13-qantar kýni Qaraghandy qalasynyng túrghyndary shahardaghy 10 kóshening atauyn ózgertu turaly kópshilik tyndaugha qatysty. Jiynda sóz alghandar qala kóshelerining ózgeruin qoldap, dauys berdi,- dep habarlaydy Qrtalyq Qazaqstan sayty.

Qoghamdyq talqylauda qalalyq mәslihattyng hatshysy Qúdaybergen Beksúltanov, qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining Bayan Seytbekova sóz alyp, túrghyndar úsynysyn ortagha saldy.

Sonymen Qaraghandy túrghyndary:

Lenin kóshesin – Abay Qúnanbayúly,

Prikanalinaya kóshesin – Saryarqa,

Krivoguz kóshesin – Qasym Amanjolov,

qazirgi Qasym Amanjolov kóshesin – Balqantau,

Zashitnaya kóshesin – Grigoriy Potaniyn,

Zonalinaya kóshesin – Aleksandr Zataevich,

Olimpiyskaya kóshesin – Narmanbet Tólepov,

Volochaevskaya kóshesin – Kamaly Dýisenbek,

Kuvskaya kóshesin – Qazybek Núrjanov,

qazirgi Qazybek Núrjanov kóshesin – Merey kóshesi dep ózgertudi úsynghan.

Qala túrghyndarynyng basym kópshiligi búl úsynysty qoldaghanymen, «eski ataular bizding tarihymyz» dep sóilegender de boldy.  Al keybir túrghyndar múnday qadam budjetke qosymsha salmaq bolady degendi de algha tartypty.

Belgili aqyn, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty Serik Aqsúnqarúly úly Abaydyng 175 jyldyghy qarsanynda aqynnyng atynda bir kóshe bolu kerek degen úsynys aitqan.

Jiyn barysynda, túrghyndardyng biri әleumettik jelide kóshe ataularyn auystyrudy qúptamaghandardyng sany basym bolghanyn algha tartqan. Alayda, qalalyq mәslihat hatshysy Qúdaybergen Beksúltanov internette jýrgizilgen saualnamada dauys sanaudyng anyq bolmaytynyn týsindirip, jiyndy jalghastyrghan.

Jiynda sóz alghandar qújat rәsimdeudegi kedergiler turaly da aitty. Yaghni, túrghyndar ýiinin, jerining qújatyn auystyryp әure-sarsangha týse me? Ol qarajatty kim tóleydi degen mәsele qaraldy. Alayda, mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining basshysy Bayan Seytbekovanyng aituynsha, qújat rәsimdeude esh qiyndyq bolmaydy.

- Qazaqstan Respublikasynyng «Jyljymaytyn mýlikke qúqyqtardy memlekettik tirkeu turaly» Zanynyng 6-bap, 2- tarmaghynda «Jyljymaytyn mýlikting sәikestendiru sipattamalarynyng ózgerui memlekettik organdardyng sheshimi boyynsha bolghan jaghdayda, onyng ishinde eldi mekenderding atauy, kóshelerding aty, sondayaq ýiler men ózge de qúrylystardyng rettik nómirleri (meken-jayy) ózgergen kezde nemese Qazaqstan Respublikasynyng әkimshilik-aumaqtyq qúrylysyn reformalaugha baylanysty kadastrlyq nómirler ózgergen kezde múnday ózgeristerdi tirkeu qúqyq iyelenushige jýktele almaydy jәne óteusiz jýzege asyrylady» delingen. Yaghni, «kóshe atauy ózgerse qanshama qarajat júmsalady, halyq qújat auystyru mashaqatyna úshyraydy» degen pikir – orynsyz. Barlyq shyghyndy memleket óz moynyna alady. Túrghyndargha qújat auystyryp, әure-sarsangha týsuding qajeti joq. Ýiding nemese jerding qújattary alyp-satu nemese basqa adamnyng iyeligine berilgen jaghdayda ghana jana derekpen rәsimdeledi, – dedi Bayan Seyitbekova.

Búl degenimiz túrghyndardyng qaltasyna qosymsha qarjylyq salmaq týspeydi degendi bildiredi. Qarajat kóshe boyyndaghy meken-jay taqtayshalaryn auystyrugha ghana júmsalmaq. Ári, ol jelge úshqan aqsha emes. Yaghni, atauyn auystyru úsynylghan kóshelerdegi meken-jay taqtayshalary eskirgen. Olar kóshe aty ózgerse de, ózgermese de auystyryluy tiyis. Sondyqtan da, «siz ben bizding salyq jelge úshty» dep alandaugha esh negiz joq. Ári búghan jergilikti kәsipkerler de qoldau bildirmek.

Al, kóshe ataularyna ketetin shyghyndy kәsipker, «Nәtiyje» kompaniyasynyng jetekshisi Erlan Áshim óz moynyna alugha uәde berdi.

Erlan Áshim, kәsipker:

- Sizder salyq turaly aityp jatyrsyzdar. Men kәsipker retinde respublikalyq budjetke jyl sayyn 250-300 mln. tenge, al, oblystyq budjetke 50 mln. tenge kóleminde salyq tóleymin. Eger kóshe ataulary ózgeretin bolsa, búdan da kóp somany tóleuge dayynmyn. Kóshe boyyndaghy taqtayshalardy auystyru shyghyndaryn óz moynyma alamyn, – dedi.

Sonymen, bir saghattan astam uaqytqa sozylghan tyndau barysynda barlyq taraptyng pikirleri tyndalyp, mәsele dauysqa salyndy. Zal toly adamnyng basym kópshiligi kóshe attaryn ózgertudi qoldap, qoldaryn kóterdi.

Al, qalalyq mәslihattyng hatshysy Qúdaybergen Beksúltanov jiyn sonynda búl tyndaudyng nәtiyjesi aldaghy uaqytta qalalyq mәslihattyng sessiyasynda qaralyp, búdan song respublikalyq onomastikalyq komissiyanyng qarauyna beriletinin, yaghni, әli jan-jaqty qaralatynyn aitty.

Abai.kz