Preziydent Q.Toqaev ótkende ózining bir sózinde: «Qazaq tiline reforma jasaymyz»,-dedi. Biraq, ol qanday reforma, maqsaty ne, ony jýzege asyru joldary turaly taratyp aitpady. Elimiz tәuelsizdik alghannan beri «reformadan» kóz ashpaghan orta bilim salasynda júmys jasap jýrgendikten de bolar, reforma degen sózge ózim birtýrli senimsizdikpen ýrke qaraymyn. Tildik reforma... Búl ne? Ghasyrlar boyy qalyptasqan últymyzdyng tili, qazaq tilin qalay reformalamaqshymyz? Óte týsiniksiz.

Bir nәrseni qaytadan bastap ózgertu degen maghynany bildiretin shet eldik «re» qosymshasynda, sol «re» qosymshasy jalghanghan «re-evolusiya», «re-forma» degen sózderdi de óz basym onsha jaqtyra bermeymin. Damudy ózgertu degen maghynasy bar «re-evolusiya» sózinen, tabighy týrde damyp jetilu degen maghynany bildiretin «evolusiya» sózi qúlaqqa jaghymdy hәm kónilge qonymdy, maghynasy da teren. Múny aityp otyrghan sebebim, kez-kelgen nәrsening ózindik tabighy damu zandylyghy baryn biz qazir úmyttyq. Shetimizden «reformashyl» bolyp aldyq.

Jalpy, reforma degen sóz ózgeris degen maghynany bildiredi. Al, qazaq tiline ózgeris qajet pe? Áriyne, qajet! Qajet bolghanda da, auaday qajet! Biraq, әlipbi, tildik qúrylym, leksiko-grammatikalyq túrghyda emes! Qazaq tiline shyn mәndegi memlekettik til mәrtebesi qajet! Ol ýshin eng birinshi kezekte Biylik, Ýkimet, Parlament qazaq tilinde sóilep, qazaq tilin bilmeytin Qazaqstan azamaty memlekettik qyzmetke alynbasyn jәne Parlamentke deputat bola almaydy degen zang qabyldanu kerek! Aqiqatyna kelgende,búl asa qiyn sharua emes.Biraq,óz tilderin bilmegendikten, ana tilinde sóilegisi kelmeytin Biylik pen Parlament qazaq tilining ayasy kenip, onyng keng kólemde qoldanysqa ie boluyna óte qúlyqsyz. Sondyqtan da Biylik ózining shynayy betperdesin kórsetip almas ýshin týrli reformalar oilap tabudyng sheberi bolyp alghan. Búl – bir. Ekinshiden, kez-kelgen reformany jýzege asyru ýshin onyng artynda qarapayym salyq tóleushining enbegi men manday terinen jinalghan milliondaghan bәlkim milliardtaghan qarjy túr. Týrli dengeydegi memlekettik lauazym iyelerinen bastap, auyldyng әkimderine deyingi aralyqta memleket qarjysynan bir qarpyp,asap qaludy armandamaytyn birde-bir lauazym iyesi joq bizding elde. Sonyng aiqyn bir dәleli-jemqorlyghy ýshin qazir týrmede otyrghan búrynghy premier ministr men onyng sybaylastary. Osyndaylardan qorghanu ýshin de dýniyejýzining eshbir memleketinde joq «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres basqarmasyn» qúrsaq ta, memlekettik dengeydegi jemqorlyqtan qútyla alar týrimiz joq. Negizinen bizding «reformashyl» boluymyzdyng eng basty sebebi, ol – memleket qarjysynan bir qarpyp asap qaludy armandaghan ashkózdikten tuyndap jatsa kerek. Bolmasa, ghasyrlar boyy qalyptasqan últymyzdyng tili – qazaq tiline qanday reforma kerek? Taghy da qaytalaymyz, qazaq tiline reforma emes,   memlekettik mәrtebe kerek!

Elimizding basqaru jýiesi preziydenttik biylik bolghan song ba qaydam,preziydent ne aitsa boldy sony elimizding ziyaly qauymy talghamay qaghyp alyp, «japparqúldanyp, lәpbay» dep qoshtay ketudi әdetke ainaldyrghanyna biraz uaqyt boldy. Osyndayda últqa jany ashyp, halyqqa jol kórsetip, jón núsqar ziyaly qauym elimizde qaldy ma, joq pa degen tragediyalyq oigha qalasyn.

Preziydent tilimizge reforma jasaymyz dep edi, ol reformanyng maqsaty ne? Ony qalay jýzege asyramyz?-degen saual  tónireginde taldau,saraptau joq, preziydentting «reforma» degen bir auyz sózin qaghyp alyp,sonyn kýtpesten «Ura» dep jýgire jóneldik. Qayda, ne ýshin jýgirip bara jatyrmyz? Esh týsiniksiz.

Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng orfografiya basqarmasynyng basshysy Gýlfar Mamyrbek hanym «Tildik reforma degen ne?» atty maqalasynda: «Preziydent Q.Toqaevtyng qazaq tiline degen shynayy janashyrlyq kózqarasy qabyldaghan sheshimderi men úsynystarynan aiqyn angharylyp otyr»,-dep jazady (Abai.kz. partaly, 26 jeltoqsan)

Eger, preziydent Q.Toqaev qazaq tilining shynayy janashyry bolsa, onda ózi bastap, biyliktegiler men ýkimetke, parlament mýshelerine memlekettik til qazaq tilinde sóileudi nege talap etpeydi?! Aytudyng ózi úyat, dýniyejýzindegi eki jýzden astam memleketterding ishinde tek qana bizding memleket basshylary ghana ózge tilde sóileydi. Tura bir basqa memlekette ómir sýrip otyrghan sekildisin. Osy da shynayy janashyrlyq pa?!

Preziydent qazaq tiline  reforma jasaymyz,-degennen ózge әzirge eshnәrse aitqan joq. Ol qanday reforma? Maqsaty ne? Biz ony bilmeymiz. Tek, Gýlfar Mamyrbek qana preziydentting «qazaq tiline reforma jasaymyz»,-degen sózinen song «tildik reformanyn» ne ekenin kópshilik qauymgha týsindirip ótedi. Maqala avtorynyng jazuy boyynsha, tildik reforma tildi jenildetu maqsatynda, arnayy qújattar arqyly resmy bekitilgen, «...belgili bir tilding grafikasyna yaghny әlipbiyine,leksikasyna, grammatikasyna jәne sódik qoryna jýrgiziletin ózgeris». Múnan әri avtor,qabyldanghaly jatqan latyn әlipbiyin jenildetu maqsatynda kelip jatqan týrli úsynystar turaly aita kelip: «Desek te, aldaghy uaqytta kelip týsip jatqan búnday jobalardyng әrqaysysyn talqylaugha uaqyt ketirmey, orfografiyalyq top mýsheleri dúrys dep tanyghan ontayly әlipby jobasyn tez arada ýkimetke úsynuy kerek»,-dep jazady (Abai.kz. partaly, 26 jeltoqsan).

Jazuymyzdy latyn әlipbiyine auystyrudy moynyna alghan «til reformashylary» «Til-qazyna» ghylymiy-praktikalyq ortalyghyna salsa,latyn әlipbiyin býgin qabyldanyp ketse,tamasha bolghan bolar edi. Sebebi týsinikti... Odan әri memlekettik qújattar, orta mektep, orta arnauly, jogharghy oqu oryndarynyng oqulyqtary latyn әlipbiyine auysyp, әlippe reformasyn jýzege asyru ýshin memleketten bólinetin milliardtaghan tengeler... Sodan song ne isteu kerek ekenin bizdin  sheneunikter tamasha mengerip alghan. Bizding elde aqsha jýrgen jerde «últ taghdyry», «memlekettik mýdde» degen úghymdargha oryn joq. Keyde men oilaymyn, osy bizde payda tabu ýshin keybireuler týrli «reformalardy» әdeyi oilap tabatyn sekildi. Áytpese, jýzdegen million shyghyn shygharyp, nәtiyjesiz ayaqtalghan bilim reformalaryna ketken aqshalardyng qayda ketkenin mәjilis spiykeri N.Nyghmatullin myrza qazirgi oqu ministrinen súramas edi ghoy.

«Álipbi» reformasynyng da sony belgili. «Qayyn júrtyna da bararsyn, púshyq kýieu de atalarsynnyn» keri bolyp, qazaq qoghamynyng eng ózekti de kýrdeli mәselesi bolyp túrghan bilim salasynyng ghana daghdarysy terendey týseri anyq. Sebebi, әlipby reformasyn jýzege asyratyn-bilim salasy. Búl-aqiqat. Sondyqtan da bolu kerek,  til reformasy turaly oy qozghaghan preziydent Q.Toqaev latyn әlipbiyin qabyldauda asyghystyqqa jol bermeu kerek ekendigin qadap aitty.

Qay uaqytta da, qanday últqa bolsa da qoldanystaghy әlipbiydi ózgertu onay sharua bolmaghan. Búl – asyghystyqty kótermeytin, jan-jaqty zertteudi,saraptaudy qajet etip, «jeti ólshep baryp pishetin» asa kýrdeli sharua. Osy bizding qazaq әlipbiyine reforma qajet pe edi? Biz osy mәseleni jan-jaqty saralap, zerdelep-zerttey aldyq pa? Oiymyzdy osy mәseleler jóninde óristetsek...

Bizde bir jaman әdet payda boldy. Qaptap ketken «reformalar» turaly syn-pikir aitsang boldy «janagha jany qas,eski kózqarastaghy adam» bolyp shygha kelesin. «Reforma»-dep shulap jýrgenderdi kórsem boldy, mening de kóz aldyma býkil adamzattyng ghasyrlar boyy jasaghan mәdeniyetin joqqa shygharyp, «barlyghyn janadan bastaymyz»,-dep ózeuregen keshegi Kenes ókimetining «proletkultishyldary» yaghny «proletarlyq» jana mәdeniyet jasamaqshy bolghan shala sauatty «kenestik sholaq belsendiler» elesteydi. Kez-kelgen janalyq,búrynghy qol jetkizgen jetistikting negizinde jasalynatynyn biz qazir mýldem úmytyp kettik. Sondyqtan da bolu kerek,songhy kezende «reforma» degen sóz,últ tarihynda búryn-sondy bolmaghan, mýldem jana, basqa órkeniyetke bastap aparar jol sekildi týsindirilip jýr kópshilik qauymgha.

Biz ómir sýrip otyrghan «jahandanu» dep atalatyn jana tehnologiyalar zamanynda aqparat ýlken kýshke ie boldy. Aqparat kimning qolynda bolsa,biylik te sonyng qolynda. Áu basta latyn әlipbiyine ótu turaly dúrys aqparat berilgen joq. Latyn әlipbiyine ótuding sebebi ne, әlippe reformasynyng qajettiligi, paydasy men ziyany, ekonomikalyq, moralidyq-psihologiyalyq saldary qanday bolmaq? Búl súraqtar tónireginde zertteu, taldau men saraptau degen atymen bolghan joq. Eng bastysy, әlippe auystyru turaly halyqtyng oy pikirin eshkim de súraghan joq. Eger biz latyn әlipbiyin qabyldasaq, tilimiz órkendey ósip, ghylym-bilimimiz biyikke kóterilip,elimiz tehnologiyalyq túrghydan damyghan, aldynghy qatarly, órkeniyetti elderding qataryna býgin baryp qosyla qalatynday etip,birjaqty týsindirildi. Latyn әlipbiyine kósheyik deytinderding pikiri myna tómendegidey oigha sayady.

Eger biz latyn әlipbiyine kóshsek: birinshiden, aghylshyn tilin tez ýirenip, «búlaq basynan su alghanday» dýniyejýzilik aqparat kózderine jaqyn bolamyz. Búl – ghylym men jana tehnologiyany damytady deydi. Ekinshiden, bauyrlas týrki elderimen ruhany hәm mәdeniy-әleumettik baylanysymyz nyghayyp, tútas týrki dýniyesin jasaymyz. Ýshinshiden, eng bastysy, orys tilining «ekspansiyasynan» yaghny Reseyding tildik basqynshylyghy men yqpalynan qútylyp, qazaq tilimiz ósip-órkendep,ruhany tәuelsizdikke jetemiz,- deydi.

Osy aitylghan pikirlerding barlyghyna da dau aitugha bolady. Sebebi, búl pikirlerding barlyghynyng da ghylymy negizi tómen.

Birinshiden,әrip ózergenimen til ózgermeydi. Óitkeni, әrip – tildegi dybystyng tanbasy. Sonda әripti ózgertu arqyly dýniyejýzilik aqparat tili dep jýrgen aghylshyn tilin qalaysha biz tez ýirene qoyamyz? Latyn әlipbii arqyly aghylshyn tilin mengerse, dәrigerler mengerer edi. Sebebi, dәrigerler dәrining atyn da,nauqasqa qoyatyn diagnozyn da latyn әlipbiyinde jazady. Latyn әlipbiyin qoldanu arqyly aghylshyn tilin mengerip alghan dәrigerdi әli eshkim kórgen joq. Latyn әlipbiyine kóshu arqyly aghylshyn tiline qansha jaqyndaghymyz kelse de,bizding ózimizding qazaq tiline tәn gh, q, n, ó, ú, ý, i, y, ә sekildi toghyz dybysymyz bar. Mine osy toghyz dybysymyz ýshin latyn әlipbiyine sәikestendirip, әiteuir bir tanba oilap tabuymyz kerek. Áripti ózgertu arqyly ózimiz týsinbeytin aghylshyn tilindegi aqparatty qalay alamyz? Óte týsiniksiz. Aqparat alu arqyly ghana órkeniyeti damyghan elderding qataryna qosylghan eldi biz әli kórgenimiz de, estigenimiz de joq. Aghylshyn tilinde aqparat alyp, aghylshyn tilin bilu arqyly damyp órkendese, bir kezdegi Úlybritaniyanyng otary bolghan Indiya damyghan órkeniyetti elderding qatarynda bolghan bolar edi. Esterinizge sala keteyik, Indiya memleketi qayryshylarynyng kóptigi jóninen dýniyejýzinde birinshi oryndy iyelenedi. Mine, osy Indiyada kýni býginge deyin aghylshyn tili resmy til bolyp eseptelinedi. Aqparat, aqparat dep daurygha bermey ghylym men ónerkәsipti damytugha jaghday jasasaq, damyghan, órkeniyetti elderding qataryna jyldamyraq qosylar edik. Jalang aqparat pen әlippe ózertu arqyly әli eshkim de damyghan, órkeniyetti elderding qataryna qosyla alghan joq. Japoniya, Qytay, Ontýstik Koreya sekildi elder latyn әlipbiyin qoldanbay-aq, dýniyejýzindegi eng qiyn dybystyq tanba ózderining últtyq iyeroglifterin kompiuter programmasyna engizu arqyly ghylym men tehnoloniyasy damyghan órkeniyetti elderding kóshbasshylaryna ainalyp otyrghan joq pa?

Latyn әlipbii týrki halyqtaryn biriktirip,ruhany jaqyndastyrady,-degen pikirding de ghylymy negizi tómen. «Týrki әlemi» dep jýrgen týrik, әzirbayjan, ózbek, týrikmen júrty bir tildi el. Olar da biz sekildi «qos tildilik» problemasy joq. Esesine, týrikmen, әzirbayjan,ózbek aghayyndarynyng bilim salasynda latyn әlipbiyining qabyldanuyna baylanysty sheshiluge tiyisti týiindi mәseleler shash-etekten. Esterinizde bolsa,tabys tabu ýshin Reseyge bara jatqan ózbek júmysshylary mingen avtobus Qazaqstan territoriyasynda órt qúshaghyna oranyp,júmysshylarymen birge janyp ketkende, Ózbekstan preziydenti Sh.Merzoev: «Búl tragediyagha osy kýnge deyin Ózbekstandaghy bilim jýiesin jolgha qoya almay kele jatqan ózimiz kinәlimiz»,-dep moyyndaghan bolatyn» Latyn әlipbiyin qabyldaghannan keyin «týrli reformalardan» sharshaghan Ózbekstannyng bilim salasy, әli kýnge deyin tyghyryqtan shyghar jol taba almay keledi.

Bilim salasyndaghy «reformalar» turaly Ózbekstangha kýletin jaghdayymyz joq. Desek te, tek qana ózbek tilinde sóileytin «bir tildi» Ózbekstannyng jaghdayy osynday bolghanda, latyn әlipbiyin qabyldaghannan keyin «qos tildi» Qazaqstannyng jaghdayy Ózbekstannyng jaghdayynan әldeqayda auyr bolary haq. Búl – bir. Ekinshiden, bir kezde bir halyq bolyp,  tarihy faktorlargha baylanysty týrli etnostargha bólinip ketken halyqtardyng «әlipby sekildi» bir iydeya tónirgenide qaytadan birikkenin adamzat tarihy osy kýnge deyin bilmeydi. Býgingi tanda, týgel týrki halqyna ortaq ruhany dýniyelerimizdi tútastyra alsaq, sonyng ózi ýlken jetistik. Búl sharagha әlipby ortaqtastyghynyng esh qatysy joq. 

Týrki halyqtarynyng ishinde bizge genologiyalyq túrghydan eng jaqyny ózbekter. Bir kezde bir halyq bolghan ózbekterding kóshpeli ózbek,otyryqshy ózbek bolyp yaghny qazaq, ózbek bolyp bólingenine bes jýz jyldan endi asty. Sodan beri bir kezde ortaq bolghan tilding ózgeriske úshyraghany sonshalyq, býgingi qazaqtar men ózbekter birin-biri erkin týsinbeydi. Kirillisa әlipbiyin qoldanghanda da, keyin latyn әlipbiyine kóshkende de ózbekterding jazba әdeby tilin,biz qazaqtar mýlde týsinbedik. Sebebi, ózbekterding de óz tiline tәn tól dybystary bar. Búl – bir. Ekinshiden, til−ýnemi damyp, ózgeriske úshyrap otyratyn tiri aghza. Keshe ghana bir halyq bolghan qazaq pen ózbekting arasyndaghy til mәselesi osynday kýrdeli bolghanda, qalghan týrki júrtyn, biz, qazaqtar, til túrghysynan mýldem derlik týsinbeymiz. Búl – lingvistikalyq túrghydan kelgende zandy qúbylys. Sebebin taghy da qaytalaymyz, til – ýnemi tolyghyp, damyp, ósip, ózeriske úshyrap otyratyn tiri aghza. Dәl qazirgi tanda, tili birin-biri týsinbeytindey dәrejede qatty ózgeriske úshyrap, әdet-ghúrpy men tarihy sanasy bir-birinen sonshalyqty alshaqtap ketken týrki halyqtary latyn әlipbii tónireginde birige qoyady degen pikirge sene qon óte qiyn. Árqaysysy óz aldyna jeke-jeke últtyq memleket bolyp, bólinip ketken bayyrghy týrki júrty, býgingi tanda kez-kelgen mәselege ózining memlekettik mýddesining túrghysynan qaraydy. Búl – zandy qúbylys. Sondyqtan da, týrki júrty, týrki júrty,-dey bermey, barlyq mәselege ózimizding últtyq mýdde túrghysynan keluge tiyistimiz!

Latyn әlipbiyine kóshu arqyly Resey yqpalynan әri orystyng tildik basqynshylyghynan qútylamyz,-deu, ol – bos qiyal! Biz latyngha kóshsek, olar aqparatty orys tilinde, sol biz kóshken latyn әlipbiyinde jazady. Jazyp ta jýr. Qazirding ózinde әrqaysymyzdyng qaltamyzda jýrgen úyaly telefondarymyzgha týrli habarlamalar latyn әrpimen jazylyp, orys tilinde keledi. Ózining memlekettik mýdde túrghysynan kelgende, Resey Qazaqstandy óz yqpalynan shygharghysy kelmesi anyq. Sol ýshin de olar óz aqparatyn latyn әrpimen orys ne qazaq tilinde jazuy bek mýmkin. Sonda ne isteymiz? Taghy da әlipbiyimizdi ózgertemiz be? Orys tilining yqpalynan qútylu ýshin bizge milliardtaghan qarjy shashyp, әlipby ózertuding týkke de keregi joq. Ol ýshin ana tilimiz qazaq tilining immuniytetin yaghny abyroy-bedelin kóteruimiz kerek. Tilimizding immuniytetin kóterip,abyroy-bedelin kýsheytu degenimiz, ol – qazaq tiline shyn mәndegi memlekettik mәrtebe beru degen sóz. Ózge de is-sharalar arqyly biz qazaq tilining mәrtebeli bedelin ýnemi kótere beruge tiyistimiz. Ol ýshin bizge últtyq ruh,últtyq namys pen kýsh-jiger qajet. Eger biz qazaq tilining abyroy-bedelin kótere alsaq,abyroyy kóterilgen qazaq tili kýshine minip, Resey yqpaly men aqparat aghymyna qarsy túra alar qorghan bolary anyq.

Latyn әlipbiyine baylanysty aitylghan pikirlerdi jan-jaqty taldauymyzdyng eng basty sebebi:men latyn әlipbiyin qabyldaugha jan-tәnimmen qarsymyn. Nege? Onyng sebebi birnesheu. Eng bastysy, ol – tilge baylanysty, orys tildi jәne qazaq tildi bolyp ekige jarylyp túrghan qazaq qoghamyn, latyn әlipbii odan әri tútastyrugha kelmestey etip ekige bóleyin dep túr. Nege deseniz, orys basylymdary, orys mektepteri men orys tildi joghary oqu oryndary kirillisa haripinde qalyp, latyn әlipbiyine tek qana qazaq tildiler ótse, qazaq qoghamy ekige bólinbegende ne bolady? Al, eger bir ýiding eki balasy biri qazaq mektebine, ekinshisi orys mektebine barsa she? Eki týrli әlipby arqyly bilim alghan olar bir-birimen qalay úghysady? XV ghasyrdaghy Qaztughan jyraudyng tilimen aitqanda «Alang da, alan, alang júrt» bolyp, «El aiyrylghan» degen sonda bolmay ma? Sóz reti kelgen song aita keteyik orys tildi qazaqtar-bizding óz bauyrymyz. Orys tildi bolyp óskeni ýshin olar kinәli emes! Tarihy jaghday men uaqyt solay boldy. Sondyqtan da,memlekettik dengeyde josparly-joba qabyldap, olardy bauyrymyzgha tartyp,qazaqylandyruymyz kerek. Óitkeni olar − tili bolmasa da jýregi qazaq dep soqqan, elin, jerin sýigen óz Otanynyng patriottary. Kóp jaghdayda olardyng patriottyghy men eljandylyghy qazaq tildilerden kýshti. Biz múny kýnde kórip jýrmiz. Orys tildi qazaq bauyrlarymyzdy qazaqylandyru-búl әzirge mýmkin jaghday. Al, eger qazaq tildiler latyn әlipbiyine ótip, orys tildiler kirillisa haripinde qalsa, uaqyt óte kele biz orys tildi bauyrlarymyzdan mәngilikke airylamyz. Búl sonda «El airylghan» bolmaghanda ne boldy? Onsyzda az qazaqty qashangha deyin bólshektey beruge bolady? Bólshektey, bólshektey qazaqtyng jer betinen joyylyp ketuining basy-qabyldanghaly túrghan latyn әlipbiyinen bastalmasyna kim kepil? Dýniyejýzindegi memleketterding ishinde eki týrli әlipby paydalanatyn memleketti óz basym bilmeydi ekem. Álipby qogham men últty bóluge emes, kerisinshe, últty biriktirip, qoghamdy tútastyrugha júmys jasaugha tiyis. Qazirding ózinde balalaryn orys mektepterine berip jatqan ata-analardyng sany kýnnen-kýnge kóbengde. Onyng negizgi sebepterining biri-latyn әlipbiyine kóshu. Olar: «Ózimiz týsinbeytin әlipbiyde balalarymyzgha sabaqty qalay ýiretemiz?»−deydi. Búl – qazaq otbasylaryna baylanysty jaghday. Al, orys otbasylary latyn әlipbii turaly oilanyp ta otyrghan joq. Olargha bәri bir sekildi. Sonda qalay, olar Qazaqstan memleketining azamaty emes pe? Statistika boyynsha, 18 million Qazaqstan halqynyng 10 millionnan astamy orystar men orys tildiler. Halqynyng ýshten biri ghana qoldanayyn dep túrghan latyn әlipbii Qazaqstan memleketine ne ýshin qajet? Onyng ýstine latyn әlipbiyine ótu turaly qarapayym halyqtyng pikirin de eshkim súraghan joq. Órkeniyetti elderde әlipby ózgertu sekildi halyq ómirine tikeley qatysy bar kýrdeli mәselelerge «Qajet pe, joq pa?» degen súraqtar arqyly býkil halyqtyq referendum ótkiziledi. Sebebi, jana latyn әlipbiyine ótu, ótpeudi jogharydaghylar emes, halyqtyng ózi sheshuge tiyis! Óz basym latyn әlipbiyine ótudi jaqtaghan qarapayym bir adamdy әli kezdestirgenim joq. Biz qazir «latyn,latyn»,-dep daurygha bermey, eng birinshi kezekte elimizding bilim salasyn retke keltiruimiz kerek. Sebebi, qabyldanghan jaghdayda jana latyn әlipbiyin qoldanysqa engizetin – bilim salasy. Búryn da aitqanbyz, qazir de qaytalaymyz, biz elimizding bilim salasynyng últtyq konsepsiyasyn jasaugha tiyistimiz! Bilimsiz myna «Jahandanu» zamanynda bәsekege qabiletti últtyng qataryna qosyla almaymyz. Tilimiz ekige bólinip, elimizding bilim salasy týrli reformalardan «sharshap túrghan» osy bir almaghayyp kezende әlipbiyimizdi ózertu,eshbir qisyngha syimaytyn qisyq is bolyp túr. Bilim salasyn qalpyna keltirip, rettep alghansha latyn әlipbiyin engizudi kidirte túruymyz kerek. Sebebi, daghdarysqa úshyraghan elimizding bilim salasy – latyn әlipbiyin qabyldaugha dayyn emes. Bilim salasynyng qazirgi «alasapyran» jaghdayyna latyn әlipbiyin aralastyrsaq, onda elimizding bilim salasyn qútqara almay, ony mәngilik qúrdymgha jiberemiz. Búl – bolashaq úrpaghymyzdy mәngýrt etip,olardy basybayly qúldyqqa  baylap beru degen sóz. Sebebi, bilimsiz bәsekege qabiletti últ bolu mýmkin emes.

Moyyndasaq ta, moyyndamasaq ta aqiqat shyndyq sol – kirillisa harpimen bizding әdebi, mәdeniy-ghylymi  tilimiz ben dýniyejýzine belgili qazaq jazba әdebiyeti jәne qazaq tilining grammatikasy qalyptasty. Bir tilding әdeby normasy men grammatikasyn qalyptastyru qay zamanda da kóp uaqytty talap etetin, kýrdeli de auqymdy júmys. Aytugha ghana onay, búl – ghalymdarymyzdyng jyldar boyy atqarghan qyruar enbegining jemisi. Eger biz,latyn әlipbiyine kóshsek, tilimizge jana emlelik-grammatikalyq zandylyqtar qalyptastyrugha tiyistimiz. Búl úzaqqa sozylatyn, auqymdy júmys jәne ghalymdar arasyndaghy ghylymy aitys degen sóz. Ol aitys tilshi ghalymdar arasynda osy kýnning ózinde bastalyp ta ketti. Sony ne bolaryn bir qúdaydyng ózi bilsin. Bilim salasy alasapyrangha  úshyrap, tilimiz ekige bólinip,últ taghdyry qyl ýstinde túrghan dәl osy kezende bizge eshqanday aitys-tartystyng qajeti joq. Odan qazaq últy útpaydy, tek qana útylady!

Latyn әlipbiyine ótu, búl – qarapayym salyq tóleushilerding qaltasynan tólenetin milliardtaghan memlekettik shyghyn. Ózderiniz oilanyzdarshy, eger biz latyn әlipbiyine ótetin bolsaq, jeke qújattardan bastap,kóshedegi týrli jazulardy aitpaghanda, memleketik is-qaghazdar, orta arnauly, jogharghy oqu oryndary men mektep oqulyqtary týgel auysady degen sóz. Búl – óte mol qarajatty qajet etetin auqymdy is-shara. Kerek emes әlipbiyge júmsalatyn memlekettik qarajatty nauqas býldirshin balalardyng keregine júmsasaq, baspanasyzdargha ýy salyp berip, elimizding kenjelep qalghan ghylym-bilimine júmsasaq, elimiz damudyng danghyl jolyna týsip, órkeniyetti elderding qataryna erterek qosylmay ma? Sondyqtan, halyqty  әure-sarsangha salyp, memleketting qyruar qarajatyn bosqa shashqansha, últymyzgha tәn toghyz dybysty qospaghanda, qoldanystaghy kirillisa harpine onsyz da úqsas latyn әlipbiyine ótuding bizge qanday qajettiligi bar?

Men jogharyda latyn әlipbiyine kóshuge nege qarsy ekenimdi tolyq bayandadym. Biraq, dәl osy kýngi qoldanysta jýrgen kirillisa harpin de jaqtamaymyn. Sebebi, kirrilisa harpi arqyly tilimizge enip ketken bóten dybystar qazaq tilining mýmkinshiligin tolyq ashugha kedergi keltirip otyr. Osy orayda belgili alashtanushy ghalym Dihan Qamzabekúlynyng «Alash ziyalylarynyng otandyq bilimdi jýieleu tújyrymdamasy» atty ghylymy maqalasynan bir ýzik oy úsynghym keledi. Atalghan maqalasynda Dihan Qamzabekúly: «Alash túsyndaghy  otandyq bilimdi jýieleuge qatysty tújyrymdama 1924 jyly 12-17 mausymda Orynborda ótken qazaq bilimpazdarynyng birinshi siyezinde jariya etildi»,-dey kelip: «Toptyng qaraytyn mәselesi de aldyn ala belgili bolady.Olar: 1. Qazaq emlesin birónkeyleu. 2. Harip jaghdayyn qarastyru. 3. Halyq әdebiyetining halin hәm oqylatyn pәnderdi josparlau. 4. Oqu hәm bilim kitaptaryn kóbeytu sharasyn qarastyru. 5. Qazaq pәn sózderi bir bolu mәselesi. Qazaq emlesin bir izge týsiruge arnalghan mәjiliste bayandamany Eldes Omarúly jasaydy. Ýsteme (qosymsha) bayandamany jasaushy Múhtar Myrzaúly... Mәjilis hatshysy bolghan E.Aldongharúly: «Eldes pen Múhtardyng bayandamasy eki kýnnen asa talqygha týsip, sheshender jan-jaqty pikirlerin dәleldesti»,-dep jazady. («Enbekshi qazaq» gazeti, 1924 jyl, 24 mausym.) Nәtiyjesinde, siyez jiynyndaghy әrtýrli pikirlerding basyn qosyp, dúrys-búrysyn saralaytyn bes kisiden qúralghan bilikti komissiya qúrudy jón dep esepteydi. Komissiyagha saylanghandar: Ahmet Baytúrsynúly, Eldes Omarúly, Teljan Shonanúly, Múhtar Myrzaúly, Halel Dosmúhammedúly. Komissiya ózine tapsyrylghan mәseleler retin qarastyryp: «Áueli qazaqsha dybystar qanday ekenin, oghan layyq tanbalardyng nendey boluyn ashyp alu kerek»,- degen tújyrymgha keledi de, dybystalu men jazyluynyn, aitylu men ýndesuin talqygha salyp, әr tanba boyynsha qorytyndylar shygharady. Búl tәjiriybeni qazaq til ghylymy fonetika salasynyng bagha jetpes jetistigi edi demeske lajyng joq. Býgin de әlipbiydegi әrip týzilisining oryssha sapyn (qataryn) berik qalyptastyrghan bizder, qazaq bilimpazdarynyng tobynda ony mýlde basqa,ózimizge etene etilgen retpen tizgenin bile bermeymiz. Ol tómendegidey (tóte jazugha ynghaylanyp jasalynghan arab qәrpi boyynsha: A,  (Á), B, P, T, J, Sh, D, R, Z, S, Gh, Q, K, G, N, L, M, N, Ú, (Ý), O, (Ó), U, E, Y, (I), I. Siyez osy retti birauyzdan maqúldaghan bolatyn»,-dep jazady. Atalghan maqalasynda Dihan Qamzabekúly: «Eldes Omarúly jat sózderding tigisin jatqyzyp, sózdik qorymyzgha qabyldaudyng toghyz tәsilin kórsetip beredi. Siyez bir auyzdan toghyzyn tolyq qabyl alyp, búlardyng barlyghy qazaq tilining pәn sózderin jasaugha negizgi zandar bolyp eseptelsin dep sheshti»,- dey kelip, osy atalghan toghyz zangha toqtalyp ótedi. Ary qaray Dihan Qamzabekúly: «Eng ókinishtisi, A.Baytúrsynúly bastaghan til ghylymy kóshining qúrmetti sapyndaghy Eldes Omarúlyn tilshi ghalymdarymyz nasihattamay-aq keledi»,-dep qatty ókinish bildiredi.

Bayqap otyrghandarynyzday, últ bolashaghyn oilaghan halqymyzdyng ayauly úldary, Alash ziyalylary bilimdi jýieleu, әlipby mәselesi jәne jat sózderdi tilimizding ýndestik zanyna sәikes sózdik qorymyzgha engizu tәsilderin búdan jýz jylday búryn tújyrymdaghan. Jasaghan tújyrymdarynyng ghylymy negizining jogharylyghy birden kózge týsedi. Tarihy qújattargha sýienip aitar bolsaq: 1924 jyly jasalynghan Eldos Omarúlynyng әlipbiyin qazaq til ghylymynyng atasy Ahmet Baytúrsynúlynyng ózi qoldaghan.

Eldes Omarúly jasaghan әlipby qatarynda tilimizdi shúbarlap, qazaq tilining órisin taryltyp,tereng tamyrlauyna kedergi keltirip jýrgen orys dybystary: Sh, V, Ch, F, H, , , Yo, Yu, Ya, S, E sekildi dybystar da, sol dybystardyng tanbasy da mýldem joq.

Latyn әlipbiyine kóshudi jaqtaushylardyng pikirinshe, latyn әlipbiyine kóshuding eng basty sebebi, ol – kirillisa arqyly tilimizge enip ketken jat dybystardan tilimizdi tazartu. Olay bolsa,jat dybystardan tazartylghan Eldes Omarúlynyng әlipbiyin ózimiz ýirengen kirillisa harpimen nege qabylday salmaymyz? Sonda, kereksiz memlekettik shyghyndardan ainalyp ótip, halyqty da bos әure-sarsangha salmay, kóp nәrseden útar edik. 

Álipby auystyru − úrpaq sabaqtastyghyna keri әser etetin ýlken faktor. Búl − aitugha ghana onay. Úrpaq sabaqtastyghynyng ýzilui − әkesi balasyn,atasy nemeresin týsinbeu,−degen sóz. Úrpaghy ýshin ómir sýretin adamzat ómirinde búdan ýlken qanday tragediya boluy mýmkin? Biz arab harpimen jazylatyn  tóte jazudy bilmegendikten, Alash ardaqtylarynyng enbekterin oqy almay, qazaq halqy sauatsyz,nadan halyq degen orys otarshyldary oilap tapqan «anyzgha» senip óstik. Nәtiyjesinde, qazaqpyn dep aitugha namystanatyn, óz últynyng tilin, tarihyn bilmeytin «mәngýrt» qazaqtar payda boldy. Úrpaq sabaqtastyghynyng ýzilui − bizdi osynday mәngýrttikke alyp keldi. Latyn grafikasyna ótsek, agha úrpaqtyng jana latyn әlipbiyin mengere almay, «joghalghan úrpaqqa» ainalu tragediyasyn aitpaghannyng ózinde, sol agha úrpaq qolymen jasalynghan әdebi, mәdeni, ghylymy jetistikterimizdi latyn grafikasymen sauattanghan keyingi úrpaq bilmey ósedi. Úrpaq sabaqtastyghynyng ýzilui degenimiz osy!

Álipby auystyru tek úrpaq sabaqtastyghyna ghana emes, últtyq sana men últtyng oilau jýiesine, bolmysyna, kýndelikti tirshiligi men jan-jýiesine keri әser etetin ýlken faktor. Búl – aqiqat! Sondyqtan da, «latyn, latyn»-dep shulap, daurygha bermey, sanamyzgha etene jaqyn, týp negizi latyn әlipbiyinen bastau alatyn, ózimiz ýirengen kirillisa әrpimen, jat dybytardan tazartylghan, alashtyng tilshi ghalymy Eldes Omarúlynyng әlipbiyin qabyldasaq últymyzdyng útary anyq.

Sóz sonynda aitarymyz: latyn әlipbii kerek emes,-dep, nege sonsha qara ter bolyp otyrsyn? Latyn әlipbiyin qabyldau turaly Preziydent jarlyghy shyghyp qoyghan joq pa?- degen súraq tuary zandylyq. Olargha aitarym: «Halyq qalasa han týiesin soyady»,- degen. Memleket te, zang da adam iygiligi ýshin júmys jasaydy. Sondyqtan da, halyq qalasa shyqqan zannyng kýshin jong, onsha qiyn sharua emes. Sebebi, zang halyq ýshin jazylady.

Núrghaly Mahan

Abai.kz