batpyraqqa nazar audarghanda... ózimning de jynym ústap, kózimning de jyn-shaytany atqylay shashyrap, anau shinkildegen, shanqyldaghan shýikebastar men birine biri júdyryq bezegen jigitsymaqtardy órtep jibererdey lapyldaydy.

Al osy shou-oynaqty qataryn bir ýzbey, kýni boyy shuyldatuda – biylikting asa ailaker qulyghy jatqan tәrizdi. Nege deysizder ghoy. Biylikke qarsy boy kórsetip, kóshe demokratiyasyn jasaytyndar kim? Ádilet ansaytyn jastar. Qazaqstan baylyghynyng naghyz shyn iyesi ózderi ekenin bilip, tiyesini talap etken kóp balaly analar. Biylik ekeuinen de qorqady. Qorqady da, dyr-duy kóp shuyldaghymen jastardy, ósekke bergisiz ónegesiz duyldaghymen analardy kóshe týgil kólenkege shyghartpay túsaydy da tastaydy.

Sóilese sózi әdemi, janasa ketse qylyqty minezdi, syryndy syrtqa jaymas, alysqan qol, aitysqan sertten bir eli taymas, bilmestigindi sybyrmen jener, uayymyng joq, kóniling toq, kókireging zor bozbala kýiine tasynqy-basynqy bazynasymen ener naqsýierindi onasha izdep, ekeuara týsinisip baryp, mәngilik tabystyratyn qazaqy salt-dәstýrimizdi nege úmytamyz.

«Betim barda betime kim qaraydy!» dep mandaydaghy kózdi mandayshagha qadap, qaumalaghan jigit-jelendi taptap óterdey dauyldatyp kýieu izdeytin ardakýreng ayashtardy býkil respublika júrtshylyghynyng kóz aldyna tosatyn beyәdep kórsetimdi toqtatugha bizding iydeologiyany basqaratyndardyng miy qalay jetpey jýr eken?

Shirkin kónili ýnemi taza jýrer, ózindi ózgelerden ardaq tútyp, hangha balar, minezining kesegi bar, sonynan erer ósegi joq, jary ýshin janyn pida qylar qosaghynnyng jar tósegi – altyn taqtan kem bolmasyn úghynar jigitterim qayda?

Ou, aghayyn! Ózimdik qana jeke oy kýmәnimdi bildirip kesirli kisәpirlikterdi aitam dep, kýrsindirgen kýiikke erip te, enip te ketip, keybireuinizdi renjitip alsam, keshirim ótinemin. Ayypqa búiyrmanyzdar.

Barshana uassalam!

Sofy Smataev

Abai.kz